Pärast seda kui Prantsusmaa võttis kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse hakkas üha enam Euroopa riike sarnaselt panema rohkem rõhku ühiskonnale ja kodanikele. Paljudes teistes Euroopa riikides kaotati seisused ning aadlid ja vaimulikud olid talupoegadega kodanlike õiguste ja kohustuste osas võrdsed. Tänapäevaks on kõigis Euroopa riikides kasutusele võetud Prantsusmaa eeskujust inimõiguste deklaratsioon ja põhiseadus. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik.Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule üle kogu Euroopa. Pearõhku hakati panema inimesel ning tähtsaks muutusid ka mõtte-ja sõnavabadus. Tänaseks on kõigis Euroopa demokraatikes riikides inimestel õigus oma arvamusele ja ning kirjanduses pole piiaranguid
Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad
1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine
Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon? Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos. Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused
Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni.
kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale,
Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni
18. Tormi ja tungi liikumine sai oma nime F. M. Klingeri samapealkirjalisest draamast. 19. Tormi ja tungi liikumisse kuulusid noored saksa kirjanikud. Goethe, Lenz, Bürger, Schiller. 20. Tormi ja tungi liikumist iseloomustab kirglik mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu, vabaduse ja võrdudse ja õigluse nõudmine kõigile inimestele, ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle tundlikkus ja loovus on ühendatud tugevusega ja kes on võimeline võitlema ühiskonna ülekohtu vastu. (x5) 21. Schilleri haridus: Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse nii juura kui ka meditsiinialase. 22. Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes
sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava eljärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Tööstusajastu. Sai võimalikuks tänu tehnoloogilise arengu kiirenemisele, eelkõige masintootmisele üleminekule ja seisuliku ühiskonna asendumisele klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid, tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle
duellid), määras kaotas maksude vaimulike provintsidesse usuvabaduse, tõstmine maksuvabastuse, riigiametnikud, hugenottide kohaliku kõrvaldas kiusamine, omavalitsuse sisse seisuliku kogu, riiklike seadmine, maksud kuninga manufaktuuri teraviljakaubanduse võimu alla de asutamine. vabaks laskmine (toodeti rohkem vilja, kuid see maksis
Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise võitluse vahend: filosoofid levitavad ideid, mis peavad muutma ühiskonda. Ateistlik põhihoiak. Kirik ja riik toetasid üksteist: prantsuse filosoofide silmis oli seisuliku ühiskonna kinnitaja kirik, uue ühiskonnaga tuleb inimesed vabastada kiriku ahelatest. Lõpuks täiesti usu vastu. Deism kujuneb edasi ateismiks (Jumala eitamine).
said lüüa ja mis tagajärjel loobus Napoleon jälle troonist ja suri 1821. aastal Püha Helena saarel , kuhu ta saadeti. 19. Monarhistlik reaktsioon Euroopas Viinis kutsuti kokku rahvusvaheline kongress selleks, et korrastada Euroopa poliitiline kaart. Euroopa uute piiride kindlaksmääramisel lähtuti mitmest põhimõttest: seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõte. Metternichi süsteemi eesmärgiks oli seisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning vabadusliikumise lämmatamine. Saksa Liit moodustati sellepärast, et seaduslikkuse põhimõtte järgimine osutus võimatuks. Juulimonarhiaks nimetatakse Louis Philippe valitsemisaega, kuna ta pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve. 20. Rahvuslik ja liberaalne vabadusliikumine Saksamaal valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli "Au, vabadus, isamaa". 1818
Valitsejad peavad nendega arvestama. 12. RIIGI ARENGUJÄRGUD. SEISUSTE ESINDUSKOGUD. 1) Barbarite kuningriigid (Frangi riik). Olid lühiajalised ja ebapüsivad moodustised. 2) Feodaalse killustatuse periood (9-11 saj). Keskvõim oli nõrk ja kohtadelt kuulus võim suurfeodaalidele (kohtusüsteem, maksude kogumine). Inglismaal oli suur killustatuse aste suhteliselt väike, Prantsusmaal oli suhteliselt suur (kuningas omas võimu ainult domeenis). 3) Seisuliku monarhia teke XII/XIII saj hakkab kujunema. Kestab kuni XVI saj lõpp/XVII saj alguseni. Esialgselt suurfeodaalid on kuningale liialt suruvaks jõuks ning omasid suurt võimu (näiteks sõjaväeliselt), kuningate võim oli liialt ebakindel. Seetõttu tekib kuningavõimu juurde nõuandva organina seisuste esinduskogu. Sinna tulid ka vaimulikud ja linnade esindajad (toetasid rahalises mõttes) sest kuningas nägi vastukaalu suurfeodaalidele (kuningas omas reaalset võimu kogu riigis,
trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele senini niisuguses ulatused kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekkimiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seisuliku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Rahvavalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik-moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Kirjanduses peituvate „kaunistuslike“ mõjutusvahendite abil loodeti rahva vaimu äratada ja teda kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis
annaabi.ee 
