alumises reservuaaris ning asetasin termomeetri sobivalt valitud temperatuuriga vette 20 minutiks. 4. Jälgisin, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. 5. Seejärel võtsin termomeetri veest ja katkestasin elavhõbedasammas kapillaari ning tagareservuaari ühenduskohas. Selleks hoidsin termomeetri ülaosa vasakus käes ja lõin parema käega vasakule randmele. 6. Kaalusin tehnilistel kaaludel keeduklaasi, klaaspulga ja seguri. 7. Ampulli kaalusin tehnilistel kaaludel alguses tühjalt ja siis koos soolaga. 8. Ainet võtsin ~6 g. 9. Keeduklaasi valasin destilleeritud vett, mille hulga mõõtsin mensuuriga. 10. Vett kas soojendasin või jahutasin kuni saavutasin vajaliku temperatuuri. 11. Keeduklaasi asetasin metallanuma põhjas asuvale korgitükile. 12. Kalorimeetri sulgesin kaanega. 13. Läbi kaane panin ampulli, Beckmanni termomeetri ja seguri. 14
soojemasse vette. Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas, lüües ettevaatlikult termomeetri ülaosa vastu rannet. Kaalusin tehnilisel kaalul töövahendid ning ampulli ilma ning koos ainega. Seejärel võtsin 5,94 g ainet, valasin keeduklaasi destilleeritud vett 392,58 g. Asetasin keeduklaasi metallanuma põhjas asuvale korgitükile, sulgesin kalorimeetri korgiga. Panin läbi kaane ampulli, Beckmanni termomeeteri ja seguri. Asetasin ampulli klaaspulga mida kasutasin ampulli purustamiseks. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane alustasin aja mõõtmisega. Segades ühtlaselt kalorimeetris olevat vett kirjutasin iga minuti järel üles vee täpse temperatuuri. Üheteistkümnendal minutil purustasin ampulli ning seejärel jälgisin ja märkisin jälle iga minuti järel ples vee temperatuuri, kuni see saavutas miinumumi. Aeg katse algusest Beckmanni termomeetri Periood näit kraadides
Farmer Rosa Andi jälgib kakaoubade pruunistumist. http://www.youtube.com/watch?v=ivxbbm9Rmw Mis edasi? Kakaooad kuivatatakse Sokolaadi reis tehasesse Schwyzi firma Max Felchlin AG Firma direktor on Christian Aschwanden http://www.youtube.com/watch?v=kJmoyv677bc Sokolaadi valmimine 1879 leiutas sveitsi sokolaadi tootmise pioneer Rodolphe Lindt Conche ehk sulatusahija seguri. Segatakse Kariibi mere piirkonnast pärist suhkur, Madagaskari vanilli ja Lõuna Ameerika kakao püdedaks aroomaatseks massiks. http://www.youtube.com/watch?v=cvOZc8nIP4Q http://www.youtube.com/watch?v=N4HjXCZxx4 Viimaks... Valmib sokolaad http://www.youtube.com/watch?v=E2ToF4BQy8M Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kakaopuu http://www.biore.ee/toitumine/kakaovoimsaimantioksudant.html
maksimumi. Lõpp-perioodil võetakse samuti 10 lugemit. Katse lõpul tehakse kindlaks lahusesse ulatuva termomeetri ruumala. Valemid: Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , 2 v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g. Q=t·C J kus Q soojushulk
Antud meetodil segatakse vedelikke mingis mahutis tsirkulatsioonpumba abil. Segamisprotsessi saab ühendada ka vedeliku puhastamise ja jahutamisega. Sellisel juhul kasutatakse liinis täiendavat filtrit ning jahutit. Vajaliku tsirkulatsioonpumba võimsus ja elektrienergia kulu protsessis sõltub: pumba tootlikkusest, pumba poolt tekitatavast survest ehk tõstekõrgusest ning pumba tüübist ja selle kasutegurist. 31. Kirjeldada vähemalt 2 mehaanilise segamise meetodi olemust. Seguri tüüp valitakse vastavalt segatava vedeliku (vedelike) viskoossusest ja segamise eesmärgist. Hästi voolavate vedelike segamiseks sobivad propellersegurid, viskoossemate vedelike korral laba- ja turbiinsegurid, vähevoolavate ainete korral ankur- ja tigusegurid. 32. Mida näitavad mehaaniliste segurite (segistite) puhul intensiivsus I ja efektiivsus E ning millistest teguritest need sõltuvad? Vähemalt 2 tegurit.
valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml). Vett Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml · K-l , -1 v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g. Katseandmed: Soola ja ampulli mass: 37,12g Ampulli mass: 30,95 g
Arvutatud MC Excelis, erisoojus*eseme mass Joonis Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel on kujutatud kõver ABCD, kus AB on katse algperiood, BC - peaperiood, CD - lõpp- periood. Lõik EF vastab süsteemi tegelikule temperatuuri-muutusele t. ARVUTUSED C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g. C = 0,80*280,77 + 4,18*425 + 1,88*4,5 + 2,22*246,9 = 2557,694 J/K Teades kalorimeetri soojusmahtuvust C ja temperatuurivahet t (loen jooniselt 3), arvutatakse
26] mi ti qi , (2.2) kus ti – seadme tööaeg ööpäevas h; mi – söödaosise ööpäevatarve kg; qi – seadme tootlikkus (tehniliste andmete järgi) kg/h. 396 ti 0,86 462 . Seguri tööaeg ööpäevas on 0,86 h. 396 ti 0,08 5007 . Lõssipumba tööaeg ööpäevas on 0,08 h. Pideva tööga seadmete tööaeg ööpäevas on toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2. Pideva tööga seadmete arv ja tööaeg ööpäevas Seade Vajalik Seadmete tööaeg seadmete arv ööpäevas, h C-2 1 0,86
Naatriumhüdroksiid 39,99 2,13 318 1403 Naatriumkloriid 58,44 2,16 800,8 1465 Aniliin 93,12 1,02 -6,3 184,13 Metüleenkloriid 84,9 1,326 -96,7 40 Naatriumsulfaat 142,04 2,68 884 1429 Kaltsiumkloriid 110,98 2,15 772 1935 5 Töö käik I etapp: Nitrobenseen 100ml kolmekaelalisse kolbi, mis onvarustatud seguri, tilklehtri, ja termomeetriga valatakse 20 ml lämmastikhappet ja seejärel 25 ml väävelhappet. Käivitatakse segur ja nitreerimissegu jahutatakse temperatuurini 25-30°C. Seejärel hakatakse tilklehtrist lisama väikeste kogusena 15g benseeni. Benseeni lisamise kiirusega ja vajadusel külma veevanniga jahutades hoitakse reaktsioonisegu piires 25-30°C. Pärast kogu benseeni lisamist kuumutakse reaktsionisegu veevannis 60°C juures 40-50 min. Pärast kuumutamist reaktsioonisegu jahutatakse
kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi. Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt. Omaniku järelvalve teostajal ja tellijal on õigus nõuda laotatavate paanide paigutuse skeemi kõikide laotatavate kihtide kohta. Laotatakse ühtlase tempoga reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise liiklusvooluga on keelatud. Vähimad paigaldatavad kihipaksused : · D = maksimaalne kivimaterjali paksus. · AC/MSE 2D · SMA 2,2D, mitte väiksem kui 2,5cm · Kahe ja enama kihilise konstruktsiooni maksimaalne kihipaksus on 3,3D. · Sidumata alustele ehitatava ühekihilise katte vähim lubatud paksus on 5cm.
tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast ümbarkolvist ja kogun fraktsiooni temperatuuril 36-40 oC. Saagis on ca 70% teoreetilisest. 1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga ning asub jäävannil, ja viin sinna veevaba AlCl 3. Seejärel lisan bromoetaani ja jälgin segu moodustumist pastataoliseks massiks. Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl. Segu võib jätta üleöö seisma või soojendada ettevaatlikult. Valan segu jää (ca 75 ml) ja kontsentreeritud HCl (ca 5 ml) segusse
n=0,283mol m=n*M m=0,283*78,11=22,1g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 22,1g 100% =15,47g Xg 70% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 70% teoreetilisest ehk15,47g. Töö käik I etapp: Atsetofenoon (CH3CO)2O + C6H6 CH3COC6H5 + CH3CO2H Koostasin aparatuuri, jahuti atmosfääriga ühendatud toru külge kinnitasin kummivooliku koos klaaslehtriga, mille juhtisin keeduklaasi NaOH lahuse kohale. Kolbi valasin benseeni ja AlCl3, käivitasin seguri ning lisasin vähehaaval äädikhappe anhüdriidi. Kuna tegemist oli ägeda reaktsiooniga, siis jahutasin seda veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutasin kolbi veevannis seni, kuni HCl eraldumine lakkas. Selle tegin kindlaks indikaatoriga. Reaktsioonisegu jahutasin ja valasin keeduklaasi umbes 100ml jäävee segusse. Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisasin portsjoni 10%-list soolhapet ( valge tahke osa lahustus). Benseenikihi eraldasin
Protsessi võib jagada etappidesse järgnevalt : Etapp 1. Põlevkivi ettevalmistamine. Töötlusse saabunud põlevkivi läbib purusti ja tükkide-na suuruses 0÷20 mm antakse aerofontäänkuivatisse, kus tuhatsüklonitest saabuvate jääk-gaaside soojuse arvel toimub põlevkivi kuivatamine. Kuiva põlevkivi ja suitsugaaside aero-hõljum suundub kuiva põlevkivi tsüklonisse tahke faasi eraldamiseks gaasilisest faasist. Etapp 2. Põlevkivi termotöötlus. Kuiv põlevkivi antakse läbi seguri pöörlevasse trummel- reaktorisse (rõhtretorti). Põlevkivi termilise lagunemise teostamiseks antakse segurisse koos kuiva põlevkiviga soojuskandja tuhatsüklonites eraldatud kuumutatud põlevkivituhk. Sa-mal ajal pritsitakse sisse raskõli saastunud fraktsioone. Soojusvahetus nende vahel toimub kõrge intensiivsusega tänu soojuskandja väikeste osakeste ja kuiva põlevkivi väga arenenud pinnale, mille tõttu vajalik aeg põlevkivi kuumutamiseks lenduvate maksimaalseks eralda-miseks on
