õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed.Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga
Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie
Juba 16-aastaselt Marie tegi oma luulekogumiku mis oli täidetud Saksakeelsete luuletustega ja selle luulekogu pealkirjaks pani ta „Dir“ („sinule“). Under on noorena töötanud ka Risti mõisas lapsehoidjana, kassapidajana ja ajalehe toimetuses sekretärina. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust. Marie töökohtadel ja muul kõigel Eestis sai lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks
Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902. aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja julgustas tal hakata kirjutama eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga
Rousseau on Prantsuse filoloog, kelle arvates on mäng looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. SCHILLER 1759 - 1805 Schiller oli esimene, kes pidas oluliseks mängu psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste "mängutung". Laps mängib sellepärast, et ta on inimene. Schilleri teooria järgi on inimene ainult siis inimene kui ta mängib, mäng on ainuke asi mis muudab inimese täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning kaasvõitleja üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas.
inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“ *Sündinud sõjaväearsti peres. Ta oli õppinud sõjaväeakadeemias õigus- ja arstiteadust. Herbert Spencer (1820 – 1903): Schillerist on mõjutatud ka Spencer, kes mängutungi peab energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Seega inimese kui aktiivse organismi motivatsioon oma
Cornelia Niclasen oli tunnustatud, kirjanduslike huvidega õpetaja, ta tundis ka eesti keelt. Noortes ergutas ta vaimset avardumistungi, mis väljendus ehk selleski, et Marie Under pärast kooliaastaid iseseisvalt oma teadmisi pidevalt väljendas. Ta õppis keeli Toussaint-Langenscheidti iseõppimismeetodil, tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ja käis segakooris laulmas. Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles, Goethest ja Schillerist innustatult ja mõnikord nende motiividelgi, nagu sellele osutavad kaks säilinud vihikut saksaakeelsete luulekatsetega. Esimene luuletus sündis 13-aastaselt. Saksa koolis õppivale tütarlapsele tundus loomulikuna ka selles keeles värsiseadmine. Kuid Marie Unedrist sai siiski eesti luuletaja tema elu kohal sirasid juba uue aja tähed. Suured vabadusliikumised ja nende eellained sajandivahetusel kujundasid ühiskondlikke tingimusi, millesse langes Marie Underi kirjandussetulek. 1905.-1907
aralt põgenenud Haruni piiritus hukkamõistus. Harunist pööravad ära kõik: sõber, armastatu, ema... 8 Reeturi enesetappki ei lunasta teda ning kõigist tõrjutuna eksleb ta vaevatud hing ringi, leidmata rahu ja mõistmist. 9 Draamateosed Lermontovile meeldis teater ja ta oli lapsepõlvest peale võlutud Schillerist ja Shakespeare'ist. Kirjanikuks kujunemise aastail pani ta kirja kolm romantilist näidendit, millest kõige kunstimeisterlikum on "Maskeraad" (1835). Draamas "Maskeraad" püüdis Lermontov selle kangelast samm-sammult lähemale tuua oma kaasaja elule. Tegevus toimub 1830. aastate keskel Peterburis samaaegselt draama kirjutamisajaga. Tõeparaseid vihjeid Peterburi suurilma elule leidub draamas kõikjal. Peategelane Arbenin, Lermontovi
Fausti analüüsida kui romantilist kangelast. Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja halva konspektsioon. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti. See on peegeldunud edasi ja jõuame ,,Meistri ja Margaritani" välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis näha romantilist konseptsiooni, see on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759- 1805). Nad on Goethega kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Schiller on poeet, dramaturg, teoreetik ja ajaloolane. Shiller on Euroopa üks esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Sündis sõjaväelase perekonnas, haridus õiguse ja meditisiini ajal. Õppimise ajal tutvus inglise ja prantsuse valgustuslike mõtlejate töödega ning sai Tormi ja tungi liikmena nendest osa
Pärit Tallinnast, suguvõsa juured ulatuvad Hiiumaale. Kooliõpetaja tütar. See loodus tihedalt tema loodusluules. Juba lapsena andekas. 4 aastaselt alustas kooli. Hiljem õppis Kõrgemas Saksa Tütarlaste koolis (parim haridus naisele). Kool vanameelne, kuid hea see, et andis suurepärase keelebaasi. Valdas Saksa, vene ja prantsuse keelt. Kõige kodusem saksa keeles, alustas loomingut saksakeelsete luuletustega (Koidula ka). Mõjutatud ka Goethest ja Schillerist, kes olid väga suured eeskujud. Ajalehe "Teataja" toimetuse mõnda aega, kohtub Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga. Hakkab kirjutama eestikeelset loomingut. Abiellub, elab mõnda aega Moskvas. 1906 tagasi Eestisse. Sekkub kirjanduselu organiseerimisse. Teeb palju Euroopa reise. Eelkõige eesmärgiks kultuurieluga tutvumine. EV ajal tegutses kahes rühmituses (Tarapita, Siuru). Kutseline kirjanik. Lahkub Eestist 1944 Rootsi. Seal töötab mõnda aega teatrimuuseumi juures.
Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka näitekirjanik. 11) Poliitiline teater Saksamaal Schilleri ,,Salakavalus ja armastus" esimene poliitiline tendentsdraama Saksamaal; see ei ole küll otseselt seotud 1920. aastatel sündinud poliitilise teatriga, aga Schillerist peale hakkas see mõiste tasapisi levima. Naturalistlik teater Saksamaal on eellooks poliitilise teatri tekkimisele Saksamaal. Poliitilise teatri suurkujuks oli Erwin Piscator, kes samuti näeb naturalismis suurt mõjutajat. Piscator kirjutab isegi artiklite kogu ,,Poliitiline teater". Naturalistliku draamaga sai teatrist taas avalik foorum, kus arutati kaasaja põletavaid probleeme ja sotsiaalseid küsimusi. I MS lõpuks, selleks ajaks, kui vaenupooled 1918
väga suur. Raske oleks öelda, on ta üks või teine vms. Tal on jooni nii ühest kui teisest. Goethest kujuneb sild valgustuse ja 19 sajandi positivistliku-realistliku maailmavaate vahel. Goethe saavutas tasakaalu. Tema on see, kes kandis valgustusliku enamvähem materjalistliku hoiaku üle romantilise laine ja on seotud selle läbi ka natuke realismiga. Goethe pole piiritletav ühe vooluga, ta on vooluülene suurkuju. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759-1805). Nad on kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Ta on poeet,dramaturg,teoreetik ja ajaloolane. Shiller on euroopa esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Esteetikasisuga palju teoseid. Tal on vastuoluline elukäik olnud noore mehega. On olnud vaja läbi murda humanitaatria juurde. Sõjaväelase perekonnas oli sündinud, hariduse oli saanud õiguse ja meditsiini alal
teele ette Indrek särgiväel, püüdes seletada, et direktorit pole kodu ja et ülal võiks rikkuda ainult preili ja proua Malmbergi rahu. Ka Ollino puudus, sest muidu poleks võidud üldse sinnamaani jõuda. Ainult Tigapuu ilmus kui korrapidaja, olgugi et need toad siin kunagi tema võimupiiri ei kuulunud. Aga niipalju tegi ta ometi, et laskis tulla Jürka luuaga, prügikühvliga ja ämbriga ning varsti polnud Goethest ja Schillerist muud järel, kui ainult veidike tolmu. Ka luige korjas ta laua alt ning püüdis koguda tema laialilennanud suled. ,,Sic transit gloria mundi," lausus Slopasev seda kõike nähes elutargalt, sest tema viha lõi kohe lahtuma, kui ta võrdles iseenda saatust Goethe ja Schilleri ning luige omaga. Aga Voitinski pidi aina imestama. ,,Jumala eest, mitte millestki ei saa ma aru: tahan välja tulla, tahan ust avada, võimata, sest uks on kinni
annaabi.ee 
