Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud
esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad
veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt. PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Richeri / Mercalli skaala
Maakoor liikus 400 korda 160 kilomeetri suurusel maa-alal ning liigutas saareriiki 2,4 meetri võrra, vahendab Yle.fi. Maavärin oli sadu kordi tugevam, kui mullu Haitit tabanud katastroof ning oli umbes sama ränk, kui 2004. aastal India ookeanis hävitava tsunami põhjustanud maavärin. Itaalia geofüüsika ja vulkanoloogia instituudi teatel on planeet Maa nüüd kümmekond sentimeetrit rohkem kaldus kui enne maavärinat. Ka maakera teekond ümber Päikese muutus veidi. Uppsala ülikooli seismoloog Reynir Bödvarsson kinnitusel ei kujuta muudatused endast ohtu inimkonnale. Kadunuid on kinnitatud andmetel 11,111, hukkunuid rohkem kui 14,616 ning kannatanuid 5,278. Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku(Sendai) Miyagi prefektuuris, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti jäi vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida
Reedel (1.04.2008) kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Vulkaaniga toimuvat tähelepanelikult jälgivad teadlased usuvad, et tulemäe ülaossa hakkab kogunema magmat. Sellega võivad kaasneda gaasid, mis omakorda võivad tekitada plahvatusi, ütles uudisteagentuurile AP Washingtoni ülikooli seismoloog Bill Steele. 1980. aastal kerkis tuhasammas St Helensi vulkaanist 19 kilomeetri kõrgusele ning tuhk levis pea kõikjal USA loodeosas. Möödunud reedel, kui vulkaan esimest korda pärast 1986. aastat nõrgalt purskas, kerkis tuha- ja suitsusammas 4800 meetri kõrgusele. On olnud tunda kergeid maavärinaid, mida põhjustab läbi kivimite ülespoole tungiv magma. Teadlaste hinnangul on mitmeid märke, et purset võib
Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida uuritakse: maavärina asukoht, tugevus, kolde sügavus, maapõue rõhkude suund Richteri skaala – maavärina tugevuse nimetamine kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Mõõtühikuks magnituut (0 kuni 9,6) Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel. Alates 1935.a. USA seismoloog Charles Richter alustas. Inimene tajub alates 2,5 magnituudist. Purustav on üle 5 magnituudi. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete Mõõdetakse purustusi tugevust Mõõtühik magnituud pallides
1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale
Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline
Ristlained e sekundaarlained (S-lained) levivad kuni 7 km/s, ei läbi Maa tuuma. Seismiliste lainete levimise järgi uuritakse Maa siseehitust, sest lained ei levi sirgjooneliselt, vaid võivad sõltuvalt mateeria omadustest kõrvale kalduda, murduda, peegelduda jne (joonis P- ja S- lainete levimisest). Maakoore alumiseks piiriks peetaksegi väga teravalt esiletulevat piirpinda, millel P-lainete kiirus hüppeliselt tõuseb. Seda nimetatakse mohoks e Mohorovicici piirpinnaks. Jugoslaavia seismoloog A. Mohorovicic fikseeris esimesena seismiliste lainete pidevuse katkemise ühe Balkani maavärina seismogrammide uurimisel 1909.a. Tema teeneks on üldse piirpindade avastamine maakoores (H.Rast lk 14). Maavärina tagajärjeks on sageli reljeefimuutused, põhjavee taseme muutused, tsunamid Ülesanne: Loe H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 lk 14 17 Vasta küsimustele: G. Mis on moho? H. Kuidas on moho seotud maavärinatega? I
Maavärinad levivad edasi seismiliste lainetena. (pinnalained ja kehalained e ruumilained). Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Neid eristatexe kahtemoodi: P-lained e pikkilained (kiiremad) ja S-lained e ristilained (aeglasemad). Pinnalained levivad pikki maapinda epitsenterist eemale nagu veelained, kui vette on visatud kivi. Maavärina tugevusi mõõdetaxe Richteri skaala abil, mille töötas välja USA seismoloog C. Richter aastal 1935. Ta võttis kasutusele võnkeamplituudide kajastavate arvude asemel nende logaritmid ja nimetas need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi. e) Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele VULKAANID MAAVÄRINAD
Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
võib näha silikaatset koort, alumine vahevöö silikaat-oksiidset vahevööd ja vahevöö tahke ehedast rauast koosnevat tuuma. välistuum vedel Maakoor. tuum Maakoore piir vahevööga kannab sisetuum tahke Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Igaüks, kes usub, et eksponent- siaalne kasv võib lõplikus maail- mas igavesti jätkuda, on kas hullu- meelne või majandusteadlane. Kenneth Boulding 265 polünoom polünoom Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide korral on tegemist vaid teatud lihtsate ja hästi uuritud funktsioonidega. Üks polünoom oskab sisendarvudega teha ainult väga tavalisi tehteid: ta võib neid võtta erinevatesse naturaalarvulistesse astmetesse, neid mingi arvuga (kordajaga) läbi korrutada ning siis saadud tulemusi liita ja lahutada. Seega vägagi sõbralik sell.
annaabi.ee 
