Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp · Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. · Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub saba ees. Välisehitus (3)
8.a KREVETID · Krevetid on vähid, kes kuuluvad krevetiliste rühma, loomariiki. · Krevetid on lülijalgsed. · Krevetid on väga laialt levinud. · 6 väga peenikest, habrast käimisjalga kasutavad krevetid mööda merepõhja liikumiseks ning "õrrel istumiseks". · Tagakehale kinnituvad ujujalad. https://www.youtube.com/watch?v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID
· Sihtgrupiks kodanlus · Vaoshoitud dekoor · Nikerdusi ei kasutanud · Intarsia · Geomeetriline, arabeskne ornament · Antiiksed urnid, vaasid, vanikud · Mõnikord ka maalitud dekoor · Ruumisäästlikkus, kompaktsus · Ümarad nurgad, lauaplaadi süvendid küünlajala jaoks, peidupaigad jms See peaks olema valamukapp või pesukausialus. Lahedalt kokkupandav. Istemööbli seljatoed enamasti nelinurksed, kuid sageli azuurse seljakilbi kujulised.Selge, range geomeetriline vorm. Urni, vaasi, lüüramotiiv. Jalad väljapoole kaardu või balustrikujulised. Popid Sheratoni neerukujulised kirjutuslauad, millel keskel üks suur sahtel ja kahel pool väiksemad sahtliplokid. Sheratoni prügikast (?), naisterahva vidinakarbike ja geomeetrilise intarsiaga laegas.
6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese välisskeletiks sellele kinnituvad lihased. Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid. Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk). Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid. Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub saba ees. Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks.
Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pöördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale. Suuõõnes paikneb jäme lihaseline keel; viib söögitorusse, mis pikkamisi läheb üle pikaks õhukeseks seinaliseks maoks. Maks ja sapipõis on suurte mõõtmetega, pimesool kilpkonnalistel puudub. Kusepõis on suur. Kopsud on suure mahuga ja seljakilbi sisevooderduse külge kasvanud. Et kilpkonnaliste roided on kilprüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn hingamiseks rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud
Taani teadlaste arvates langeb see kokku juuli keskmise 18 ºC isotermiga, mis on tähtis sookilpkonna asurkonna jätkusuutlikkusele. Niisiis võib arvata, et põhja pool NarvaPärnu joont seda liiki otsida ei tasugi. Samas võib aga KaguEesti juuli keskmine temperatuur mõnel soojal suvel sinna küündida. Elupaik ja eluviis Sookilpkonna isendid ei näita levila eri osades üles selget geograafilist muutlikkust. Seetõttu pole õnnestunud sookilpkonnal alamliike eristada. . Tema seljakilbi pikkus on 2030 cm. Kilp on ovaalne sile ja pruunikas, kaetud kollaste täppide ja triipudega. Pea, kael ja jalad on samamoodi tumedad kollaste täppidega . Kõhuosa on kollakas, mida sageli läbib must muster. Kõhukilbi ristside võimaldab kilbipoolte vaevumärgatavat liikuvust .Saba on kilpkonna kohta pikk ja moodustab kilprüü pikkusest poole . Elupaigana eelistab ta soid ning mudase põhja ja lauge kaldaga tike,järvi ja jõekäärusid,
· Pane homaar kõhuli lõikelauale nii, et homaarist valguv vedelik kaduma ei läheks. · Lõika homaar piki selga ja lakka kaheks.Kõva koorik peaks jääma nii terveks kui võimalik, et homaari võiks glasuurida. · Purusta sõrad noapea või pähklitangidega. Eemalda kõõlus ja võta liha välja. · Pärast sõrgade eemaldamist lõika ära magu, mis on tugev kott silmade taga. · Emaslooma mari ja söödav maks asuvad keha keskosas. · Võta seljakilbi all olev homaarivõi ehk looma rasv välja ja hoia alles. · Murra lakk ja sõrad ettevaatlikult lahti ja võta liha välja. Kasutatud Kirjandus: http://www.kalaklubi.ee/reis%204.htm http://www.sunsite.ee/loomad/Kalad/SALSAL3.htm http://nammy.pbworks.com/Meriv%C3%A4hk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1303 http://et.wikipedia.org/ http://www.google.ee/ http://bio.edu.ee/loomad/kalad/
