Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavi...
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28
Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned
Porgand ehk Daucus Tarvi Langus 6.Klass Porgand Tarvi Langs 6.Klass Sisukord · Sissejuhatus · Kasvunõuded · Millest koosneb porgandi juurvili · Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded
On valgusnõudlik ja soojanõudlik Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi Vajab ideaalseks kasvamiseks niisket mulda ja kuiva õhku SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Hiina US A T ürg i Ind ia Eg ip tus KAS TEADSID? Ee s tis tunti to m a tit ve e l 2 0 . s a ja nd i a lg us e s ki vä h e Juure s tik tung ib kuni p a a ri m e e tri s üg a vus e le ja võ ib la iud a kuni 1 ,5 m ka ug us e le va rre s t TOMATI VILI KURK (Cucumis sativus) Päritolumaaks PõhjaIndia Idanemine algab 1215 kraadist Optimaalne temperatuur kasvuajal 2030 kraadi Vajab niisket ja viljakat mulda Kasvab soojas parasvöötmes On sooja nõudlik Vajab rohkesti niiskust Ei vaja palju valgust SUURIMAD TOOTJAD Ma d a lm a a d P o o la His p a a nia Kree ka Bulg a a ria KAS TEADSID? Kurg is o n üle 9 0 % ve tt KURK HERNES (Pisum sativum) Päritolumaaks VäikeAasia
Sõrmjate lehtedega liblikõielised Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi
teravilju kui heintaimi, mistõttu just selline nimetus on ka botaanikute poolt tunnustatud. Fusarium liikide kaasnemisel haigustekitajate kompleksis nakatatud juurekael, alumine leht ja juuretipud võivad omandada roosa kuni purpurpunase tooni. Kahjustatud kudede pruunistumine ja hapraks muutumine võib esineda ka mullapinnast 3-10 cm kõrgemal. Enamasti on võimatu välistunnuste järgi eristada, millised organismid (Cochliobulus sativus või Fusarium spp.) on juuremädaniku tekitajad konkreetsel juhul. Selgust võib tuua vaid haigustekitajate väljakasvatamine niiske kambri meetodil ja mikroskoopiline määramine. Haiguse tagasihoidlikul arengul loetletud tunnused on väljendunud nõrgalt. Hilisemas arengujärgus esineb tõusmete järgus nakatunud taimedel produktiivvõrsete hävimist, mida aga sageli ei märgata. Hilisemas arengujärgus nakatumisel arenevad tühjade pähikutega või
3) Kõrreliste ja põllulillede segud, mis sarnanevad söödile või kesapõllule. Esimesel juhul kasutatakse ühe- või kaheaastasi kiirekasvulisi liike, nn kattekultuure, mis annavad värvikireva ka enam-vähem koge suve õitsva taimiku ega vaja vegetatsiooniperioodil nimetamisväärset hooldust. Üheaastane segu, meil looduses mitteesinevate meetaimedega: harilik keerispea( Phacelia tancetifolia Benth.),seradell e põld-linnujalg(Ornithopus sativus Brot.) . Teisel juhul, kus muru asemel püütakse rajada loodusliku puisniidu loopealsega sarnanevat rottaimekooslust, nn lilleniitu, kasutatakse looduslike kõrreliste ja kaunite õitsvate värvikate niidutaimede segu. Sellesse tuleb valida kindlasti kasvukohale sobivad liigid. Kasvukoha sobivuse määramisel arvestatakse mullastikku, veeolusid ja valgustatust. Loopealsele sarnaneva taimekoosluse valikul peab aluspõhjaks olema paas, ja mullakiht olgu õhuke
õhukesekestalisi, varuaineid sisaldavaid põhikoerakke. Esineb näiteks redisel (Raphanus sativus). 2) kambiumirõngas toodab sekundaarset floeemi rohkem kui sekundaarset ksüleemi. Sekundaarne floeem koosneb valdavalt põhikoerakkudest; esineb porgandil (Daucus sativus). 3) juures tekib hulgaliselt sekundaarseid kambiumirõngaid (polükambiaalsus). Varajane teiskasv sarnaneb tavalisele juure paksenemisele. Esimene, algselt ühekihiline lisakambiumi rõngas tekib peritsükli ja floeemi põhikoe rakkudest. Peagi jagunevad rakud tangentsiaalselt, moodustub kahekihiline meristeemkude
italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 Beta vulgaris subsp. esculenta var. rubra 30 Tetragonia tetragoniodes 31 Cucurbita pepo L. var. giraumonas 32 Citrullus lanatus 33 Lycopersicon esculentum 34 Carum carvi 35 Vicia faba 36 Daucus carota L. subsp. sativus 37 38 Cucumis 39 Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica 40 Zea mays L. subsp
