Elundid ja elundkonnad Margus Mäe Rakud ja koed · Igal koel on oma · Üksikuna ei tule ülesanne paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldav...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6
Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed Valgud, süsivesikud, Kõhunääre,soolenäärmed 7. Kus ja kuhu toitainete lõhustumissaadused imenduvad? Süsivesikud-peensoole soolehattude veresoontesse Valgud-peensoole soolehattude veresoontesse Mineraalid-peensoole soolehattude veresoontesse Vitamiinid-peensoole, jämesoole soolehattude veresoontesse
ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest.
türoksiin ja trijoodtüroniin Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Hormoonid Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? Aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas Aferentne juhtetee? Retseptroitelt kesknärvisüsteemi Need olid statsidelt saadud ja vastused on vast enam vähem kuid konrtollige ikka üle Edasi need mis mul omal meeles on CO2 % välja hingatavas õhus? 4% Mis ei ole sisesegrement.. / hormoone eristav / seedeelund… Maks Milliseid vereliblesid – osasid on veres kõige rohkem? Punalibled ehk erütrotsüüdid (punaliblede tõttu on veri punane) Mis hormooni toodetakse neerusäsis? Adrenaliin Kui südame löögisagedus on 60 korda minutis, siis üks südame faas on? 1 sekund Miks on oluline sapinõre? Sapp seedeensüüme ei sisalda, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Lipiidid – vist Mitu küsimust oli higistamise teemal a’la: Higistamine milleks – jahutamiseks
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine
3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja 7. Temperatuuri regulatsioonis Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3. Toiduosade imendumine verre ja lümfi jämesool, pärasool, pärak Hingamiselund 1. Organismi varustamine hapnikuga Hingetoru, ninaava, kurk, kond 2. Gaasivahetus (vabanemine kõri, kopsutorud, kopsud süsihappegaasist)
keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks toimib veel maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Keele seljal ja külgedel on palju mitmesuguse kujuga näsasi, mis jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast
40.1. Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke? Valke lõhustatakse peamiselt maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles. 40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre lõhustavad valke. 40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund Seedeelund Hingamis- Erituselund Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär - - elundkond - elundkond elundkond d kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r
40.1. Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke? Valke lõhustatakse peamiselt maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles. 40.2. Millised seedenõred lõhustavad valke? Maoseedenõred ja kõhunäärmenõre lõhustavad valke. 40.3. Mis on valkude lõhustuse lõppsaadused ning kuhu nad imenduvad, kus? Lõppsaaduseks on aminohappe ning see imendub verre. 41. Liigita antud loomorganismide elundid v. kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund- Seedeelund- Hingamis- Erituselund- Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär kond kond elundkond kond elundkond elundkond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaar neerud aort munajuhad munasari higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre
Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast.
mõiste. nud ring kesta kuni 3 nädalat, mille järel saabub täielik kurnatus. Kas üks pudel õlut iga päev on liiga palju? Igapäevane alkoholijoomine on harjumus, mis võib, aga ei pruu-gi kujuneda alkoholi kuri- tarvitamiseks või sõltuvuseks. Elundite kahjustus tekib aga sellegipoolest. Lahjade alkohool- sete jookide sage tarvitamine kahjustab eeskätt seedeelund- konda ja tekitab maksatsirroosi ohu. Kangete jookide tarvita- mine periooditi ja purju joomine kahjustab eeskätt aju. Mis juhtub alkoholismi ehk Maks alkoholisõltuvuse tagajärjel? Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alko- holihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taas- Alkoholisõltuvuse korral muutub joomine sage- tu
Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid, mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos)
::- :::':-Se tase. jbmesool levad selle meeks ning hooldavad jdrglaskonda,
' - - ='.. :: histo- lesed ehk isamesilased osalevad paarituslennul
:. ::':':.:lneli
'- , . ::
See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis avalduvad magades (erutuvus on madalam). Tahteline kontroll hingamise üle, kujuneb kõnelemise kujunemisel. VII. SEEDIMINE Seedeelundite hulka kuuluvad suuõõs, neel ja söögitoru, magu, peensool (millel on kolm osa: kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum), jämesool (e kolon), pärasool (rektum), pärak (anus), kõhunääre, maks ja sapipõis. Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis
annaabi.ee 
