· käbide soomused lainjad, ebaühtlaselt saagjad, elastsed · soomused kolmnurkjad ja välja veninud · käbi suur (u sama suur kui harilikult kuusel) Pseudotsuga menziesii - harilik ebatsuuga · võrse helerohekas · pungad suured, piklik-koonilised ja terava otsaga · okkad pikad ja pehmed, särav- ja erkrohelised · okkad lamedad, alt heledamad, tipust tömbid · okkad kinnituvad oksale suhteliselt hõredalt · okas murdub ilma säsita · käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis
*Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest. 11) Abies alba euroopa nulg [haruldane] *Võrse peenkarvane, hallikaspruun, vaiguta või kergelt vaigune. *Okkad erineva pikkusega, pealt läikiv- tumerohelised, all valged õhulõheribad. Täisvalguses püstised, varjus kahele poole kammitud. *Pung vaiguta(või kergelt vaigused), munajas, soomused näha. *Käbi (10-15) suur, silinderjas. Seemnesoomuste välisosa kergelt karvane. Kattesoomuste (nõelja tipuga) tipuosa käbi aluse poole kõverdunud. 12) Abies nordmanniana kaukaasia nulg [väga haruldane] *Võrse karvane (hõredad, läikivad, lühikesed),oliivrohekaspruun. *Okas pikk, pealt läikiv tumeroheline, okkad enamvähem sama pikad. Peaaegu kõige laiemate okastega nulg *Pung vaiguta, laikoonusjad, teravatipulised. *Käbi(12-16) rohkelt vaigune, kattesoomused väljaulatuvad ja käbi aluse poole kõverdunud.
Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahenenud tipuga (harilik, ida-, must, kanada, serbia, Glehni- Picea glehnii, korea kuusk- Picea koraiensis jt); kohevalt, kuna on lainelised, seemnesoomuste ülaserv on ahenenud või narmastunud ja seemnesoomused ei eemaldu kuivanud käbil üksteisest oluliselt (torkav, sitka, ajaani kuusk jt). Käbid ei
Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus. Käbid on püstised, 19 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (13 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (39 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 58 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud. Kelly Orgusaar 21.01.2010
õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga. Kasvutingimused: külmakindel, eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid. Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv savimuldi
valguse käes radiaalselt Õitseb mais, seemned valmivad Pruun, munajas, basaal- Sinakasrohelised, nelja-tahulised, Külma, vähenõudlik sügiseks, seemnesoomuste soomusete tipud ulatuvad asetsevad võrsel tihedalt, mulla suhtes, varju halva avanemise tõttu võivad üle punga, vaiguta teravatipulised seemned variseda aastaid Okkad kahevärvilised, lamedad,
kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad. Vaid mõnedel okaspuuliikidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja ja on olulisteks abitunnusteks liigi määramisel. Seemned valmivad õitsemisaasta sügiseks (Chamaecyparis, Pseudotsuga, Thuja, Picea, Larix, Tsuga, Abies sp.) või valmivad 2. ja isegi 3. aastal (Pinus, Juniperus, Cupressus, Cedrus sp.) ja on kas puitunud või nahkja seemnekestaga. Seemned on kas tiivutud (Juniperus, Pinus sp.), ühepoolse lennutiivaga (Abies, Picea, Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis,
kuni vihmavarjuliseks. Oksad on pikad ja jämedad. Puu tüvi on sageli tüüakas ning selle kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Austria musta männi koor on tumedam kui korsika mustal männil ning korp laiade pikkiribadega. Hallikaspruunid pungad on vaigused ning munajase kujuga. Võrsed on kollakaspruunid. Tumerohelised sirged okkad on lühemad ja jämedamad kui korsika mustal männil. Austria musta männi käbid on hellekollakaspruunid ning seemnesoomuste väline külg on must. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana) Krimmu must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana) on musta männi (Pinus nigra) alamliik, mis on levinud Balkani ida- ja lõunaosas, Kreetal, Küprosel, Väike-Aasias, Krimmis, Lääne-Kaukaasias ning harva ka kultuurtaimena Briti saartel. Krimmi musta männi võra on tihe laimunaja kujuga ning lamedaladvaline. Puu tüvi
maasikas LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised 89. tulp ARILL E. SEEMNERÜÜ KÄBI on okaspuude paljunemisorganite kogumik. Käbid on ühesoolised 172. isaskäbide kogumik Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad 173. mänd noor emaskäbi Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157.
Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. 5. Õied ja viljad: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt punased või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust. Seemned beezid või helepruunid, seemnetiib valkjaspruun, seemne külge kasvanud. 6. Kasvunõuded: külmakindlus sõltub teisendist - külmakindlatest külmahelladeni. Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400 aastat. 7. Kasutus: põhiliselt puidu saamiseks
Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat. Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka keskkonnakaitseline tähtsus. Kasvatamine Eestis: levinud ilupuuna, tahab viljakamaid pinnaseid
keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides.
· Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli.
Kodumaal madal 10...20 m kõrge ja peenetüvelise puuna. Võra kitsaspüramiidne, tüve koor hallikaspruun ja õhuke, puud aeglasekasvulised. Võrsed: punakaspruunid, peened, kaetud tihedalt punakate karvadega. Pungad: punakaspruunid, pungasoomused pikad, karvased, pungad vaiguta. Okkad: läiketa 0,5...2,0 cm pikad, alla 1 mm laiad, teritunud või tömbi tipuga. Käbid: 2...3,5 cm pikad, umbes 1,5 cm läbimõõdus, pika varrega, noorelt punased, küpsena tumevioletjad. Seemnesoomuste tipp kolmnurkne kuni ümar, ebaühtlaselt peensaagjas. Käbid kinnituvad rikkalikult okstele tüve läheduses. 6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) 5 Pungens torkav. Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni.
tootmiseks. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju. 8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld, samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel. Parasniisked või märjad vett läbi laskvad mullad. Okkad lamedad, tumeroheised, lühikesed. Pungad terava tipuga kuni 2cm. Käbid kuni 2cm, pruunid, rippuvad
..20 m kõrge ja peenetüvelise puuna. Võra kitsaspüramiidne, tüve koor hallikaspruun ja õhuke, puud aeglasekasvulised. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: punakaspruunid, peened, kaetud tihedalt punakate karvadega. Pungad: punakaspruunid, pungasoomused pikad, karvased, pungad vaiguta. Okkad: läiketa 0,5...2,0 cm pikad, alla 1 mm laiad, teritunud või tömbi tipuga. Käbid: 2...3,5 cm pikad, umbes 1,5 cm läbimõõdus, pika varrega, noorelt punased, küpsena tumevioletjad. Seemnesoomuste tipp kolmnurkne kuni ümar, ebaühtlaselt peensaagjas. Käbid kinnituvad rikkalikult okstele tüve läheduses. Must kuusk suudab kasvada soostunud maadel. Viljuvaid puid kasvab Luual, Järvseljal jm. hajusalt. Väärib senisest enamat kasutamist meil haljastuses. Sordid: 'Doumetii'; 'Nana' 6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid
annaabi.ee 
