Elu otsingud Marsil Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned
Phobos Deimos Rohkem kui 100 aastat on väideldud, et Marsi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Kanalite ajalugu sai alguse 1877. aastal, kui neid järjekordse Marsi suure vastasseisu ajal märkas itaalia astronoom Giovanni Virginio Schiaparelli (1835 - 1910). Sama vastasseisu ajal avastas muuseas ameerika astronoom Asaph Hall (1829 - 1907) Marsi kaaslased. Schiaparelli ise pidas neid kindlalt looduslikeks, nimetades neid sageli koguni jõgedeks.Schiaparelli mõistes kanaleid olid mõned astronoomid varemgi tähele pannud, nende seas ka Tartu Tähetorni direktor J. H. Mädler. Nad olid märganud vaid mõnda üksikut kanalit, see- eest Schiaparelli kandis oma Marsi kaardile neist terve võrgustiku. See ei tähenda, et
...................................................................36 LISA 17 NAISTEKÜBARAD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.........................................................................36 LISA 18 NAISTEKÜBARAD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.........................................................................37 LISA 19 COCO CHANEL.......................................................................................................................................37 LISA 20 ELSA SCHIAPARELLI..............................................................................................................................38 3 Sissejuhatus Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi
korraldamine/) 10. Pidulik kontsert ning vabariigi presidendi vastuvõtt Estonia teatrimajal ei toimu 90. korda, nagu võiks järeldada vabariigi vanusest. (http://www.delfi.ee/teemalehed/metsaseened) 11. Kui ema teeb 3 nädalat järjest praekartult. (facebook) 12. Värsked metsaseened annavad toidule võrratu maitse ja aroomit. (http://www.delfi.ee/teemalehed/metsaseened) 13. Olenemata möödunud nädalal Marsil maanduma pidanud Euroopa Kosmoseagentuuri ESA maandari Schiaparelli ebaedust on mitmed maailma kosmoseagentuurid pööranud oma pilgu Marsile. (http://tehnika.postimees.ee/3884281/mis-on-jargmised-sammud-marsi-voidujooksus) 14. Planeedi pooluse iseloomulik kuusnurkne jugavoolude süsteem näib olevat nelja aastaga värvi vahetanud. NASA teadlased oletavad, et selle taga on aastate aegade vaheldumine. (www.postimees.ee)
kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. Moodsad tantsud olid charleston ja tango. Stiili tunnused Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid.
planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult
Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär. Radarivaatlused annavad alust oletada, et Merkuuri pinnal või pinna lähedal võib olla tolmu all pisut veejääd. UURIMINE Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. 1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparelli, et Merkuur peab pöörlemis ja tiirlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole. 1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust. 1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59 ± 5 Maa ööpäeva. 1971 täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65 ± 0,25 Maa ööpäeva. 1973. startis kosmoseaparaat Mariner 10, mis aastatel 1974 1975 teostas3 möödalendu
Arvatakse, et planeet on saanud selle nime oma värvuse tõttu. Roomas peeti Marssi sõjajumalaks alles peale Kreeklaste sekkumis. Alguses oli Marss Roomlaste arvates põllumajandusjumal. Kanalid ja nende uurimine 4 Marsi kanalid on alati suurt huvi tekitanud, kuna juhul kui seal oli vesi, siis võis seal ka elu olla. Kui see on tõesti nii, siis Maa ei ole kindlasti ainus planeet, kus on elu. Üks kanalite avastajatest oli Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910), kes avastas kanalid 1877a. Ta oli itaalia astronoom. Itaalia keeles nimetas ta neid canali, mis väljendab looduslike ja kunstilisi veekogusi, kuid tema oli kindel, et need kanalid on looduslikud. Tema poolt oli koostatud ka Marsi kanalite kaart. (Lisa 1) G. V. Schiaparelli ei olnud esimene, kes avastas Marsil kanalid. Eelnevalt on neid ka nähtud, kuid mitte sellises koguses. Kõige rohkem avastusi tega ameerika astronoom Percival Lowell (1855 1916). Ta elas
saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! · Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele
