Tarbijate ja/või klientide küsitlus on levinumaid turundusliku info kogumise meetodeid algallikalt ehk sihtrühmalt. Eesmärk on saada sihtrühma kohta statistiliselt usaldusväärsed andmed. Küsitluse olemus seisneb suurema hulga vastajate haaramises ning vastuste statistilises töötluses ja analüüsis. Miks kasutada? Sobib siis, kui eesmärk on selgitada tarbijate või klientide üldiseid hoiakuid, eelistusi, hinnanguid ja käitumisharjumusi, aga ka tarbijaskonna segmentimiseks ja tüpologiseerimiseks, segmentide erinevuste võrdlemiseks ning üldisemate tarbimistrendide selgitamiseks. Regulaarselt sama metoodika alusel korraldatud küsitlused võimaldavad hinnata muutusi ja suundumusi. Kuidas kasutada? Statistiliselt usaldusväärsete andmete hankimise peamised meetodid: · postiküsitlus; · personaalintervjuu (küsitleja küsib ja märgib vastused ise); · ankeetküsitlus (vastaja loeb küsimused ja märgib vastused
foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni Suust suhu kutsega salvestamisele kutsutud keelejuhid võivad olla omavahel tuttavad, et õhkkond vabam oleks. Vesteldakse vabalt valitud teemadel, argidialoogid on spontaansed. Lindistatakse ka poolspontaanseid institutsionaalseid monolooge. Lindistuste märgendamiseks ja segmentimiseks kasutatakse programmi Praat Sõnatasandi esmane segmentatsioon saadakse automaatse kõnetuvastuse abil, märgendus vaadatakse käsitsi üle. Häälikutasand segmenditakse käsitsi. Morfoloogiline märgendus tehakse Filosofti analüsaatoriga, aga ei ühestata. Korpusest saab otsida ühe sõna piires. Vastuseks antakse 2-sekundiline helilõik koos märgendusega Vana kirjakeele korpus VAKK Koostanud vana kirjakeele uurimisrühm 2008
valdkonnas paremini orienteerub. 6.Mulle tundub, et vene rahvusest naised soetavad rohkem riideid ja ilu teenuseid, kuna nende temperamendist ja isiksusest tulenevalt tahavad rohkem silma paista. 5.3.3. Kordamisküsimused 1. Mille alusel toimub segmenteerimine? 2. Mille alusel toimub positsioneerimine? 3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu segmentimist oma tegevusstrateegiana? 4. Kas vanus on hotellituru segmentimiseks sobiv alus? Mille poolest erinevad vanemate inimeste vajadused noorte omadest? 5. Millist mõju avaldab turu segmenteerimine turundusmeetmestiku neljale komponendile? Vastused 1.Sihtturunduse korral tehakse kindlaks grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks. 2. Toote positsioneerimine on toote asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogide suhtes
3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu segmentimist oma tegevusstrateegiana? Segmentimist ei ole mõtet kasutada kui turg on liiga väike; kui kaalukad ostjad on suures ülekaalus; toode domineerib turul (segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit); segmendi kindlakstegemine on võimatu; toode on elutsükli lõppfaasis; tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. 4. Kas vanus on hotellituru segmentimiseks sobiv alus? Mille poolest erinevad vanemate inimeste vajadused noorte omadest? Kindlasti. Noored inimesed kasutavad rohkem hotelli lisaväärtusi kui vanemad inimesed. Samuti on noored liikuvamad ning oluline on hotelli lähedus linna keskpunktile ja põhiatraktsioonidele. Enamus vanemaid inimesi hindab traditsioone ja asjalikku hinda, noored on nõus rohkem kulutama. 5. Millist mõju avaldab turu segmenteerimine turundusmeetmestiku neljale komponendile?
tootja seisukohast oleksid ilmselt ebarentaablid (välja arvatud mõned üksikjuhud, kus toote hind kujuneb kalliks ja kompenseerib tehtud kulutusi, näiteks individuaalehituse valdkonnas). Seepärast on firmal kasulikum vaadelda turgu mitte indiviidide, vaid rühmade tasandilt, mida on võimalik moodustada enam-vähem ühesuguste vajaduste/soovide alusel. Piltlikult öeldes tükeldatakse heterogeenne turg kvaasihomogeenseteks osadeks. Seesugust turu jaotamist nim. segmentimiseks. Segmendi teenindamine on firmale majanduslikult juba rentaablim, tarbijatele annab see aga sobivama kauba, hinna jt. turunduskompleksi elemendid. Firma tegevust, mis on orienteeritud kindla turusegmendi teenindamisele, nim. sihtturunduseks. Segmentimine on eluliselt oluline just väikefirmadele. Öeldakse, et kui väikefirma ei suuda jaotada segmentideks turgu, jaotab turg segmentideks firma. Kuigi turu segmentimisel on
