Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"segavast" - 15 õppematerjali

Kesknärvisüsteem
1
doc

Kesknärvisüsteem

Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub

Bioloogia → Bioloogia
89 allalaadimist
Juugend-Arhitektuur Interjöör Disain
23
pdf

Juugend: Arhitektuur,Interjöör,Disain

· Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga- Glasgow Kunstikool Loobus vanast segavast vormist Sanitaar- ja vendilatsioonitehnika 1897. aastal Miss Cranstoni teemajad Värvitud seinu kattis tavaliselt kõrge tume või hele puupaneel, mida võis ilmestada juugendlikult stiliseeritud dekoor, laekonstruktsiooni talastik oli jäetud nähtavaks Uksi, aknaraamistusi, valgusteid, mööblit, läbis ühe kindla elemendina ruudu motiiv Glasgow kunstikool. Charles Rennie Glasgow kunstikool. Charles Rennie Mackintosh. 1897-1908 Mackintosh

Arhitektuur → Mööblirestaureerimine
4 allalaadimist
Takistused-elektrivool-Ohmi seadus-valemid - kordamine füüsika kontrolltööks-11-klass
2
doc

Takistused, elektrivool, Ohmi seadus, valemid - kordamine füüsika kontrolltööks, 11. klass

Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös. 1911. aastal avastati, et elavhõbeda jahutamisel -269 kraadini kaob selle elektritakistus. Nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks. See on väga kasulik nähtus, sest kui takistus puudub, siis juhtmed ei soojene ja kadusid ei teki. R=R0·(1+·t)

Füüsika → Füüsika
65 allalaadimist
Religioonid-Budism
34
ppt

Religioonid, Budism

puud , Buddha jalajälge, kerjakaussi  ehk potti ja lõvi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele ratta keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Bodhi puu Bodhi all istudes ja mediteerides saavutas Buddha Valgustatu se. Budda kerjakauss Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suuna-näitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Peamised usulahud  Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism.  Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud – sellest ka nimetus 'suur

Teoloogia → Budism
32 allalaadimist
GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes
7
docx

GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes

Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y kasvõi L-Est97 süsteemis. Lähtepunktidena kasutame geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis (raamistikus), tulemuse saame seetõttu samas realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS- seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega

Geograafia → Geoinformaatika
61 allalaadimist
GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad
10
pdf

GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad

Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y kasvõi L-Est97 süsteemis. Lähtepunktidena kasutame geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis (raamistikus), tulemuse saame seetõttu samas realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS-seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega

Geograafia → Geoinfosüsteemid
4 allalaadimist
Bioloogia kordamine - inimene
4
docx

Bioloogia kordamine - inimene

uue annuse järgi. Nimeta ja kirjelda mälu liike, kuidas need on omavahel seotud? Inimese mäluprotsessid ·Lühimälu ­ unustatakse kiiresti ·Püsimälu ­ säilib pikemaajaliselt, kasutamisel mälujälg tugevneb sensoornesõnastamine primaarne mälu primaarne harjutamine sekundaarne mälu Sensoorne mitteverbaalne sekundaarne mälu Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust. Tertsiaarne mälu püsiv, info kätte väga kiirelt, ei unune Kirjelda võimalikke mäluhäireid.· Mäluhäireid võivad tekitada · peatrauma, vereringe häired, · närvisüsteemi infektsioonid, · mürgid, hormoonid. Võimatus uut infot omastada ­ häired info primaarsest sekundaarsesse mälusse ülekandel ·Mälukaotus ­ kustub primaarse mälu sisu, kaob võime sekundaarsest infot välja tuua ·Täielik mälukaotus ­ kaob tertsiaarne mälu, uut infot säilitatakse hästi

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
Alfons Rebane
5
docx

Alfons Rebane

Üks Saksa kapten armeekorpuse staabist saadeti seda kuuldust ja lugu selgitama. See veendus kohapeal, et kuuldustel puudus alus. 5. kompanii leitnant A. Nuude juhtimisel oli Vashkovo lahingu ajal määratud pataljoni reservi ja viibis kogu aeg külas. Kuna lahing võttis eestlastele soodsa pöörde, ei olnud 5. kompanii rakendamiseks vajadust. Soodeni ja Rebase selgitusil oli see tulemus, et Sooden'i pataljon vabanes ebameeldivast ja igasse toimingusse segavast Saksa sideohvitserist. Peatselt möödusid Punaarmee tankid kahelt poolt Vashkovost. Eestlased olid viimased, kes sealt lahkusid. Rebase ja Soodeni mehed laaditi autodele. Siin-seal peatades olid neil kogu aeg vene tankid kannul. 658. ja 659. pataljon pidasid Punaarmeega edaspidi tõrjelahinguid 1. veebruarist 7. veebruarini Batetskajas, Leningrad-Dno raudtee sõlmjaama lähedal ning olid aeg-ajalt sakslasi abistamas. Pärast Torchinovost lahkumist muutus taganemine ,,normaalseks"

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat
12
doc

Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat

Vaid 12% õlireostusest ookeanis tuleb õlileketest. Ülelejäänud tuleb laevadelt, kanalisatsiooni äravoolust ning prügi vette tühjendamisest. (Soosaar, 2011) Naftareostusel on nii lühiajaline kui ka pikema toimega efekt mereimetajatele. 7 Näiteks hülged ja saarmad, kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade reproduktsioon. (Good, 2014) Õlil on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist, näiteks on