toimivad lestadele halvasti. Mardikalisi, kes rikuvad toiduaineid on mitmeid liike: Väike jahumardikas on umbes 5 mm pikkune , tumepruun ja lüsooli järgi lõhnav putukas. Tema vastne on 10 mm pikkune, kollakaspruun, silinderja kehaehitusega ja paksu nahaga. Teda tuntakse "jahuussi" nime all. Nii valmikud kui vastsed teevad suurt kahju, kuna nad rikuvad jahusaadusi. Nende eritised muudavad toidu kõlbmatuks. Aidalamseklane on 3 mm pikkune, tumepruun ja lameda kehaehitusega putukas. Seljakilbi äärtes on piigitaolised lisandid. Vastsed on umbes 3 mm pikkused ja valged. Tänu oma väikestele kehamõõtmetele on nende varjepaikadeks väiksemadki praod ja lõhed. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Suureks hädaohuks köögis on hiired ja vaaraosipelgad. Osa toiduainetest söövad nad ära, kuid suurema osa reostavad. Koduhiir on loom, kellega on kindlasti igaüks kohtunud. Tihti tungib ta ootamatu ja ebameeldiva külalisena meie majapidamistesse
viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased. 11. Jõevähk Välisehitus (+JOONIS õ.lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpused. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümer suuava asetseb kolm paari lõugu. Lõugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Lõugjalgade abil hoitakse saaki suu juures. Lõugjalgadest tagapool on 5
peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest. 4 Sigimine ja poegimine 4.1. Suguküpsus Merikilpkonnade seksuaalse küpsuse variatsioon ei olene mitte ainult liigiti vaid ka antud liigi populatsioonist samas liigis. Seksuaalselt küpseks võivad merikilpkonnad saada juba 3- aastasena nagu näiteks(Eretmochelys imbricata) või 12-50-aastastena nagu näiteks(Caretta caretta) või (Chelonia mydas).(Sea World, 2013) Suguküpsus on sageli seotud nende seljakilbi suurusega. Erinevad teadlaste uuringud on näidanud, et näiteks(Eretmochelys imbricata) saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on 60-95cm pikk, võrdluseks võime tuua, (Caretta caretta), kes saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on ca 79cm pikk. 4.2. Paaritumine Merikilpkonnade kurameerimine algab juba mitu nädalat enne pesitsusaega. Kuna merikilpkonnade paaritumine toimub vees, siis ei ole selle kohta palju teada. Seda fakti
pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 6570%[4] Jõevähi kehaehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodustub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. [6] Igal jätkete paaril on oma ülesanne. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu. Lüugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Nende abil hoitakse saaki suu juures
välja. Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel paarituda ja viljastada üksteise marja, kuid võõra liigi spermaga viljastatud mari pole arenemisvõimeline. Kuidas neid kolme väliselt väga sarnast vähki üksteisest eristada? Signaalvähi sõra kahe haru hargnemiskohal on liigese ümber helesinakas kuni valge piirkond nn. signaal (joonis 1). Ka on signaalvähi sõrad lühemad, laiemad ja paksemad ning pinnalt siledamad kui jõevähil. Lisaks on jõevähi seljakilbi külgedel kaelavao juures (pea ja kehalüli liitumiskohal) teravad naastud, mis siledama koorikuga signaalvähil puuduvad. Kitsasõralise vähi sõrad on kääride moodi pikad, kitsad ja sirged (nad võivad olla pikemad kui vähi keha), tema seljakilp on aga kare. Maitse poolest on need liigid nii sarnased, et maitsmiskatsetes pole suudetud vahet teha. Vähiliikide võrdlus Omadus Signaalvähk Jõevähk
Tagakehal on ujulalad, käimisajalad, uim ja saba. Seedeelunditeks on suu, maohambad, magu, sooltoru. Vähk haarab sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Lõugadega peenestab ta toidu vaid osaliselt. Toidu peenestamine jätub maos, selle seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Vähil on avatud vereringe, sinikasroheline veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Hingamiselundid on lõpused, mis on pearindmiku seljakilbi all, keha külgedel. Nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Jõevähi närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Kõige tähtsamad meeled on kompismis-, haistmis- ja maitsmismeel. Kompimiselundid on tundlad, jäsemed. Näevad liitsilmadega objektide kuju, kuid mosaiikselt. Jõevähk on lahksuguline loom. Emasvähi tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku
annaabi.ee 