Psühhograafiline segmentimine Koosneb nii sotsioloogilistest kui psühholoogilistest mõjudest tarbijate ostukäitumisele. Isiklikud iseloomujooned ja sotsiaalsed klassid võivad olla selle segmenteerimise aluseks. Võrreldes teiste segmenteerimisnäitajatega on nende kasutamine piiratud, esiteks on neid raskem mõõta, teiseks, näitajate ja tarbijate vajaduste vahelised seosed on tihtilugu ebaselged ning tõestamatud. Inimeste omadustest võetakse turu segmentimiseks seltsivus, pealetükkivus, võitluslikkus, ekstravertsus, introvertsus, ambitsioonikus, agressiivsus jm. Nende omadustega lõigustatakse turgu sel juhul, kui toode on konkureerivatega sarnane ja teised näitajad ei mõjuta märkimisväärselt tarbijate vajadusi. Valides inimeste ühe positiivse omaduse, võib turundusspetsialist selle kaudu kaubaostjaid aktiviseerida. Näiteks reklaamitakse toodet ainult neile, kes on "sõltumatud, kindlameelsed ja sõbralikud". Antud juhul ei huvita
Kontsentreeritud turunduse korral keskendutakse ühele turusegmendile. See strateegia on sageli väikefirmades kasutamiseks. Strateegia on ohus kui konkurente lisandub või pole piisavalt tarbijaid. ● Sihtrühma valiku strateegiad (targeting strategies) ● Turu (tarbija) eelistuste mustrid ja nende sobivus segmentimiseks (consumer preference patterns, and suitability for segmentation) Homogeensete eelistuste korral saab rakendada kontsentreeritud turundust ja lähetada tarbijale neid rahuldav toode. Hajutatud eelistuste olemasolul sobib individuaalne, kliendikeskne lähenemine või kui see ei ole majanduslikult mõttekas, kasutatakse massturundust. Esimesel juhul jõuab iga tarbijani
Meelis Zimmermann tehnika on sobilik olukordades, kus on vaja segmentida turgu, kuid puuduvad täpsed segmentimise alused. Klasteranalüüs lubab määrata objektide vahel sarnasusi ja paigutada objektid nende põhjal erinevatesse klastritesse. Pärast seda siis uurija otsustab, kas pakutud klastrid sobivad ka turu segmentimiseks. Näide – grupeerida bensiinimüügifirmad nende kaubamärkide järgi. Viiakse läbi küsitlus, milles autojuhid hindavad oma üldist hoiakut 10 kaubamärgi suhtes seitsmepallise skaala järgi. Tulemused esitatakse maatrikstabelina, millest saab moodustada näiteks 3 segmenti: turuliidrid, keskmised ja mahajääjad. Faktoranalüüs on korrelatsioonanalüüsi üks vorme, kuid erineb selle poolest, et puudub sõltuv muutuja ning kõiki muutujaid hinnatakse üheaegselt.
Igale turusegmendile tuleb koostada oma 4P või 7P. See on kulukas stateegia ja vajab palju rahalisi vahendeid. Kontsentreeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. Kontsentreeritud turunduse korral keskendutakse ühele turusegmendile. See strateegia on sageli väikefirmades kasutamiseks. Strateegia on ohus kui konkurente lisandub või pole piisavalt tarbijaid. 2) Sihtrühma valiku strateegiad 3) Turu (tarbija) eelistuste mustrid ja nende sobivus segmentimiseks 20 Homogeensete eelistuste korral saab rakendada kontsentreeritud turundust ja lähetada tarbijale neid rahuldav toode. Hajutatud eelistuste olemasolul sobib individuaalne, kliendikeskne lähenemine või kui see ei ole majanduslikult mõttekas, kasutatakse massturundust. Esimesel juhul jõuab iga tarbijani see, mis rahuldab tema nõudeid, teise rakendamisel on võetud aluseks keskmine tarbija ning paratamatult ei saa arvestada
Psühhograafiline segmentimine Koosneb nii sotsioloogilistest kui psühholoogilistest mõjudest tarbijate ostukäitumisele. Isiklikud iseloomujooned ja sotsiaalsed klassid võivad olla selle segmenteerimise aluseks. Võrreldes teiste segmenteerimisnäitajatega on nende kasutamine piiratud, esiteks on neid raskem mõõta, teiseks, näitajate ja tarbijate vajaduste vahelised seosed on tihtilugu ebaselged ning tõestamatud. Inimeste omadustest võetakse turu segmentimiseks seltsivus, pealetükkivus, võitluslikkus, ekstravertsus, introvertsus, ambitsioonikus, agressiivsus jm. Nende omadustega lõigustatakse turgu sel juhul, kui toode on konkureerivatega sarnane ja teised näitajad ei mõjuta märkimisväärselt tarbijate vajadusi. Valides inimeste ühe positiivse omaduse, võib turundusspetsialist selle kaudu kaubaostjaid aktiviseerida. Näiteks reklaamitakse toodet ainult neile, kes on "sõltumatud, kindlameelsed ja sõbralikud". Antud juhul ei huvita
poliitiline ümbrus, seadusandluse reageerimisvõime, ühiskondlikud väärtushinnangud ja normid. Turustusvõimaluste analüüsimisel kasutatakse turu segmentimist, selle analüüsi puhul jaotatakse turg tinglikult homogeenseteks tarbijagruppideks ehk segmentideks. Turg jaotub osaturgudeks, millel igaühel on kindlad tunnusjooned. Turusegmentimise klassikaliseks kriteeriumiks on demograafia ja nimetatakse seda demograafiliseks segmentimiseks. Konkreetseteks kriteeriumideks on sugu, vanus, perekonna suurus, sissetulek, laste arv jne. Psühholoogilise segmentimise kriteeriumide alusel moodustuvad tarbijagrupid oma hoiakute ja mitmesuguste harjumuste põhjal. Turustamisvõimaluste analüüsi põhjal töötatakse välja konkreetsed eesmärgid ja kontseptsioon. Turustamise eesmärgid võivad olla: suurendada ettevõtte toodangu osatähtsust mingis piirkonnas järgmise aasta igas kvartalis X % võrra, suurendada
annaabi.ee 