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Toulouse-lautrec
20
doc

Toulouse-lautrec

ta liiga vana, et seda jätkata. Litograafia levik, mis oli üks osa massikultuuri revolutsioonist, andis uusi võimalusi ka Henrile. Illustreerides neid laulusõnu lootis Henri, et Bruant teeb talle ettepaneku joonistada nende põhjal Bruanti loodud ülimenuka ajakirja "Mirliton" jaoks pilte. Bruant sellest söödast aga ei hoolinud. Henri esimene graafiline töö, lihtne skets napsitajatest ja kahest baarileti taga jooke segavast kelnerist, ilmus hoopis pisut vanemas võistlevas ajakirjas "Le Courrier Francais". See oli läbimurre ning võib-olla ka vahend, mis sundis Bruant'i järele andma. Kolm kuud hiljem anti Henrile juba "Mirlitonis" kaks keskmist lehekülge. Sinna tehtud pilt -, mis kujutas esimest korda tantsusaali, mis on teemaks veel mitmele tulevasele tööle, kaasa arvatud La Goulue' paviljoni vasakpoolne pannoo ­ oli Henri esimene graafiline töö, mille eest talle maksti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika
11
docx

Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika

teleskoopidest. Mõni neist jäi ainult idee tasemele, mõne kohta hakati isegi konseptsiooni paberile panema, kuid reaalse tulemuseni siiski ei jõutud. Selleks oli mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt puudusid kogemused nii suurte teleskoopide ehitamiseks, teisalt oli hakatud ehitama kosmoseteleskoope ning tundus, et maa peale polegi mõtet eriti suuremaid teleskoope paigutada. Põhiargumendiks oli maad ümbritseva atmosfääri segav mõju. Kui pilvisuse segavast faktorist saadi veel kuidagimoodi mööda, sest observatooriume hakati rajama sinna kus aastaringselt on enam vähem selge taevas. Atmosfääri fluktuatsioonidest põhjustatud kujutise laialimäärdumist ei osata enam vältida. Ka kõige paremas kohas ei paistnud tähe kujutis oluliselt parem kui umbes 0,5 kaaresekundit. Atmosfääri fluktuatsioonide mõju aitab hästi kõrvaldada nn adaptiivne optika, mis seisneb selles, et kujutise võbelemist püütakse

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Reformatsioon
15
rtf

Reformatsioon

Ühe kahekuise kaubareisi ajal Riiga ootasid tema naasmist 7 matmata surnut. Katoliku usuelu korrastamist taotles ka kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes Blankenfeld. Kuid sisepoliitilised pinged nurjasid ka selle pühamehe kavatsused. Kloostrid. Ametliku kiriku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
Inimene kui tervikorganism
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Mitteverbaalselt kodeeritud info kantakse otse sensoorsest mälust üle sekundaarsesse mällu. Sekundaarne mälu on suur ja püsiv salvestussüsteem. Ainult sekundaarses mälus salvestatud info on kasutatav meenutamiseks ka pärast pikema aja möödumist. Primaarne mälu ja sekundaarne mälu erinevad info kättesaamise kiiruse poolest – primaarsest mälust saadakse info kätte väga kiiresti, sekundaarsest mälust aeglasemalt. Unustamine on tingitud eelnevalt või järgnevalt õpitu segavast mõjust unustatavale materjalile. On olemas mälujälgi (oma nimi, lugemisoskus, kirjutamisoskus), mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unustata peaaegu kunagi. Kui aju ülejäänud osade sisu (N: haiguslike protsesside mõjul) kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. See info saadakse kätte eriti kiireti, arvatakse, et selline info on salvestatud püsimälu erilisse vormi – 19

Bioloogia → inimeseõpetus
31 allalaadimist
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Näide Auto sõidab maanteel, inimene läheb trepist üles, õun kukub puu otsast alla. Mis on oluline: kas see, kes või mis liigub? Kuidas liigub? Oluline tunnus on keha asukoha muutumine ruumis. Millist mudelit siinjuures kasutatakse? Punktmassi - oletatakse, et kogu keha mass on koondunud ühte punkti , massikeskmesse ja jälgitakse selle liikumist. See teeb probleemi lahendamise lihtsamaks ja vabastab meid ebaoluliste tunnuste segavast mõjust (mootori võimsus, teekate, inimese kehakuju, õunasort jne). Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu:  originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus);  protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid);

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

põhjaveest eraldatud. § 3. Nõuded supluskoha asutamisele (1) Üldsusel on õigus teha kohalikule omavalitsusele ettepanekuid supluskohtade asutamiseks, kui kohalik omavalitsus on veekogu omanik või valdaja. (2) Veekogu või selle osa, mille äärde kavandatakse asutada supluskoht, peab vastavalt «Veeseaduse» (3) Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. (5) Veesõidukeid tohib kasutada vastavalt «Veeseaduse» (6) Supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Tervisekaitseinspektsioonile kirjaliku taotluse, kus on toodud lõikes 2 sätestatud suplusvee kvaliteedi näitajad. (7) Tervisekaitseinspektsioon otsustab supluskoha asutamise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest ning teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult.

Varia → Tehnoökoloogia
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun