Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil. Termopaaride meetod põhineb asjaolul, et kahe erineva keemilise koostisega metalli kontaktkoha soojendamisel tekib vooluahelas termovool, mis on
elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. 1)Ahelkommutatsioon:
moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. 3. AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus see parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. Kindel liin on kogu ühenduse vältel hõivatud, millele teised ligi ei pääse.
saamise üheks võimaluseks on juhtimisobjekti väljundite mõõtmine. Seadmete, masinate või protsesside juhtimiseks tuleb mõõta mitmesuguseid füüsikalisi, nt. mehaanilisi, soojuslikke, optilisi, elektromagnetilisi vms. suurusi. Automaatika nüüdissüsteemides edastatakse ja töödeldakse informatsiooni aga valdavalt elektriliste ja optiliste signaalidena. Seepärast on automaatikasüsteemides üheks põhiprobleemiks signaalide muundamine. Seadist, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (nt. rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda, nimetatakse anduriks. Enamikes andurites toimub signaalide muudamine kahes etapis. Esmased ehk primaarmuundurid muundavad signaali liiki, nt. mehaanilise suuruse elektriliseks. Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule
Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu. Kui on palju rikkekoode, tuleb need ülesse kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata, milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised rikked, mis on tekkinud teistest riketest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. Lülitusaja kontrollimine Käiguvalitsa liigutamisel N asendist R või D asendisse toimub käigu sisselülitus peale väikest viivitust. Normaalse lülitusaja pikkus on D asendis 1s ja R asendisse 1,5s. Pikem lülitusaeg viitab käigukastisisestele õlileketele ning siduri- ja piduriketaste ulumisele. NB! Testi eelduseks
Peamiselt kasutatakse oksiidist kaitsekihti. Pritsessi nimetatakse oksideerimiseks, anodeerimiseks jne. 3) Elektrokeemiline kaitse. Elektrokeemilise kaitse olemus seisneb selles, et kaitstav objekt ühendatakse välise alalisvooluallika katoodiga. Selle tulemusena muutub seadis ise katoodiks. Sellist kaitset korrosiooni eest nimetatakse katoodseks kaitseks. Katoodse kaitse puhul on anoodiks metallkang, mis pidevalt korrodeerub, kaitstes seadist korrosiooni eest. Metallide elektrokeemilise kaitse erivariandiks on nn. Protektorikaitse. Kaitstava metallkonstruktsiooni külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaadid, nn. Protektorid. Moodustuvas glavaanilises paaris on protektor anoodiks, kaitstav metall aga katoodiks. Prodektor pidevalt hävib, metallkonstruktsiooni korrosioon aga praktiliselt lakkab. Elektrokeemilist meetodit metallide kaitseks korrosiooni eest kasutatakse vee all või maa sees
vastu võtmise. (Intervjuu 2) Interneti kasutus Jüri: Googles bussiajad vaja vaadata, ilmateadet, ilmajaama. (Intervjuu 2) Mati: Jah, justkui paras. Seal on uudiste ja ilmateate ja niisugused. (Intervjuu 2) GPS Jüri: Aga miks ma üldse selle telefoni valisin, mulle meeldis see GPS – see on eestikeelne, hääljuhtimisega. (Intervjuu 2) Arvutamine, Juta: Noh, seadist.. mis ta siis on noh, üleminekuid ühest kaalust teise, neid ma teisendus kasutan. (Intervjuu 1) Äratuskell Juta: Jah, kuigi iga päev ei ole vaja. Ise ärkame. Aga kuskil reisil olles või nüüd, kui tõesti on vaja kindlapeale tõusta, siis jah, on vaja seda äratust. (Intervjuu 1) 3. Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? KATEGOORIA: RASKUSED KASUTAMISEL KOOD TSITAAT/LAUSE
