Veini ja õlle kääritamisel Seentega värvimine Sai alguse 1970. aastatel Võimalik lihtsalt saada punaseid toone (verkjas ja verev vöödik). Värvaine peab lahustuma vees. Kõige rohkem värvainet vanades seentes. Kaneelvöödik (helepruun, kollane), kaneelpruunik (lilla), sametvahelik (hallid, rohekad ja lillad toonid), harilik põdramokk (sinine). Seentega lõnga värvimine Allikas: Helle Väärsi Seenelise meelespea! Korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned! Kupatamist vajavad seened kupata kindlasti (kui vaja, siis mitu korda). Seenemürgistuse korral kutsu kiirabi ja anna kannatanule juua rohkesti leiget vett. Piima ega alkohoolseid jooke ei tohi anda. Ära jäta prügi metsa maha! Kasutatud kirjandus Korhonen M. (2007). Tunne seeni. Tallinn. Jaederfeldt K. (2009). Seenelise käsiraamat. Tallinn: Sinisukk Kalamees-Pani K. & Kalamees K
3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele
Iseloomustamiseks oleks parem kasutada nii orgaanilise aine kui ka selle koosseisus oleva huumuse varusid, arvutatuna pinna- ja ajaühiku kohta. Erandi moodustab siinjuures sekundaarsete leedemuldade nn. reliktne huumushorisont, mille huumusesisalduse määramine annaks olulist teavet nimetatud mulla huumusseisundi kohta. Leedemuldade elustikus domineerivad lülijalgsed ning vihmausside tegevus praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni. Leedemuldade lõimiseks on enamasti koresevaba liiv, kruusakas liiv või mõnel halval juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate
Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Vältimine: · Üldine hügieen · Kasutada puhat joogivett · Piima pastöriseerimine · Liha termiline töötlemine 5.Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad hallitused Mükotoksikoosid on seenelise päritoluga toidumürgitused. Haigestumise põhjustavad enamasti hallitusseente Aspergillus, Penicilum, Fusarium mõningad esindajad. 5.1.Toksiini toime: Mürgistuse võib põhjustada väga väike kogus toksiini - 0,01mg/1kg toidus. Eeskätt kahjustuvad maks ja neerud. · Kantserogeenne toime pahaloomuliste kasvajate teke · Mutageenne toime- kahjustab organismi pärikukku infot (DNA) · Teratogeenne toime kahjustab loodet (abordid)
Tugevalt happelist keskkonda taluvad hallitus-,pärmseened, piim- ja äädikhappe bakterid. Näiteid erinevate toiduainete happesust Neutraalsed või peaaegu neutraalsed( pH 7,0 - 6,5 ) PIIM, LINNULIHA, TAPASOE LIHA Nõrgalt happelised (6,5-5,3) RÜMP, KALA, SEA- JA VEISELIHA, KEEDUVORST Happelised( pH 5,3-3,7) JOGURT, KEEFIR, TOMAT, MAJONEES, MÕNED PUUVILJAD Tugevalt happelised( pH alla 3,7) SIDRUN, ÕUN, HAPUKAPSAS, HAPUKURK, MARINEERITUD TOIDUAINED Mükotoksikoos on seenelise päritoluga toidumürgistus Enamik seenemürke pastöriseerimisel ei hävine. Hävinevad tugevate aluste ja hapete toimel. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, ka pealvalu ja kõhulahtisust. Mürgistused luuviljaliste tuumadest. Mürgistuse võib põhjustada suure hulga 100-200 g kivide söömine, need sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktris lagundes moodustab sinihapet. esmaspäev, 16. jaanuar 2012 Toidu insfektsioonid · kandub edasi vahetu kontakti teel
pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks. Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud (Khg; Kg) Khg:Vahelduv veereziim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist. Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida- Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm. Kuivavad suve läbi. Väike
