Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks"
inglise konsortmuusika. Concerto grossosid 18. 6 esimest op.3 on erinevate puhkpillidega, igas erinev koosseis. Op. 12 keelpillidele + komponeeris 30nendatel aastatel. 4.osaline kirikusonaadi tüüpi, aeglane laulev esimene osa, teine osa fuuga, kolmas osa aeglane polüfooniline, neljas osa kiire ¾ tantsuline. Ooperid: Handel kirjutas oma esimesed ooperid hamburgis. Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina". Võitis londonis tunnustuse ooperiga ,,rinaldo"(ajalooline sisu), ja aastatel 1713-1729. Kirjutas suure osa oma 45st ooperist, mis enamasti olid antiigiainelised. Aga oli ka ajaloolise sisuga: näit. xerxses. Handeli ajal oli ooper enamasti ,,kostümeeritud kontsert" koosnes virtuoossetest aariatest mida esitasid primadonnad ja kastraadid. Handel kirjutas ka muinasjutulisei oopereid näitkes ,,alchina".
1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude'i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712
dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud). Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. (2) 4 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi, peagi võttis ta ette reisi Londoni. 1712
juurde jättis väga selge jälje Bachi ning 1705 tulid lavale ta esimesed loomingusse. ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". II Weimar(1708-1717) II Itaalia ja Hannover (1706-1712) 1708. sai Bachist Weimari hertsogi Roomas ja Napolis puutus ta kokku õukonnaorganist ja Corelli ja Scarlattiga, kes teda kammermuusik, kus puutus kokku muusikaliselt tugevalt mõjutasid F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. ja see mõjutas tema käekirja. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri 1714. ülendati Bach koha Hannoveri kuurvürsti õukonnakapelli kontsertmeistriks. õukonnas.
varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712)
· Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712
Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse
1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt.
õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga
õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga
muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures. Aastal 1702 asus ta õppima isa õhutusel Halle ülikoolis õigusteadust. Kuid 1703 siirdus Händel Hamburgi, kus temast sai esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsamas ooperiteatris, hiljem juhatas ta orkestrit. 1705 tulid lavale tema kaks esimest ooperit . Aastatel 1706 1712 viibis Händel Itaalias ja Hannoveris, kus puutus kokku heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Kirjutas sadakond kammerkantaati ning saavutas suure edu Veneetsias, ooperiga ,, Agappina". Omandas seal ka itaalialiku stiili, millest sai tema peamine lähtepunkt. 1712 aastast elas Händel kuni surmani Londonis. Seetõttu on tema loomingune tegevus inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. Aastal 1719 rajas ooperiteatri nimega Kuninglik Muusikaakadeemia, kus sai ka loominguliseks juhiks. Järgneva 20ne aasta jooksul kirjutas 1-2 ooperit aastas
heliloomingu aluseid.Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. 1703.a.jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit.1705.a. lavastusid tema enda esimesed ooperid "ALMIRA " ja "NERO". 1706- 1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate CORELLI ja SCARLATTIGA. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratoorium ja oopereid.1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks.1719.a.rajas Londoni koorekiht ooperiteatriteatri "Royal Academy of music. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. "Royal Academy of Music" elas üle kaks pankrotti, peale kolmandat pankrotti
kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta
1.7. Händeli muus.line tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuus.st. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks"
tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit, ksu tulid lavale esimesed ooperid. Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Käis võtmas tunde lauluõpetajate juures. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses mõjukaimate kardinalide seltskonda, kus ta kirjutas oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Scarlatti. 3.2 Ooperilooming. Londoni visiidil olles Kuninganna Anne`i poolt vastu võtud ooper "Rinaldo". Peale seda menu Kuniglikus Teatris kirjutas ta veel mõned ooperid. Lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i
aastal tulid lavale tema esimesed ooperid „Almira“ ja „Nero“. 1703 käis Händel külas Buxtehul, et saada organistikoht, kuid tingimuseks oli, et ta peab abielluma mehe tütrega, kes polnud just kõige noorem, ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. II Itaalia ja Hannover(1706-12) 1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709. aastal Veneetsias esitatud ooperil „Agrippina“ oli suur menu. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas, kes pretendeeris inglise troonile. 1712. aastal sai Händel vürstilt loa uueks Londoni reisiks(oli seal enne olnud 8 kuud), tingimusel, et ta tuleb varsti tagasi. Kuid seda ei juhtunud. London (I) Ooperid
annaabi.ee 