Tagasiside liigid?-Neg tagasiside .Tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastas Elektrilise liigitatakse veel omakord kahte suurde rühma: 1.parameetrilised, faasis.pos tagasiside-Signaalid samas faasis,tugevndab signaali.Teatud tugevuse sisendsuuruse toimel muutub elektriahela parameeter (takistus,mahtuvus, korral põhjustab genereerimist.Jäik tagasiside-mõjub nii staatilise kui ka induktiivsus)2.generaator andur,väljundsuuruseks emj. termopaarid. Seadist, mis dünaalilises reziimis.Elastne .Mõjub ainult siis kui väljund signaal muutub.St muundab mõõdetava füüsikalise suuruse(nt. rõhu, kiiruse vms.)teiseks siirdeprotsessi ajal.Saavutatakse sel teel,et tagasiside ahelasse paigutatakse suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või diferenseeriv lüli. töödelda, nimetatakse anduriks
- Lö ö ktö ö riista tohib lü litada tö ö rõ hule vaid pä rast riista seadmist tö ö asendisse (nä iteks peab vormraud olema surutud vastu neeti, meisel pandud vastu toote pinda jms). - Kasutada padruni mõ õ tmetele vastavaid sabaga sissepandavaid tö ö seadiseid. - Suruõ huvasarat tuleb tö ö tamisel hoida kerest, ei tohi hoida tö öseadisest. Jä lgida, et vasarail oleksid seadised, mis tõ kestavad tö ö seadist (pinni) vä lja lendamast. - Raiumisel, neetimisel ja teistel taolistel tö ödel, mil toote kü ljest võ ib lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille võ i kasutada mittepurunevate klaasidega maski ja seada ü les kantavad kaitsekilbid, et lä heduses tö ö tajad ja mö ödujad ei saaks traumasid. - Abrasiivkettaga tö ö tamisel ei tohi kaitseekraani ü les tõ sta. Kui ekraani pole, peab kandma kaitseprille
isikukaitsevahendit kontrollida või see kasutuselt kõrvaldada. Kui isikukaitsevahendi märgistamine ei ole võimalik, peab asjakohane teave olema kasutusjuhendis. Riietusesemena kasutataval isikukaitsevahendil (märguriietus), mis on ette nähtud selle kandja märgatavaks tegemiseks, peab olema üks või mitu otstarbekohaselt paigutatud, vajaliku intensiivsuse ja värvusega otsest või peegeldunud valgust kiirgavat osa või seadist. 4/18 Löögi eest kaitsev isikukaitsevahend peab piisavalt vähendama löögi ja muljumise mõju. Allakukkumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab koosnema vööst või rakmetest ning selle kindla ankurduspunkti külge kinnitamise seadisest. Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et: 1. tagada lühim võimalik allakukkumise vahemaa, 2
Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus. 51. Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit? http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/5.htm 52. Relee tööpõhimõte. Relee on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Relee on aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit ja võrdlus- , täitur- vm seadist. Elektrilised releed reageerivad elektrivoolu tugevusele, pingele, sagedusele, võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele. Releed ja kontaktorid on elektromagnetilised seadised, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontaktid; releedeks nim ka kontaktidega andureid, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. 53. Trafo tööpõhimõte.
Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste rikete mõjutusest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. On juhuseid, kus auto rikkekoodi ei näitagi või viitab rikkekood hoopis valele seadisele. Seetõttu tuleb rikkekoodi põhjal määratud rikkis seadis mõõtmise teel üle kontrollida. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisest. Autole mõjub töötamise ajal väga palju erinavaid välismõjusid: vibratsioon, kiiresti
anoodvool või muuta anoodpinge polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites. 34. Fototakistid, tensotakistid, varistorid. Vaata punkt 32. 35. Stabilitronid. Vaata punkt 33 36. Valgusdioodid. Vaata punkt 33 37. Fotoelemendid. Vaata punkt 33 38. Türistorid. Vaata punkt 33 39. Vahelduvvoolu alaldamine. Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust.
