Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess.
Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? 2. Kes ajas keda taga multifilmis ,,Nu pogodi"? 3. Kes käis seeneriigis? 4. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? 5. Millise Jaapani multifilmisarja ja mängu nimi on lühidalt Pocket Monsters ja Taskukoletised? 6. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 7. Milline Austria linn on pikalt olnud tuntud klassikalise muusika keskusena? 8. Kes oli algne trummas ansamblis The Beatles? 9. Mitu klahvi on kaasaegsel klaveril
4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud 7) PALJUNEMINE Looduses esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist: *mittesuguline paljumine (e. pooldumine) - paljunevad ainuraksed organismid, nt. kingloom. Esineb ka taime- (vegetatiivselt) ja seeneriigis (eostega). *suguline paljunemine hulkraksed organismid 8) STABIILNE SISEKESKKOND Tulenevalt aine- ja energiavahetusest on organismid kas püsi- või kõigusoojased. Ainukesed püsisoojased organismid on imetajad ja linnud. Kõigusoojased on kalad, kahepaiksed ja roomajad. 9) REAGEERMINE ÄRRITUSELE Nt. taim pöörab lehed valguse poole, inimese silmapupillid ahenevad eredas valguses jne.
Sümbioos seente ja taimede vahel ● Meie kliimavöötmes on levinud sümbioos puidu sinetust põhjustavate seente ja kooreüraskite vahel. ● Üraskite peas on eriline organ, kuhu koguneb puidu küljes kasvav sinetuseseene niidistik. ● Kui putukas lendab puult puule ja tungib selle sisse, levib seen puule. Seal kasvab seen kiiresti ja tema niidistik on üraskile toiduks. ● Seened võivad elada sümbioosis ka mitmesuguste putukatega. Taimede ja puude parasiidid ● Seeneriigis leidub palju parasiite, kes põhjustavad haigusi nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. ● Paljud parasiitseened elavad suurema osa elust ilma, et põhjustaks peremehele haigust. ● Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid sellega tekitavad suurt kahju põllumajanduses, aianduses ja metsanduses. ● Parasiidid toituvad surnud peremeesorganismist. Inimeste ja loomade parasiidid
Süsivesikud Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Leidumine Looduses Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Veel kuuluvad nad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse.
(kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad (roos), võrsikud (mustsõstar), võsundid (maasikas, maa-alused varred (kartul, sibul) b) juure abil nt juure võsud
suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle
Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad.
viburitega. Rakukest kitiinitaolisest ainest, rakukesta materjalina esineb ka tselluloosi ja glükogeeni. Suur aktiivne pind - peente seeneniitide kogupindala on väga suur, see võimaldab edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese soolestikuga - kõhuõõnde mahtuval pikal sooltorul on kokkuvõttes suur imamispind). Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli
Need kaksikud n alati ühe sugu, pärilikult ühesugused ja völimuselt lausa äravahetumiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim. Iseloomustab väga vähene pärilik muutlikus, moodustunud järglaskond oma pärilikkuselt ühesugune. Sellel paljunemisel osaleb üks vanemorganism,ei toimu sugurakkude valmimist, ega ka viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine
1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust Süsivesikud e. sahhariidid on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass Taimede massist moodustavad süsivesikud 75-90%, inimorganismi koostises on ca 1,5% süsivesikuid Süsivesikuid leidub organismis laialdaselt: maksas, lihastes, luudes jne. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis 1 g süsivesikuid annab 4 kcal Kuna toit sisaldab alati ka mitteomastatavaid süsivesikuid, siis on täiskasvanu ööpäevane vajadus 300-400 g Soovitused süsivesikute tarbimiseks · Pärast süsivesikud sisaldava toidu söömist algab seeduvate süsivesikute lõhustumine monosahhariidideks, põhiliselt glükoosiks, ning nende imendumine verre · Glükoos on parimaks energiaallikaks peaaegu kõikidele keharakkudel
ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära
Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem sõltuvad, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Paljunemisvõimelised Organismid paljunevad kas suguliselt (emas- ja isasgameedi ühinemisega) või mittesuguliselt (pooldudes, vegetatiivselt või eostega). Mittesuguline paljunemine esineb bakteri-, taime- ja seeneriigis ning protistidel, suguline paljunemine taime- ja loomariigis ning osal protistidel. Järglased on tavaliselt vanemate sarnased ehituse ja talitluse pärilikkus. Pärilikkuse kandjateks on geenid, millesse on kodeeritud geneetiline informatsioon. See määrab, milliseks tulevane organism kujuneb. Arenemisvõimelised Areng algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eemaldumisega vanemorganismist
· Kujunes organismisisene tööjaotus · Hulkraksus tagas ka väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivama sisekeskkonna. · Koos kudede eristumisega arenesid hulkraksetel organismidel nende terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe- ja hormonaalsüsteem · Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. · Hulkraksus kujunes välja nii taime-, looma- kui ka seeneriigis. Suuremate geoloogiliste sündmuste ja kivististe leidude järgi on Maa ja selle elustiku ajalugu jaotunud erineva kestusega perioodideks. Geoloogilise ajaskaala suuremaid üksusi nimetatakse aegkondadeks ja ajastuteks. Evolutsiooni põhilised sündmused Elu veest maismaale Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal 410-440 miljonit aastat tagasi 400 miljonit aastat tagasi
3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5
suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle
diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda: Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened, Penicillium jt) ; eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees mitmekesisem grupp seeneriigis: pärmid Saccharomyces, Aspergillus, Candidaja Neurospora samblikemoodustajad trühvlid, mürklid, kogritsad jt delikatessid namasti nad kasvavad pinnasel on saproobid või ka parasiidid Vähesed on kohastunud eluks merevees või magevees On pehmemädaniku põhjustaja (softrot) lagundab taime rakukestas glükaane, muutes taimsed materjalid kättesaadavamaks
Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks
formaalselt kirjeldatud üksnes 5%. Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba 18. sajandi lõpul. Seda tehti esialgu välimuse põhjal, näiteks eoste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. Molekulaargeneetika areng võimaldas taksonoomiasse kaasata DNA analüüsi, mis on mõnigi kord sundinud mükolooge senist klassifikatsiooni ümber tegema. Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen Kandseened-puuseened, kasekäsn, haavatalvik, majavamm,puravikud, riisikad,pilvikud jne Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised
suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle
Se eneliike hakati for maalselt kirjeldama juba 18 sajandi l õpul. Seda tehti esialgu väli muse põhjal, näiteks e oste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. Molekulaargene etika areng v õi maldas taksonoo miasse kaasat DNA analüüsi, mis on m õnigi kord sundinud m ükolooge senist klassifikatsiooni ümber tege ma. Fülogeneetilised uuringud vii masel kü mnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni m uuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamliiki, 7 hõi m konda ja 10 alamh õi m konda. Se ened on o mapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loo made m o odi. Se ened kasvavad taimede ko mb el maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad val mis orgaanilistest ainetest nagu loo mad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuuldes sõna ,, S e en" tulevad k õigepealt m e elde jala ja kübaraga seened m etsas
Vegetatiivne paljunemine taimeriigis: 1) Vegetatiivne paljunemine vegetatiivsete organitega a. Paljunemine juurtega (kirss) b. Paljunemine lehtedega (begoonia) c. Paljunemine võsudega (sõstrad) d. Paljunemine võsunditega e. Paljunemine sigitaimedega 2) Vegetat paljunemine toimub ka muundunud võsudega: a. Sibulad (tulp) b. Mugulad (kartul) c. Risoomi abil (orashein) Vegetatiivne paljunemine seeneriigis: 1) Seene hüüfitükikestega 2) Veg paljunemine seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära: 1) Kõige ürgsem paljunemisviis 2) Vajatakse vaid 1 vanemorganismi 3) Järglased saadakse kiiresti 4) Teatud juhtudel on järglaskond arvukas 5) Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni 6) Harva esineb pärilik muutlikkus. Selle allikaks on mutatsioon keharakkudes
varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele selgrootutele) * taimed jagunevad vegetatiivselt organitega : a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn) * seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid) vegetatiivne paljundamine : - on inimese tahtlik tegevus eesmärgiga saada kindla pärilikkusega organisme. - enim paljundatakse taimi : a) meristeemmeetodil (kartul, maasikas) - saadakse viirusvabad taimed b) pookimine ja silmastamine - pistokstega ja võsunditega paljundamine. - seeni paljundatakse (haavapakud austerservikutega) - loomad : a) kunstlikult ühemunaraku mitmikute tekitamine. (veistel ja hobustel) b) erijuhus on kloonimine.
"suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on
annaabi.ee 
