Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seinamaalidest" - 18 õppematerjali

Esitlus Bütsantsi seinamaalidest-mosaiikidest-ikoonidest
14
odp

Esitlus Bütsantsi seinamaalidest, mosaiikidest, ikoonidest

Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Bütsants
16
pdf

Bütsants

Bütsants Karolina Toom Interjöör · Mõjutusi idast ja läänest · Mööbli materjal- puu, metall, elevandiluu, kivi · Pildid olid teostatud mosaiigi tehnikas · VOODID - Peatsi ja jalutsiga - Enamasti olid seinanisis (alkoovvooid) - Paraad voodid- baldahiinvoodid, raam toetus neljale sambale, sellele omakorda katus; kahelt või kolmelt poolt kardinaga ; materjal olened jukusest-keisrikel vooditel brokaadist ja siidist - TOOLID - X-kujuline jala partii, nikerdatud loomapead ja käpad - Raamkonstruktsiooniga, põranda lähedalt kindlustatud sidepuuga - Postjalgadel - Sirbikujuline - Suure mõjuvõimsad troonid · LAUAD - Kokku pandud plaadid X-kujulistel jalgadel - Lauaplaat- ümmargune, ruudu- või ristküliku kujuline - Materjal- kivi, puu - Söögilauad- suured ümara või poolümara plaadiga, kõrgetel jalgadel - Kirjutuslaud- kõrge, laua tagaserval asjade hoidmiseks rii...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
Dateeri renessanssiajastu
4
docx

Dateeri renessanssiajastu

Mille poolest on see teos eriti silmapaistev? Jumal oli koos oma jängitega laua taga, jumal oli laua keskel harmooni maali terviku ja detailide vahel 13. Mis on Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal? 3 ,,surev ori" "taavet" "Pieta" 14. Nimeta Michelangelo kõige suuremahulisem töö. Mis on sellel kujutatud? kaunistada sixtuse kabeli lagi ja alatrisein ,,Viimne Kohtupäev" alatariseinal 15. Milline on mõjukaim Raffaeli loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? ,,ateena kool" vaidlevaid antiikaja filosoofe 16. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline oli tema teoste tavaline kompositsioon? Mis meeleolu nendel maalidel valitseb? Lemmikmotiiviks oli Madonna-jumalaema Kompositsioon kolmnurkne või sümmeetriline Pidulik meeleolu 17. Mille poolest erinesid Veneetsia maalikuntsnikud Firenze ja Rooma maalijatest? (värvid, temaatika, kuhu maaliti) 18. Kes olid kuulsamad Veneetsia maalikunstnikud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
KUNSTIAJALUGU - Renesanss kustis
2
odt

KUNSTIAJALUGU - Renesanss kustis

a ? Jäi mitmeks sajandiks arhidektuuri kujundama ja sellest kujunes palladionism 20. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Tegeles maalikusti, skulptuuri ja arhidektuuriga. Huvitus inimese anatoomiast ja tehnikast. 21. Miks on olulised Leonardo da Vinci teosed ,,Püha söömaaeg" - figuurid, 4gruppidena ja kasutas persprektiivi ,,Mona Lisa" - Uudne kujutusviis 22. Milline on mõjukaim Raffaeli loodud suurtest seinamaalidest? Ateena kool 23. Nim Michelangelo kuulsaimad skulptuuriteosed. Milline neist oli kõige suuremamahulisem? Paavst Julius II haua monument 24. Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud? Mis neid eraldab selgelt Rooma või Firenze maalijatest? Enam ei olnud matemaatilised mahud ja oluline oli värv

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
37 allalaadimist
Antiikaja kunst ja arhitektuur
9
pdf

Antiikaja kunst ja arhitektuur

Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör 2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest. Skulptuurid oli tüüpiliselt marmorist, suuruselt väikesed ning liigsete detailideta. Erandiks olid jumalannade kujud, mis olid terrakotast ning sisaldasid palju detaile. Kõik seinamaalid olid freskod ning illustreerisid inimesi, loomi ning abstraktseid ornamente. Peamised värvid olid valge, sinine ja punakas pruun. Illustratsioonid seinamaalides ning keraamikal oli loomulikud ning hetkelised. Kuldmaskid kujutasid nii inimesi kui ka loomi. Emotsioonid varieerusid. 3

