mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks
Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris.
3. Kerteer lai, segati vett ja veini •Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellega oli lihtne joonsitada jooni (jagas anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks) •Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest kujundeid (nt: kolmnurgad, rombe, meandreid) •8.saj lõpus hakati joonsitama loomi, mis muutusid hiljem piltjutustusteks. •Mustafiguuriline stiil suured mustad kujutised, mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile, •Punasefiguuriline stiil krundiga kateti kujutise tausta, figuurid jäid savikarva värvi, maaliti peenikese pintsliga üksikasju. •Maalikunst muutus looduslähedamaks, tehti võistlusi, et kes suudab illusionistlikumalt maaida. •Apelles tolleaja kuulsaim kunstnik, tema tätsaim töö on Aprodite kujutis, kus ta sünnib merevahust. Hellenistlik kunst:
liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid
saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili mustafiguuriline 6.sajandi alguses eKr (savipinna punakale foonile maaliti mustad figuurid) punasefiguuriline 6.sajandi lõpul eKr (musta krundiga hakati katma kujutiste tausta) 3. 5.saj eKr arenes maalikunst veelgi seina-ja tahvelmaalijad hakkasid looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni vaasimaalid muutusid realistlikemaks lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkelt kujutama igapäevaelu olustikku
· 8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame skemaatilisi kujutisi. · Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailise aja anumatel on elusoleneid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. · 6 sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatu mustafiguurilise stiiliga, millel olid kujutatud mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni mis piiritlesid detaile. · 6 sajandi lõpus võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Hakati musta krundiga katma kujutiste tausta. Figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutised muutusid ruumilisemaks · 5sajadni algul eKr hakasid sina ja tahvlimaalijad veenvamalt looma kolmemõtlelisi illusioone tasapinnal. Theatron- vaatajate pingiread
mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid
Nt Parthenoni, Hera ja Poseidoni tempel. Joonia: sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid, sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega. Seitse antiikset maailmaimet: *Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose
AASIA AAFRIKA EUROOPA u 8500 e.Kr. Jeeriko (Jericho)-väidetav vanim asustatud asula-linn u 7000 eKr. Anatoolias rajatakse Catal Hüyük, u 7500 Iseloomulik lainjooneline keraamika- valmis- u 7000 Maaharimine levib suurim neoliitikumi asula Lähis-Idas tatakse kalaselgrooga üle märja savipinna tõmmates - Anatooliast Kagu-Euroopasse Saharas ja selle lõunapiiril u 6000 Maalitud keraamika ning vase ja tina Põlluharimise ja karjakasvatuse algus Niiluse kallastel u 5500 Nöörkeraamika Kesk- sulatamine Hassunas Põhja-Mesopotaamias Protosemiidi,kusiidi ja berberite näol moodustub Euroopa põlluharijatel egiptuse rahvas.
lasta sellel ööpäeva settida. Raske materjali puhul tuleb materjali läbi segada mitu korda. Peale ööpäevast seismist on materjali kihistumine selgelt jälgitav ja mahuliselt kirjeldatav. Kui vesi pinnase kohal pole selle aja jooksul selgeks muutunud, on savi väga rasvane ja seda on ehituseks raske kasutada. Lubjasisalduse testimine Savi lubjasisaldus määrab selle külmakindluse ja füüsilise tugevuse. Liiga suur lubjasisaldus põhjustab savipinna murenemise, krohv võib pudeneda ja savisein kahjustuda sedavõrd, et see kaotab oma kandevõime. Reeglina ei tohi lubjasisaldus savitöödeks kasutatavates materjalides olla suurem kui 4%. Lihtsaim viis ligilähedaselt savi lubjasisaldust hinnata on järgmine: savist vormitakse 1 kuni 2 cm läbimõõduga õhukesed savikoogid ning need kuivatatakse ahjus. Kui viimased kokkupuutes soolhappega põhjustavad selle kihisemise ja "suitsemise"on lubjasisaldus materjalis kindlasti üle 5%
mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised?
piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised?
sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle) Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus.Mustad figuurid maaliti savipinna punakale toonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju
annaabi.ee 