kitsendavatest teguritest. Asfaltsegud tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise automaatjuhtimissüsteemiga varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus automaatjuhtimissüsteemi kasutamine pole võimalik või otstarbekas, ei peaautomaatjuhtimissüsteemi kasutama (nt mahasõidud, kõnniteed jms). Automaatjuhtimissüsteemi mittekasutamise otsustab insener. Asfaltsegud laotatakse ühtlase tempoga, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Vihma korral tuleb asfalteerimistööd peatada. Väheste, mööduvate vihmasadude korral võib töid erandkorras jätkata. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise projekteeritud liiklusvooluga on keelatud. Insener peab segu temperatuuri kontrollima iga saabuva veoki kastist enne selle tühjendamist laoturisse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani serv peab
Bituumenemulsioon Pindamine, mustsegude Tingviskoossus, destillatsioonijääk, püsivus 7 ja valmistamine ja 28 päeva vanusel bituumenstabiliseerimine 20. Mis peab olema kajastatud seguprojektis? Enne tööde alustamist koostab töövõtja asfaltsegu retsepti, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: __ asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; __ asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; __ täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; __ sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; __ lisandite nimetused. Kui töö käigus, tellijaga kooskõlastatud asfaltsegu retsepti kasutamisel, muutub sideaine tarnija (kuigi sideaine tootja on sama), tuleb see täiendavalt tellijaga kooskõlastada. 21. Mis on AC surf (endine tihe AB) ja kasutusalad?
ka teepinna valguspeegelduse võime parandamiseks. 211. Pinnata võib järgmiste täitematerjalidega: bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikiga (PIN); 19 ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM) 212. Asfaltsegu retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver: täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused. 213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti. 214
Teleskooptõstuk Cat TH 417 6 Roomikekskavaator Cat 320D. Kättesaadav: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Roomikekskavaatorid/ Minilaadur Cat 236B II seeria 7 Teleskooptõstuk Cat TH 417. Kättesaadav: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Teleskooptostukid/ Betooni pumi Mercedes- Benz Actros 3241B 8 Minilaadur Cat 236B II seeria. Kättesaadav: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Minilaadurid/ Seguri maht: 7 m3 Telgede arv: 4 Tühikaal: 21,000 kg Masti ulatus ette: 21 m 10 9 Betooni pumi Mercedes- Benz Actros 3241B. Kättesaadav: http://fc04.deviantart.com/fs42/i/2009/166/3/9/HC_Betoon_MB_Actros_3241_by_EstTrucks.jpg 10 Pumi andmed. Kättesaadav: http://www.heidelbergcement
1) katte ilmastiku- ja veekindluse tõstmiseks; 2) teepinna tolmuvabaks muutmiseks; 3) kulumiskihi moodustamiseks; 4) haardeteguri suurendamiseks; 5) katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3) 1) bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikuga; 2) ridakillustikuga või purustatud kruusaga; 3) mustkillustikuga; 213. Milliseid andmeid peab sisaldama asfaltsegu retsept (5) 1) asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; 2) asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; 3) täitematerjalide liik, leiukoht, kvaliteedinäitajad; 4) sideaine tootja, tarnija, mark, kvaliteedinäitajad; 5) lisandite nimetused; 214. Mida mõistetakse asfaltsegude all (5) Nendest segudest valmistatud katted; tihe-poorne killustikmastiksasfalt; kergasfalbetoon, mustsegu; 215. Mida mõistetakse asfalkatete regenereerimise all Nende esialgsete omaduste taastamine. 216
sama laadi objekti, sest see võib takistada auru vaba väljapääsu kaitseklapi kaudu. • Mitte kunagi ei tohi sulustada kaitseklapi päästemehhanismi. • Mitte kunagi ei tohi auru generaatorisse lisada vett, kui katel on kuum, sest vastasel juhul võib kraanist WATER LEVEL (vee tase) auru välja tungida, mistõttu on põletusoht. • Katla kohale ei tohi kunagi kummarduda, kui kantakse avaraid rõivaid või midagi lotendavat. • Seguri töötamise ajal ei tohi mingil juhul panna käsi, sõrmi või mingeid esemeid katlasse. • Segaja töötamise ajal ei tohi katsuda selle võlli ega ühendusmehhanismi. • Toidu väljapaiskumise vältimiseks, tuleb segaja pöörlemiskiirus valida sõltuvalt katla täitumisastmest. 6 • Keeva katlasisu puhul tuleb olla eriti ettevaatlik, sest kuumad pritsmed ja üle keenud sisu võivad kõrvetada ning põletushaavu tekitada.
annaabi.ee 