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
8 allalaadimist
Kreeka-Etruski-Rooma ja Bütsantsi kunst- Varakristlik ja Varakeskaja kunst
2
doc

Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst

*praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure vallutustega levis kultuur ka mujale ja emamaa jäi varju. Kunst oli seotud valitsejate tahtega seega jäi pealiskaudsemaks ja taotlest välist efekti. *aleksandria koolkond-kõige tugevamad kreeka mõjud*pergamoni koolkond-tähtsaim teos oli zeusi altar*rhodose koolkond-milose venus. MAALIKUNST Säilinud pole sisuliselt midagi, aimdust annavad rooma koopiad seinamaalidest ja kreeka vaasimaalid, mis algul mustafiguurilised, pärast punasefiguurilised. Kunstnikud; Thimantes, Polygnotas, Pansias. Etruskid asustasid appenniini poolsaart ja nende riik koosnes 12 omavahel nõrgalt seotud linnriigist, mis hiljemalt rooma alla läksid. Nad ehitasid rooma kanalisatsiooni. Nende tempel olikõrgel alaehitusel, põhiplaanilt ruut ja sambad olid hõredamalt, eeskoda sügavam kreeka templitest. Nende elamust kujunes välja rooma elmau, mille põhimüte levis laialt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

"Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
34 allalaadimist
Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

"Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja

Kultuur-Kunst → Kunst
23 allalaadimist
Vana-Kreeka kunst
8
doc

Vana-Kreeka kunst

sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
95 allalaadimist
Egeuse kunst ja Kreeka kunst
8
docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises Mustafiguuriline Punasefiguuriline stiilis krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid

Kultuur-Kunst → Kunst
18 allalaadimist
Kunsti ajalugu
6
doc

Kunsti ajalugu

eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena

Kultuur-Kunst → Kunst
30 allalaadimist
El Greco
17
doc

El Greco

Looming El Greco kunsti lähtealused on mitmekesised. Ta võlgneb suure tänu veneetslastele, kuna just tänu neile kujunes tema peamiseks väljendusvaheniks värv. Samas on ta tugevalt mõjutatud ka itaalia manerismist ning just tema andis maneristlikule vormikäsitlusele niivõrd sisutiheda ilmekuse. Niisiis ongi El Greco nii manerist kui ka osaliselt renessansi ja baroki kunstnik. Ja veel on ta mõjutusi saanud Bütsantsi pühakupiltidest ja seinamaalidest, mida ta lapsepõlves oma kodumaal nägi. El Greco maalikunst on kohati isegi haiglaselt meelierutav. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Ta oli kohati isegi hispaanialikum kui hispaanlased ise. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, näivad meie silme all kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat, nende näod on kõhnad ja piinatud. El Greco piklikke figuure on

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist
Vana-Kreeka
26
doc

Vana-Kreeka

Rekonstruktsioon titaanidega. Pergamoni saj. e.m.a. Berliini Pergamoni altar. Muuseumis. Pergamoni altari friisireljeefid. Surev titaan. Pergamoni altar. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises stiilis Mustafiguuriline Punasefiguuriline krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
90 allalaadimist
11-klassi õpiku küsimuste vastused
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

eriti hästi esile toob? Seda hinnatakse tähtsaks, sest Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse jäljendamise. "Mona Lisa" veenab inimesi kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 6. Milline kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. Klassikalisest ilust? Raffael 7. Kus töötas Raffael, kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi? Paavstide residentsis Vatikanis. 8. Milline on mõjukaim seal loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? Milline on selle kompositsoon? ,,Ateena kool" ­ uhkete võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid, nende hulgas Platon ja Aristoteles. Need kaks on kesksel kohal, lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt kuhu koondub perspektiiv ning ainult nende peade tasutaks on hele taevas. 9. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu neil maalidel valitseb? Lemmikmotiiviks oli madonna

