Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................
....... 9 2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid....................................................................... 10 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö ............................................................................... 10 2.4 Põhjavee seire korraldamine ............................................................................... 11 2.4.1 Vaatluskaevude paigutus............................................................................... 11 2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed..................................................................... 12 2.6 Põhjavee seire tulemuste kasutamine.................................................................. 12 Kokkuvõte.................................................................................................................. 14 Põhjavesi on väga vajalik komponent igapäeva elus ja seetõttu on ülimalt tähtis selle puhtus ja kaitse
Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire. Sellesse kategooriasse kuulub ilmaradar, mis on atmosfääri seires saanud võimsaks vahendiks. Veelgi enam, sarnasus meetodites sunnib kaugseire hulka liigitama sodari ehk "heliradari", millega uuritakse turbulentseid keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid)
Atlandi kalad. Samas täheldatakse Läänemere piirkonna kalade püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse suurt varieeruvust, mis võib näiteks räime puhul olla seletatav liigi, käitumise ja toitumispiirkonnaga. Soome, Rootsi ja Eesti uuringud on näidanud, et ennekõike on probleem seotud lõhe ja räimega. Lõhe puhul on probleem eriti terav, kuna uuringute kohaselt on dioksiinisisaldus lõhes keskmiselt 34 korda suurem piirnormist. Dioksiinide seirest saame rääkida alates 2002. aastast. Eesmärgiks on olnud nii dioksiinide kui ka dioksiinilaadsete PCBde sisalduse määramine kalades, eelkõige Läänemere kalades. Põllumajandusministeeriumi (kuni aastani 2006) ja Veterinaar ja Toiduameti tellimisel on kõnealust seiret teostanud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Mereinstituudiga. Proovide analüüsimisel on kasutatud välisriigi akrediteeritud laboratooriumi teenuseid, sest
sigivatest kahepaiksetest. Kahepaiksete seire toimub Penijõe ümbruses riikliku seire raames. Peamine eesmärk on saada võrdlusandmeid erinevate koosluste kahepaiksetest ning erinevate Eesti piirkondade kahepaiksete seisundist. Kaitseala huvides on saada teavet kahepaiksete üldisest seisundist. Juttselg-kärnkonna e. kõre seire on siiani toimunud Kumari saarel ja on osa riiklikust keskkonnaseire kahepaiksete seirest. Kõre seirealadeks tuleb võtta ka taasasustamisalad, eeskätt Saastna, kuhu taasasustamist alustati juba 2000. aastal. 5.Imetajad Pisiimetajate (putuktoidulised, närilised) seiret on tehtud aastatel 1994 -1999. Seire andis ülevaate kaitseala pisiimetajate liigilisest kooseisust ja liikide esinemisest erinevates biotoopides, nagu 5 niidud, metsad, puisniidud, põllud ja elamud. Nahkhiirte seire toimub riikliku keskkonnaseire
Koguda ja analüüsida vajalikku teavet regul. ja periooditi, et näha turu arenguid ja omandada võrdlusbaas. Suhtlemistasandid meediaga Kasutada tulemusi efektiivselt ja võimalikult laiallt, kuna sellest võivad kasu saada eri tasandite otsustajad. Meediaga suhtlemisel tuntakse viit rahvusvaheliselt välja kujunenud suhtlemistasandit: Professionaalne monitooring koosneb: trüki ja online väljaannete lugemisest, raadio ja televisooni seirest, on the record ehk täielik tsiteerimine – ajakirjanik võib kasutada kõike, mida olete öelnud ning lisada ka teie meediaülevaadete koostamisest ja toimetamisest, meedianalüüsist. nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse; Meediaplaneerimine- Massikommuvahendite valik, mille abil viiakse sõnum sihtrühma liikmeteni
külastajatele; • ressursside, raha, aja ja ruumi jaotamine; • järelkontroll ja majandamisefektiivsuse suurendamine; • infrastruktuuri arendamine; • alade või kohtade vahelised võrdlused; • hooldustööde kavandamine; • pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine, majandusliku efektiivsuse suurendamine. Alustada tuleb külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Tuginedes külastajate arvule, saab edasi liikuda märksa keerukamasse, rekreatiivse koormustaluvuse hindamise etappi. Koormustaluvust omakorda jagatakse füüsiliseks, reaalseks ja efektiivseks. Koormustaluvuse uuringutes on maailmas viimastel aastatel tähtsustatud külastajakäitumist, kuna see määrab objektiivsetes, ühesarnastes keskkonnatingimustes esmase keskkonnamõju ulatuse ja määra. Inimkoormus väljendub mõjudes elustikule - sealhulgas taimkattele,
Valida jälgitavad märksõnad ja teemad vastavalt meediamonitooringu eesmärkidele. Koguda ja analüüsida vajalikku teavet regulaarselt ja periooditi, et näha turu arenguid ja omandada võrdlusbaas. Kasutada tulemusi efektiivselt ja võimalikult laiallt, kuna sellest võivad kasu saada eri tasandite otsustajad. Professionaalne monitooring koosneb: trüki ja online väljaannete lugemisest, raadio ja televisooni seirest, meediaülevaadete koostamisest ja toimetamisest, meedianalüüsist. Meediaplaneerimine Massikommunikatsioonivahendite valik, mille abil viiakse sõnum sihtrühma liikmeteni. Põhineb erinavatest allikatest pärineva kvantitatiivse teabe süstemaatilisel analüüsil. Laieneb kvalitatiivse teabe kasutamisele meediaplaneerimisel. Online monitooring Online monitooring on pidev monitooringuprotsess, mille käigus tuvastatakse ja edastatakse klienti huvitav informatsioon kogu tööpäeva jooksul
sotsiaalmeedia spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning praktilisi soovitusi praegusel hetkel kasutatavamates e-turunduse kanalites tegutsemiseks. 6 Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi magistrantide e-turunduse kursuse tarbeks, aga see sobib ka iseõppeks. Õppematerjalile on
kohta. Loodusvaatluste andmebaasist leiab ka vabatahtlike loodusvaatlejate kogutud andmeid taime- looma- putukaliikide, sh võõrliikide kohta. Samalt kodulehelt avaneb Keskkonnaregistri avalik teenus, mis võimaldab leida andmeid elustiku, kaitstava looduse, jäätmete ja ohuobjektide, õhu ja vee erinevate objektide kohta (veehaarded, puurkaevud, maardlad, metsad, reoveepuhastid, jms). Keskkonnaseire rubriigist on võimalik saada teavet kütuste kvaliteedi seirest, kalanduse infosüsteemist, elurikkusest ja selle kaitsmisest. Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) veebileht http://www.emhi.ee/ pakub andmeid ilma, kliima, sademete, veeseisu, tuule, jää, UV kiirguse, tuleohu kohta. Ilmaandmeid on võimalik kasutada väga erinevate 63 uurimisküsimuste puhul. Näiteks tuule andmete põhjal võib analüüsida
Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku,
episoodiliselt ja valikuliselt või hõlmavalt või sedasama, aga kellegi teise taotluse alusel; b) järelevalve tähendab aga seda teostava institutsiooni poolt järelevalvealuse institutsiooni tegevuse järjepidevat (permanentset) jälgimist. NB! Kontrolli ja järelevalvet ülaltoodud tähendustes tuleb eristada tehnilisest või keskkonna kontrollist e seisundi või omaduste seirest! Märkus: kontrolli süsteemi osas palume lähtuda mitte ainekavast, vaid järgneval slaidil esitatud elementidest. 1a. Süsteem. JL 2. INTERNNE KONTROLL. a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab
annaabi.ee 