vinnutamisel ega suitsutamisel. Botulismi puhul kahjustub närvisüsteem, tekib üldine nõrkus, peavalu, silmaterade laienemine, suu kuivamine. Kehatemperatuur on normaalne, pulss sage, järgnevad neelamis-ja kõnehäired, hingamine muutub katkendlikuks, raske mürgistus võib lõppeda surmaga. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Seentest (hallitusest) põhjustatud mürgistused Seenelise päritoluga toidumürgistusi nimetatakse mükotoksikoosideks. Hallitus hakkab arenema toiduaine sees ja hiljem ilmuvad hallituslaigud toidu peale. Toksiini toime on äge, kahjustuvad neerud ja maks, hallitusel on ka mutageenne toime (kahjustub pärilikkusaine). Mürgistuse lähteallikaks on hallitanud toiduained, toksiini sisaldav toortoit, ka loomatoit, mille kaudu saastub liha ja piim. Mükotoksiinid ei hävi pastöriseerimisel ega kuumtöötlemisel, hävivad vaid tugevate hapete
Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud liha-, kalatooted Konservid, eriti aedvilja-, liha-, kala-, seenekonservid Temperatuuri ja pH toime Toksiin säilib konservides ...6-8....kuud Bakterid kasvavad temperatuurivahemikus 120C-500C Osad bakterid kasvavad isegi 3,30C-450C juures Vastupidav külmutamisele Nitrit pärsib arengut Hävib pastöriseerimisel Spoorid termostabiilsed, hävivad 1200C juures 3-22 minutiga MÜKOTOKSIKOOSID...seenelise päritoluga mürgised... Mürgituse lähteallikad ......hallitanud toiduaine ......loomasööt..., mille kaudu saastub piim ja liha ......toorsaadused..., mis sisaldavad toksiini Toksikogeensete hallitusseente kasutamine toiduainete tootmisel Toksiini toime on äge ja eelkõige kahjustuvad...maks ja neerud.... Mükotoksiinid on: Väga termostabiilsed (ei hävi pastöriseerimisel, keetmisel ega küpsetamisel)
Kui harida, siis Hu% 22,3, Hu varu 70, Nüld varu 34 Mg ha-1 Õhematel lubikaloo kkt. Metsad hõredate männikutega, IVVa, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal De 2,652,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,451,55 min
20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht. Sinisukk, 6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 7. Ene NR.6, 1992 8. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 9. http://www.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik 10. http://www.eimas.ee/?termopuit,11. 11. https://www.riigiteataja.ee/akt/12844229
Sarnasus on kahel esimesel – põllu- ja rohumaakaevel, sest mõlemad on bioloogiliselt aktiivsed, samas kui metsas on ülekaalus anaroobsed bakterid, sest tegemist on liigniiske pinnasega. Kui võrrelda põllu- ja rohumaakaevet metsakaevega, siis on liigniiskes metsas mineralisatsioon väiksem kui teistes kaevetes, ka lagundajate osatähtsus on väiksem. Happesuse poolest on uuritud mullad neutraalsed kuni leeliselised, mis tähendab, et bakteriaalne lagunemine ületab seenelise lagunemise. Mulla õhustatus on parem rohu- ja põllumaal, mistõttu laguneb seal ka orgaaniline aine paremini. Põllukaeve LI mulla veerežiim on parasniiske, kuid rohumaal on Ke muld põuakartlik ning metsamuld Gk on liigniiske. Maaharimine on nii põllu- kui ka rohumaakaeve piirkonnas veel mõned aastad tagasi olnud intensiivne, kuid erinevus on metsakaevel, sest need mullad on jäetud metsa alla. Muldade harimisel on mehaaniliselt hävinud mulla struktuur, eriti rohmaakaeve puhul, kus oli
kahjurite tõrje > pestitsiidide ja herbitsiidide jäägid > puuviljad, marjad, köögiviljad (toidukäitlemisettevõttesse tohib osta ainult laboratoorselt kontrollitud põllumajandussaadusi); ebasobivad nõud > plastmass, > valmistatav toit (Jälgi märgistusi plastmassnõude peal, kas nad on sobivad toiduainetele); autoheitgaasid > plii > aedvili (Ära tarbi toiduks maantee ääres kasvavaid aedvilju ja marju). MÜKOTOKSIKOOSID Mükotoksikoosid on seenelise päritoluga toidumürgistused. · Hallitus ei ole mitte ainult ebameeldiva väljanägemise ja lõhnaga, vaid ta moodustab ka mürke, milledest paljud inimesed haigestuvad. · Hallitus tunneb end hästi niiskuses ja mustuses, ning teda võib olla raske eemaldada. · Kuivus ja puhtus aitab vältida nii hallitust kui ka baktereid. Mürgistuse lähteallikad: hallitanud toiduaine; loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha; toorsaadused, mis sisaldavad toksiini;
annaabi.ee 