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
109 allalaadimist
Referaat-Renessanss
20
docx

Referaat: Renessanss

Maaliteosed olid loodud põhiliselt fresko- ja temperatehnikas. 4.2. Kunstniku amet renessansiajastul Kunstniku elukutse oli renessansiajastul palju avaram kui tänapäeval. Kunstnikud õppisid oma oskusi elust kihavas töökojas, mida juhatav meister hankis tellimusi. Nad jahvatasid värve, kruntisid maalitahvleid, kandsid taiestele peale õhukest lehtkulda ja omandasid terve rea erinevaid tehnikaid. Nõutavad tööd küündisid altaritest ja suurtest seinamaalidest kirikute, raekodade ja paleede tarbeks kuni väikeste pühapiltide, esindusportreede (sageli määratud diplomaatide kingituseks), värvitud mööbli, peokaunistuste, raamatukaante ja lavakujundusteni. Stiili ja teema otsustasid sageli pildi ülesanne, aga ka kavatsetud raamistus. 4.3. Perspektiivi leiutamine Lineaarperspektiiv, matemaatiline süsteem kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks kahemõõtmelisel tasapinnal, oli välja töötatud Firenzes 15. sajandi alguses. Brunelleschi

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Kunstiajalugu-Konspekt
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Esimeseks hellenistlikuks skulptoriks võib pidada Skopast, kelle teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Vaasimaal Kuigi antiiksete kirjanike toestest võib lugeda, et Vana-Kreekas tegeldi ka maalimisega pole kahjuks selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest enam midagi järel. Kreeka maalikunsti on tänapäeval võimalik imetelda üksnes vaasimaalidelt. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
151 allalaadimist
Hispaania ja kunst
21
rtf

Hispaania ja kunst

novembris peatselt Fernando VII. kolmandaks abikaasaks saava Mary Josephine Emily of Saxoni (Saksi) saabumise puhul. Tänapäeval asub Prados maailma kõige mitmekesisem ja rikkalikum maalidekollektsioon. (kollektsioon rikastus eelkõige Habsburgide dünastia - Karl V, tema poeg Felipe II ja Felipe III - ja Bourbonide - Felipe V, Carlos III ja Carlos IV valitsemiste ajal). Prado ruumides on esitatud täielik ülevaade Hispaania maalikunstist alates 13.saj. pärit hiljem lõuendile kantud seinamaalidest lõpetades 19. saj. lõpust pärit maalidega. Suurt loomingulist mõju avaldas kunstnik El Greco (1541-1614) - sündis Kreetal, kasvas üles Veneetsia kultuuri keskel, mõjutusi Rooma manerismist. Võlutud Toledo müstilisest õhkonnast on tema looming jõuliselt hingeline (religioosne)omane usuline kirg, pikendatud figuurid, käänulised piirjooned, kannatusi peegeldavad näod,valgus hüplev ja fantastiline.Tema maalimisviis avaldas silmapaistvat mõju ekspressionismile. Diego

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
44 allalaadimist
Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

ja korraldati võistlusi. omavahel võistlesid skulptorid ja maalikunstnikud. zürii hindas nende loomingut ja anti auhindu. Varasemas kunstis sellist võistlusemomenti ei tuntud. Kreeklased on edasi teinud ka seinamaali. Maalikunsti hinnati sellevõrra kõrgemalt, et naabermaadel sellist kunsti polnud. Klassikalise ajastu tahvelmaalid on kõik hävinud. osaliselt säilinud mosaiikidena koopiatena. On teada vaid üksikute meistrite nimed, kuid neil looming praktiliselt puudub. Egeuse ajastu seinamaalidest on säilunud üksikuid näiteid. Tahvelmaale antiikajast on säilinud, neid on leitud egiptusest muumiate juurest, mis kujutasid endast portreed muumiast. (~3 saj pKr) Faijun. Reeglina kujutavad muumiaportreed noori inimesi, ilmselt on mingilmääral tegemist idealiseerimisega. kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud. 5

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun