Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub
Ahtraks nimetatakse sellist looma kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi.Esmapoegmise vanus 24..26 kuud (15…18+9 kuud tiinestumine) 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni.Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8- 10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuur:lehmad,tiined ja seemendusealised mullikad,lehm(lehmikud)ja pullimullikad(pullikud)7…18kuud,lehm-ja pullvasikad0…..6 kuud. Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. 21. Veiste aretusväärtuse hindamine ja praktiline valik. Hindamisega tegeleb Eestis Jõudluskontolli Keskus ja rahvusvaheline pullide
seemendada, korralik veterinaarne kontroll. 19. Majanduslik kasutusiga- periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Optimaalne maj kasutuse periood võiks olla lehmal 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. ja eluiga. 20)Karja struktuur- karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Võib struktureerida: lehmad; tiined ja seemendusealised mullikad; lehm ja pullmullikad 7..18kuud; lehm- ja pullvasikad0..6kuud. Käive- loomade liikumine rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulek ning karjast väljaminek. Taastootmine- on karjast välja prakteeritud lehmade asendamine noorloomadega. 21)Veiste aretusväärtuse hindamine- aretusväärtus näitab loomade geneetilist väärtust võrreldes teiste loomadega. Hinnatakse eelaste, järglaste, külgsugulaste või looma enda tunnuste alusel
Peamisteks praakimise põhjusteks on udarahaigused, sigimisprobleemid, jäsemete haigused ning ainevahetushaigused. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 14 6) Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest.
Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 16. Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. 17. Lehmapiima kvaliteet Piima sensoorsed ehk organoleptilised näitajad Piima kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim
pidamistingimused ning tervisehäired. Majanduslik kasutusiga sõltub suurel määral esmaspoegimise vanusest. Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja struktuur: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) d) lehm- ja pullvasikad Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga.
Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine - Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Karja täienduseks vajaminev noorloom
laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Lehmapiima kvaliteet, veiste piimajõudlus, veiste lihajõudlus. Piima kvaliteet sõltub kokkuostu hind. Piima kvaliteeti saab hinnata ka lõhna, maitse, värvuse, konsistentsi järgi. Piim peab olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema
Heal juhul toovad pika elueaga lehmad ilmale 8...10 vasikat. Embrüosiirdamisel kutsutakse hormoonpreparaatide süstimisega doonorlehmal (kõrge aretusväärtusega lehm, kellelt embrüoid võetakse) esile superovulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. Seejärel seemendatakse lehm kõrge aretusväärtusega pulli spermaga. 6- 7 päeva pärast loputatakse embrüod emakast välja, kontrollitakse nende seisundit ja seejärel siiratakse retsipiendile. Retsipientideks on seemendusealised terved mullikad või madala aretusväärtusega noorlehmad. Eelnevalt sünkroniseeritakse retsipientidel ind eelnimetatud hormoonpreparaadi süstimisega, et siirdamismomendil oleks emakas arengujärgus, mis võimaldab embrüol seal kinnitud ja areneda. Eestis saadakse ühe siirdamisega ca 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2, millest areneb loode. Aasta jooksul võib ühelt doonorilt teha mitu embrüusiirdamist.
kulud tuleb katta toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega
Seejärel püütakse embrüod mikroskoobi abil lahusest välja, määratakse nende arengustaadium ja kvaliteet. Enne siirdamist määratakse vajadusel ka embrüo sugupool. Kui soovitakse saada identseid kaksikuid, siis enne siirdamist embrüod poolitatakse. Kui embrüoid tahetakse säilitada või transportida, siis eelnevalt nad sügavkülmutatakse (-196o). Nõuetele vastavad embrüod siiratakse retsipiendile (loomad, kellele embrüo siiratakse). Retsipiendiks valitakse üldjuhul seemendusealised (15...16 kuu vanused) terved mullikad või nooremad madalama aretusväärtusega lehmad, kusjuures retsipient võib olla teisest tõust. Enne siirdamist toimub ka retsipientide ette valmistamine. Selleks sünkroniseeritakse ehk ajastatakse retsipiendi ind doonorlehma innaga prostaglandiin-F2 süstimise teel. See on vajalik selleks, et siirdamismomendil oleks retsipiendi emakas samas füsioloogilises seisundis nagu doonoril ning võimeline vastu võtma ja kasvatama siiratavat embrüot
(1999.a. oli esmakordse seemenduse iga kahe tõu keskmisena 21 kuud). Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14 kuu vanuselt. 7. Veisekarja käive ja taastootmine 37 KALAKASVATUSE ERIALA Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekari koosneb järgmistest vanuserühmadest: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm-(lehmikud) ja pullmullikad(pullikud) 7...18 kuud d) lehm-ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karjastruktuur oleneb sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks(uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest. Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik
annaabi.ee 
