presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis trükitoodete tsensuur, süvenes tsentralisatsioon. Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks, usaldades ta hoolde vaid 3-järguliste seaduste läbitöötamise, samal ajal, kui olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. 6. Maj. 30-ndatel 1934.a. algas Eesti majanduselus kiire areng (peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase). Uue nähtusena sai vaikiva ajastu tingimustes alguse riigi sekkumine majandusellu. Toimus eramajanduse reguleerimine maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses riiklikud AS-id andsid kuni 25% Eesti tööstustoodangust.
tõttu lavastati 1935. Aasta 8. Detsembril riigipöörde katse ning rahvale serveeriti asja nii, et vapsid kaotasid populaarsuse. Vaikival ajastul võeti vastu ka uus põhiseadus. 9. „Juhitava demokraatia“ periood Presidendiks sai ilma rahvahääletuseta Päts ning nimetas peaministriks Eenpalu ja sõjaväe ülemjuhatajaks Laidoneri. Eenpalu hakkas läbi viima juhitava demokraatia poliitikat, kus kõik keelud jäid pidama, kuid Riigikogu tõusis formaalseks seadusandjaks. Isikud: Poska, Päts, Laidoner, Sirk, Larka, Eenpalu, Anvelt, Kingissepp (kuidas nad on seotud perioodiga 1920-1939) Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse Sirk – vapside tegelik juht (advokaat) Larka – vapside ametlik juht (endine kindral) Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister
märtsist 1849 9. juulini 1850 ja sai presidendiks pärast president Zachary Taylori surma. 13. Franklin Pierce Astus ametisse 1853, lahkus ametist 1857. Oli Ameerika Ühendriikide 14. President. Ta sai sai Ameerika presidendiks, siis kui Ameerikas oli rahu, kuid ta teadis et on oodata uut rahutust. Sündinud Hillsboroughis, New Hampshire, 1804. pärast kooli lõpetamist hakkas ta õigust õppima, seejärel sisenes ta poliitikasse. 24 aastaselt valiti ta New Hampshire seadusandjaks ning kaks aastat hiljem sai ta selle presidendiks. Ajal 1830 sai ta Washingtonis senaatoriks. 14. James Buchanan Astus ametisse 1857, lahkus ametist 1861. Oli Ameerika Ühendriikide 15. president. Pikk ja suursugune. Ta on ainuke president kes ei abiellunud kunagi. Sündis Pennyslvania perre 1791, lõpetas Dickinsoni ülikooli. Ta olevat olnud andeks ja õppinud juurat. 15. Abraham Lincoln - oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865.
Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, valimisõigus tõsteti 22. eluaastale. ,,Juhitav demokraatia" Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati Riigivolikokku. 1938 kinnitati EV esimeseks presidendiks Konstantin Päts. Peaministriks sai Kaarel Eenpalu, Johan Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Endiselt püsis kaitseseisukord, säilis trükitoodete tsensuur.Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks. Majandusolud 1934 algas Eesti majanduselus kiire areng. Saavutati ja ületati kriisieelne tase. Alguse sai riigi sekkumine majandusellu.Riiklik reguleerimine toimus maksu-, hinna- ja krediiidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Suurenes ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, tööstustööliste arv tõusis maailmasõjaaegsele tasemele. Eesti oli muutumas tööstusriigiks.
Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetab Hobbes loomuseaduseks. Loomuseadus sisaldab eneses norme: ● Rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistest endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. Loomulike instinktide ja ihade maha surumiseks on vajalikud relvajõud, mis annavad inimesele kindlustunde Seadusandjaks, mõõdupuuks jääb alati inimese mõistus. Hobbes andis riigile Piiblis kirjeldatud tohutuvõimsa koletise nime – Leviathan ja selle ainsaks ning esmaseks ülesandeks on rahu tagamine Riigil tuleb siiski tunnustada inimese õigust oma maisele varale Riigis on inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus. Leviathan on surelik läbi inimeste ühise jõu Spinoza (1632- 1677) - õigus kui loomulik võim
• Roomlaste kirjalik, kutseliste juristidega, abstraktne • germaanlaste karjakasvatajate-alepõllundajate arhailine lepitusõigus • Nn Barbariõigused, Lad k, roomlastele eraldi seadused. Näit läänegootide kuningas Alarich II (VI saj) • Lex Visigothorum • Lex Romana visigothorum • NB! Personaalsuse printsiip Mõjutegurid • Kuningad hakkasid Rooma eeskujul seadusandjaks • Rooma vulgaarõiguse mõju • Ristiusu mõju • Germaanlaste tavaõigus • Kirjutatud õigus Frangi riigi teke: roomlaste linnaõigused ja germaanlaste karjakasvatusrahvas • Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii • Germaanlaste tavaõigus • Meesliinis pärimine, hiljem Frangi riigi jaotamise alus • Algab õhtumaise õiguse ristiusustamine Imperialistlik ja kristlik müüt
kehtis eri õigus, linnas oma õigus, linnavärava taga oma õigus, igas mõisas ka oma õigus. Maaõigus- vastava territooriumi kohalik õigus, mis samal ajal täiendas kehtivat lääni- ja mõisaõigust. Lääniõigus- maahärra poolt loodud, antud oma piirkonna vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärraga. Tekkis Põhja- Itaalias. Mõisaõigus- kujunes vasallide ja talupoegade vahekordade määramiseks. Vasall oli talupoegade üle seadusandjaks ja kohtumõistjaks. Linnaõigus- kujunes linna piires elavate inimeste vaheliseks õiguseks. Tavaõigus, oli kirja pandud vastavasse raamatusse. Edaspidi tekkis raad, mis kinnitas eraviisiliselt tekkinud õigusraamatuid. Tekkisid emalinnad (Hamburg, Lübeck) ja tütarlinnad (kasutasid emalinna õiguseraamatuid). Rahvuslik partikularism- Frangi riigis oli mitme rahva tavaõigus. Kehtis ka keskvõimu poolt kehtestatud õigus.
administratiivüksustes kehtis eriõigus (linnas oma, linna taga oma). Maaõigus vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal ajal kehtivat lääni ja mõisaõigust. Lääniõigus maahärra poolt antud piirkonna vasallidel, mis käsitles nende vahekordi maahärradega. Kujunes algul P- Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias. Mõisaõigus kujunes vasallide ja talupoegade vahekordade määramiseks või maahärrade suhtes. Vasall oli talupoegade üle seadusandjaks ja kohtunikuks. Linnaõigus linna piires elavate inimeste õigus. Linnaõigus tekkis Euroopa suuremates linnades, kirjutatud tavaõigus. Olid olemas õigusraamatud. Saksamaal Hamburg, Lübeck, Magdeburg. Väiksemad linnad hakkasid kasutama suurte linnade õigusi ja nii levis see ka Eestisse. Keskvõimu poolt kehtestatud normid kapitulaarid kasutati selleks, et eelnevate normidega täiendada kohalikku tavaõigust.
80kandidaati ja vastu olid opositsiooni kandidaaid kes ka võitsid, kuid saades 16opositsiooni kohta Riigikogusse. 1938a aprillis sai Eesti Vabariigi presidendiks K. Päts ja mõni aeg hiljem tuli võimule uus valitsus eesotsas peaminister K. Eiinpaluga ja Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord püüdes riigikogu muutu formaalseks seadusandjaks usaldamata tähtsamaid asju neile. Majandusolud Hakkas toimuma riigi sekkumine majandusellu. Loodi mitemesuguseid nõukogusid ka kommiteid ja instituude. Kasvas riigi osa majanduses 25% Eesti tööstustoodangust. Tööstus muutus paremaks- uudsem tehniline varustus, tööliste arv suurenes. – Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajandnuses suurenes põllupinna kasutamine, loomade arvukuse kasv, sordiaertus jne.
Sotsiaalseid pingeid Drakoni seadused kindlasti ei lahendanud. Hilisematest allikatest loeme, et kogu maa olnud Ateenas väheste käes, lihtrahvas olnud rikastele võlgu ja pidanud neid orjama. Kes oma kohustusi ei täitnud, seda võis võõrsile orjaks müüa. Kõik see, koos lihtrahva üldise õigusetu seisundiga, tekitanud rahvas vastuseisu ja viinud Ateena kodusõja künnisele. Seetõttu määranud ateenlased lepitajaks ja seadusandjaks toona juba tuntud poeedi Soloni, kes oma kirglikes värssides heitis rikastele ette ülekohut ja kutsus ateenlasi üles ühiselt oma riigi asju korda seadma. Solon valiti 594. a. arhooniks ja sellesse aastasse dateeritakse traditsiooniliselt ka tema seadusandlus. Solon tühistas võlad ja vabastas seega võlgade tõttu sõltuvusse langenud vaesed ateenlased kohustustest. Võlgade katteks võõrsile orjusse müüdud osteti vabaks ja
(Wilson, 1998, p. 646). Iga osariik on jagatud maakonna üksusteks ning maakondade arv varieerub märkimisväärselt. Näiteks on Texas jagatud 254-ks maakonnaks, Alaska seevastu 16-ks (Patterson, 2013, pp. 475-476). Arvuliselt on maakondi üle kolme tuhande ning olulist rolli mängivad nad peamiselt maapiirkondades (Wilson, 1998, p. 646). Maakonda juhitakse läbi valitud maavalitsuse (mõnes osariigis kutsutakse seda ka maakonna seadusandjaks või järelvalvenõukoguks) koos valitud iseseisva serifi, maakonna sekretäri, koroneri, prokuröri ja paljude teiste ametnikega (Wilson, 1998, p. 646). Kuna enamus osariikides tegutseb maakond kui administratiivse allüksus, siis maakonna vastutus on eelkõige viia ellu osariigi asutatud programme nagu näiteks maanteede hooldustööd või hoolekandeteenused. Samas ei ole maakonna roll alati ühesugune isegi ühe osariigi sees ning nad varieeruvad suuresti ka elanikkonna poolest
annaabi.ee 