Türistore, mida saab tüürvoolu abil ka välja lülitada, nimetatakse kaheoperatsioonilisteks. Kasutatavamad on üheoperatsioonilised türistorid, mille väljalülitamiseks tuleb katkestada anoodvool või muuta anoodpinge polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites. 40) Vahelduvvoolu alaldamine - Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks
gammakiirgus. Optoelektroonsed seadised võib liigitada järgmiselt: - valgustundlikud seadised; - valgust emiteerivad seadised; - optronid, milles on ühendatud valgust emiteeriv seadis ja valgustundlik seadis; - valguskiirgust mõjutavad seadised (LCD-paneelid). Optoelektroonika teemal sõna võttes kasutatakse sageli mõistet `fotoelement', mille tähendus on ebamäärane. Üldmõistena võib `fotoelement' tähendada fotoelektrilist seadist, mille töö põhineb fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Esimesel juhul on tegemist välisfotoefektiga, teisel juhul sisefotoefektiga. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 2 (43) Joonis 4.1. Elektromagnetiline spekter [http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_spectrum] 4.2 Valgustundlikud seadised
Puhastatakse suruõhuga käiviti sisemus. Vajadusel vahetatakse harjad. Vajadusel õlitatakse puksid ja võll. Käiviteid katsetatakse stendis tühikäigul ja täielikul pidurdamisel. Tühikäigul mõõdetakse tarbitav vool, klemmipinge ja ankru pöörlemissagedus. Täielikul pidurdamisel mõõdetakse ankru pöördemomenti, tarbitavat voolu ja klemmipinget. Magneeto skeem Käivitusmootorite töösegu süütamiseks kasutatakse spetsiaalset seadist magneetot. Magneeto toodab madalpingelist voolu, muudab selle kõrgepingeliseks ning suunab siis vajalikul momendil süüteküünlasse. Katkesti-jaotur Katkesti jaotur on kokku ehitatud madalpingevoolu katkesti ja kõrgepingevoolu jaotur. Katkesti lahutab primaarahela sel hetkel, kui süüteküünlas peab tekkima säde. Jaotur jaotab aga kõrgepinget küünaldele mootori tööjärjekorras. Kuna sobivaim süütehetk sõltub mootori
tähistas mõnd mõistet. Lullusel õnnestus sektorite vahel jaotada kogu talle teada olev inimtarkus. Pannud liikuma ühe või mitu väikest ketast, sai ta iga kord alumisel liikumatul kettal esitatud küsimusele vastuseks erisuguste sõnade kombinatsiooni - süllogistliku tuletise. Masina võimalused olid üpris piiratud, mis aga ei seganud autorit uskumast, et ta suudab oma seadme abil realiseerida ükskõik millist järeldust: leida kõik tõesed laused. Ehkki ta pidas oma seadist "suureks kunstiks", puudus sel tegelikult algoritm. Lullus püüdis oma töövilja tegelikkuses rakendada. Külastas kõiki Euroopa tähtsamaid linnu, viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried
2, f, on: VS1, VS6, VS2, VS4, VS3, VS5. Lülitus ei vaja kolmefaasilise toiteallika neutraalpunkti, järelikult võib kasutada nii kolmnurk-kui tähtlülituses toiteallikaid. Antud alaldi on samuti kahekvadrandiline. Juhul kui koormuse induktiivsus on suur, jätkub pärivool negatiivse pinge korral ning seetõttu tekib pooljuhtseadiste sulgumisel ajaline viide. Kuni varem avatud pooljuhtseadised pole sulgunud, osutub pärast järgmiste avanemist vajalikuks, et kolm või isegi rohkem seadist oleksid avatud kommutatsiooniprotsessi vältel. See tähendab, et rohkem kui üks diood anood- või katoodgrupist on avatud ja vool lülitub ümber ühest faasist teise. Reverseeritavad alaldid. Eelnevate lülituste puhul oli muudetav koormuspinge suund, kuid mitte koormusvoolu suund. Joonisel 1.4, a, on näidatud kahe keskväljavõttega alaldi vastulülitus, mis võimaldab muuta koormusvoolu polaarsust (kahepolaarne alaldisüsteem). See
annaabi.ee 