Juustevärvimine hennaga muutus samuti väga populaarseks. 20-ndate moe ideaaliks sai naistele Clara Bow, kes meikis silmi tugevalt ja kelle suu oli värvitud nagu Amori vibu. Ta algatas küünelaki kasutamist, millest sai tõeline moehullus. Coco Chanel hakkas propageerima kuldset jumet ning ka päevitamisest kujunes teadlik tegevus. Populaarseks olid muutunud ka ehted. Trendi kehtestajateks olid moeloojad Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Kasutatud materjalideks olid rubiinid, kuld ja pärlid plastikust, kroomist ja terasest. Uueks luksuseks oli patinum. Geomeetriliselt olid moes tugevad motiivid nagu nt. üksteisesse põimunud jooned, siksakjooned, pitsilised ruudud ja kolmnurgad. Seda kas Eestis olid pudrumäd ja piimajõed ei saa küll öelda. Samas polnud siinne elu ka kehv. Lihtsalt meie maa oli kannatanud võõra võimu all olemise pärast. Kõik arenes ja areneb
29. märtsil 1974 lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Et jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, selleks on ta Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. 1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparelli, et Merkuur peab pöörlemis- ja tiirlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole, nii nagu Kuu on alati pööratud ühe küljega Maa poole. 1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust ning leiti, et Merkuuri pime pool on liiga soe selleks, et see nii saaks olla. Kui pime pool oleks alati Päikesest ära pööratud, peaks ta olema palju külmem. 1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59±5
uste ning kulunud põrandaga. Dramaatilise taustakujunduse või loomuliku keskkonna asemel pildistas ta modelle oma korratus, peaaegu täiesti lagedas ateljees. Teine Penni portreteerimisvõte oli modelli asetamine toanurka (Lisa6). Sellistel puhkudel oli fotograafi harvaks instruktsiooniks modellile vaadata vaid kaamerasse ja lasta kehal kõneleda ülejäänu eest. Nii pildistas ta mitmeid tuntud kultuuritegelasi, nende seas olid nii kunstnik Salvador Dalí, moekunstnik Elsa Schiaparelli kui ka helilooja Igor Stravinski. 1950. aastal alustas Irving Penn moefotode ja kultuuritegelaste pildistamise kõrvalt seeriat oskus- ja lihttöölistest, mille nimeks sai ,,Lihtsad ametid". Tavaliselt jäädvustas Penn nad seisvana, otsevaates ja tööriietuses, käes nende ametile iseloomulikud tööriistad. Need fotod portreteerivad väärikaid töölisi austaval moel, tuues esile nii konkreetsed ametid kui ka neid pidavad isiksused (Lisa 7).
sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. ELU MARSIL Elu otsing Marssi on pikka aega peetud planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. Kanalite avastamine Itaalia teadlase Giovanni Schiaparelli poolt 1877. Aastal. Kanalid oma korrapäraga noised kindlalt olevad marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule noised viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalenngua 1964. Aastal alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. Kanalid outside täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad
(Mulvey & Richards 1998) Paco Rabanne kasutas plastikut ja metalli ning kombineeris erinevaid tekstuure. (Mulvey & Richards 1998) Andre Courreges oli 1960ndate keskpaiga tippdisainer. Tema rõivad olid sootud univormdi eluks kosmoses, ebatavaliste materjalide kasutamises kajastus tema ehitusinseneri taust. (Mulvey & Richards 1998) Pierre Cardin, intellektuaal ja erudiit, oli õppinud arhitektuuri, töötas Paquini, Schiaparelli ja Diori juures, enne kui avas oma moemaja. Ta armastas unisex-moe ideed ning oli esimene moelooja, kes hakkas tõsiselt tegelema litsentside müügiga. (Mulvey & Richards 1998) 6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD Seitsmekümnendaid nimetatakse sageli dekdentsi kümnendiks, kuid vaatamata glami ja pungi veidrustele oli see aeg, mil naised tegelikult esimest korda leidsid oma koha ühiskonnas. 70Ndad olid ebakindlad ja küünilised
Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid. Merkuuri uurimine viimastel sajanditel: 1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparelli, et Merkuur peab pöörlemis- ja tiirlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole, nii nagu Kuu on alati pööratud ühe küljega Maa poole. 1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust ning leiti, et Merkuuri pime pool on liiga soe selleks, et see nii saaks olla. Kui pime pool oleks alati Päikesest ära pööratud, peaks ta olema palju külmem. 1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59±5
Marssi on pikka aega peetud planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga. 1950-1960-ndatel ja varemgi arvasid mitmed teadlased, et Marsi mered on kaetud samblike, vetikate ja mikroorganismidega. Usuti, et seal õitsevad liiliad ja kaktused, esinevad madalad põõsastikud ja võib-olla isegi madalad okaspuumetsad. 1877. aastal avastas itaalia teadlane Giovanni Schiaparelli Marsi kanalid. Oma korrapäraga arvati nad olevat kindlasti marslaste poolt rajatud. Neid õnnestus koguni fotografeerida. Tegelikult on kanalite ilming osutunud silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Taimestikule näisid viitavat ka planeedi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber.