krookuseid (Crocus), freesiat (Freesia), kaeralille (Crocosmia) ja gladioole (Gladiolus) o Perekond Iris iiris Iris sibirica Iris pseudoacorus (mõlemad Eestile looduslikud liigid) o Perekond Gladiolus . gladioolid Gladiolus imbricatus kuremõõk Eesti looduslik kaitsealune taim o P Crocosmia kaeralill o P Crocus krookused Crocus sativus safrankrookus Sug Asparagales asparilised o Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari o Asparagus officinalis spargel Noored võrsed on söödavad o Convallaria majalis maikelluke ehk piibeleht Vili on mürgine mari, seemned valged, ei sisalda fütomelani Sug Alliaceae laugulised o rohttaimed, tihti sibulatega Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed
ainetest ja mineraalidest. Kombineeritud on karoteene ja luteiini (porgandist), mustika pulbrit, tsinki, erinevaid vitamiine, rasvhappeid jm. Käesolevas referaadis kirjeldatakse millised toimeained mustikas ja porgandis silmanägemist mõjutavad, kuidas nad metaboliseeruvad ja mis on nende täpsem efekt nägemisele. 3. AEDPORGAND 3.1 Üldiseloomustus Aedporgandi ladinakeelne nimetus on Daucus carota subsp. Sativus. Porgandi maa-alune osa, juur, sisaldab mitmeid karotenoide. Sealhulgas alfa-, beeta- ja gamma-karoteeni, (1)(2) lükopeeni, luteiini. Erinevate teaduslike uurimuste ning rahvameditsiinist pärit teadmiste kohaselt aitab porgand taastada kudesid ja parandada haavu. Karoteenidest sünteesitakse organismis vitamiin A-d. Seega peaks porgandit tarvitama A vitamiinipuuduse korral. Samuti
Tuleb teada, mis taimi koos kasvatada. Kui sinu kaitstav taim kardab lehetäisid, siis ära istuta teda koos mõne teise lehetäide meelistaimega · Püüniskultuurid Manipuleeri kahjuri arvukusega. Nt rapsi varasem sort ribana põlluservas meelitab hiilamardika enda peale, seal teed mehhaanilise tõrje, ja põhipõld jääb kahjustamata ja ka tõrjumata. On ka taimi, mis meelitavad kahjuri endale, kuid kahjur pole sellel võimeline arenema (raps ja Raphanus sativus e aedrõigas). · Väldi võõrliike · Meie oludes puuduvad neil looduslikud vaenlased, seega saavad piiramatult paljuneda. Nt kartulimardikas · Taimekahjustajateseire!!! Pidev jälgimine võimaldab õigeaegselt tõrjemeetodid kasutusele võtta Kahjurite arvukuse ja kahjustuse hindamisel hinnatakse kahjuri tekitatud kahjustuste astet või kahjuri esinemist ( Maapinnal liikuvate kahjurite arvukuse hindamine 25x25 cm
sordist ja liigist võivad olla lehed kas siledad või soonilised. Õis on korrapärane, sümmeetrilise alumise sigimikuga ja valge või eredavärvilise kroonja õiekattega, millel on 6 kattelehte. CROCUS – PEREKOND KROOKUS • mugulsibultaimede perekond võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast. Neid on kokku u 80 liiki. Lillede värvivalik on lai. Taime kõrgus on 10…15 cm, lehed kitsad ja juurmised, crocus suured lehterjad õied sativus asetsevad harilikult safrankrook mitmekaupa, avanevad us päikesepaistel, vili on kupar. Krookuse õisikud on arenguloo vältel taandarenenud – tihti on neil säilinud vaid üks õis. Lehterja suure õie kroonlehed asetsevad kahe ringina. Neeluosas kokku kasvades moodustavad õielehtede alused pika toruja putke, mida rahvas peab ekslikult taime varreks. ALLIUM – PEREKOND LAUK • Laugud on püsikud, mis olenevalt
· Seovad õhust N (150-250 kg/ha) · Suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust · Sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti · Parandavad mulla struktuuri · Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust · Parandavad muldade veemahutavust · Suurendavad liivmuldade sidusust ja savidel vähendavad Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas. Rüps Külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Brassica rapasubsp. oleifera Valge sinep Kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas,
annaabi.ee 