Maurice Denise poolt. Bérard esitas oma esimese näituse 1925.aastal Pierre galeriis. Oma karjääri alguses oli ta huvitatud teatrist ja kostüümide kujundusest ning see mängis tema elus olulist rolli teatri disaini arengus. Varajastes kolmekümnendates töötas ta Jean-Michel Frank firmas, värvides ekraane, tehes puidu töid ja joonistustarbeid. Ta töötas ka moe Illustratorina jaoks Coco Chaneli, Elsa Schiaparelli ja Nina Ricci tarbeks. Bérardi kõige tunnustatumaks saavutuseks oli ilmselt tema läikiv, maagiliste kujundustega Jean Cocteau's 1946. aasta filmis ,,Kaunitar ja koletis" kostüüm. Ta oli eriti tuntud oma peenete, nostalgiliste värvi kujundustega. Bérard suri ootamatult aastal 1949 Marigny teatri laval. . Calvin Richard Klein Calvin Richard Klein (sündinud 19. november 1942) on ameerika moe disainer, kes käivitas
Marssi on pikka aega peetud planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga. 1950-1960-ndatel ja varemgi arvasid mitmed teadlased, et Marsi mered on kaetud samblike, vetikate ja mikroorganismidega. Usuti, et seal õitsevad liiliad ja kaktused, esinevad madalad põõsastikud ja võib-olla isegi madalad okaspuumetsad. 1877. aastal avastas itaalia teadlane Giovanni Schiaparelli Marsi kanalid. Oma korrapäraga arvati nad olevat kindlasti marslaste poolt rajatud. Neid õnnestus koguni fotografeerida. Tegelikult on kanalite ilming osutunud silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Taimestikule näisid viitavat ka planeedi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elu
näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks,
elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud. Elu otsingutest Marsil I Eellugu Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned
29. märtsil 1974. aastal lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Et jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, selleks on ta Päikesele liiga lähedal - Päike kahjustaks teleskoopi. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. 1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparelli, et Merkuur peab pöörlemis- ja tiirlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole, nii nagu Kuu on alati pööratud ühe küljega Maa poole. 1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust ning leiti, et Merkuuri pime pool on liiga soe selleks, et see nii saaks olla. Kui pime pool oleks alati Päikesest ära pööratud, peaks ta olema palju külmem. 1965. aastal määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks
Kuna päikesevalgus lagundab metaanimolekule üsna aeglaselt, peab mingi asi seda kogust juurde tootma. (Antti Loodus 2011) Kuidas tekib metaan? Maal pärineb ta peamiselt anaeroobetest bakteritest (need on bakterid, kes ei vaja hapnikku) Enamus Maa metaanist on molekuli suurune, kristalliline ning tekib külmast veest, mida nimetatakse hüdraadiks. Selliste metaani hüdraati leitakse külmadest ookeani põhjadest. (Antti Loodus 2011) 1877. aastal avastas itaalia teadlane Giovanni Schiaparelli Marsi kanalid, mis oma korrapära tõttu arvati olevat kindlasti rajatud marslaste poolt. Neid õnnestus ka fotografeerida. Taimestikule viitasid planeedi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. (Eero Noorkõiv) Tähtsaim vastuargument elu olemasolule planeedil osutus rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil
aastal. 1865 Clausius tutvustab entroopia mõistet. 1865 Gregor Mendel avaliksutab kohalikus ajalehes oma uurimuse geneetikast. 1865 Louis Pasteur esitleb teooriat, mille järgi tõbesid levitavad väikesed haigustekitajad. 1865 Friedrich August Kekule pakub välja benseeni rõngasstruktuuri. 1866 Field rahastab esimese üle Atlandi ületava kaabli rajamist. 1866 August Kundt uurib heli kiirust gaasides. 1866 Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke. 1868 George Westinghouse leiutab õhkpiduri. 1868 Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi. 1869 Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1869 Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades. 1870 Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide
annaabi.ee 
