Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus Kuuiku “Pruutpaar Eiffeli tornis” • Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. • Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées’ teatris. • Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955)
Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. · Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées' teatris. · Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955)
Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti projekt", mille puhul taotleti esteetilist autonoomiat, mis on aluseks kogu modernistlikule esteetikale. Nende ideede järgi on muusikas midagi palju enamat kui lihtsalt ilu, selles on ideid, mille "õigsust" tuleb kaitsta. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusevastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga, mida muusikas väljendas Satie ja arendas pärast II Maailmasõda radikaalselt edasi John Cage Andreas Huysseni idee "postmodernsest seisundist" on jõudnud ka postmodernistlikku kunsti, milles tunnistatakse Jürgen Habermasi ettepanekut, et modernism on "lõpetamata projekt" ja otsitakse uusi kommunikatsioonipraktikaid. Mujal, eriti väljaspool Adorno traditsiooni, on postmodernismi innukalt omaks võtnud näiteks kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard, muusikateadlane Lawrence Kramer ja paljud
Nt. 2007 aasta oli Elleri koolis Prantsuse muusika pidunädal. Seal esitati Poulenci muusikat päris palju. Aga mina olen teda hakanud kuulama suhteliselt hiljuti ja tore, et lõpuks saab teda õppida ka muusika ajaloos. Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinistides kuni jazzini. Teda peetakse eriti prantslaslikuks heliloojaks. Mulle endale tundub ka nii. Tema teosed on nii prantslaslikud ja nende stiil toob ette kohe selle riigi eluolu ja iseloomulikkuse. Poulenci helikeel pole väga uuenduslik- selle faktuuris, harmoonias ja rütmides pole midagi uut
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis.
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts ,Eino Tamberg ja Eduard Tubin.Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid Bela Bartok, Erik Satie, Igor Stravinski.Igor Stravinski (17. juuni 1882 6. aprill 1971) oli vene helilooja.Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.Ooperid:Le rossignol (1914), Renard (1916), Mavra (1922) .Balletid:"Tulilind" (1910), "Petruska" (1911), "Kevadpühitsus" (1913), Pulcinella (1920). Rühmitus Kuuik.Prantsusmaa heliloojate rühmitus Kuuik kuhu kuulusid Artur Honegger, Darius Milhaud, Freancis
Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“ Prantsusmaal rühmitus kuuik: Arthur Honegger, Darius Milhaud, F. Poulenc, L.Durey, G. Auric, G. Tailleferre. Paul Hindemith (1895-1963) Klaverisüit 1922 Ooper „Sinna ja tagasi“ Sümf „Maailma harmoonia“ Klaveriteos „Ludus tonalis“ MK Stravinski „Petrushka“, „Kevadpühitsus“ Erki Satie- originaalitses Ekspressionism MK Arnold Schönberg „Kirgastunud öö“ MK Schönberg „Ellujäänu/tunnistaja Varssavist“ Schönberg „Kuu- Pierrot“ , Viis klaveripala ja Kolm klaveripala 20. saj Vene muusika MK Shostakovich „7. Sümfoonia“ Prokofiev „Peeter ja hunt“ Rachimanoff „2. Klaverikontsert“ Minimalism ja postmodernism
Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. Ema oli tema pianist. Sai hea hariduse humanitaar ja reaalainetes. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinistides kuni jazzini. Teda peetakse eriti prantslaslikuks heliloojaks. Poulenci helikeel pole väga uuenduslik- selle faktuuris, harmoonias ja rütmides pole midagi uut. Algul pani see isegi kriitikuid kahtlema, kas tegemist on ikka tõsiseltvõetava heliloojaga. Aga oli ma muutuste asjastu. Neid oodati
.." Ärge lootke kohata normaalset geeniust! Normaalne inimene võib istuda klaveri taha ja mõne aja jooksul välja "muneda" meloodia. "Geeniused" panevad aga muusikat sageli paberile hoopis selleks, et temast vabaneda. Helilooja, kes "vahendab" inimkonnale suurt helikunsti, ei peagi alati olema kaasinimestele mõistetav. Enamik inimesi (mina, sina, tema) ju ei kirjuta sümfooniaid! Heliloojate seas võib kohata hulgaliselt veidrikke (näiteks Eric Satie 20. sajandi algul), kuid päris vaimuhaigeid on rohkem olnud ikka kirjanike hulgas. Romantilise ajastu lävel Baroki ja klassitsismi ajastute vahele jäi lühike üleminekuaeg, mil uus stiil vastandas end vanale. Klassitsismi ning talle järgnenud uue ajastu - romantismi vahel sellist selget piiri pole. Beethoven lähtus klassikalistest vormiideaalidest, kuid tema loomingus on palju ka romantikutele tüüpilisi jooni. Beethoveni looming on sillaks klassikalise ja romantilise muusika vahel
modernistliku "tulevikumuusika" ideel. Järgnevalt vastandub Arnold Schönbergi ring jõuliselt muusika kaubanduslikkusele: Schönbergi loodud "Muusika eraettekannete ühingu kontserdid (Verein für musikalische Privataufführungen) esindavad oma sooviga kaitsta muusika helikeelt taandarengu eest tolle aja kõige jõulisemat avangardismi. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusevastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga, mida muusikas väljendas Satie ja arendas pärast II maailmasõda radikaalselt edasi John Cage. postmodernism, mille alla mahuvad mitmed erinevad stiilid. 20. sajandi viimaste aastakümnete muusika on väga mitmekülgne, kasutatakse nii uudseid kui traditsioonilisi komponeerimistehnikaid, mis võivad esineda koos ka ühes teoses. Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios
Plakati (või raamatuillustratsiooni) kunstiline väärtus sõltub tervenisti disaini kvaliteedist ja mitte koopiate arvust. Sümbolistlike maalide rikkaliku kujutlusvõimega ja esilekutsuvad teemad ning juugendlike joonte rütmiline pinevus, viisid loomupäraselt sidemetele muusikaga, kõige puhtama kunstivormiga. Paljud kunstnikud kirjutasid teoreetiliselt oma kunsti ja muusika vahelistest sidemetest ning näituste korraldajad püüdsid teadlikud demonstreerida seda seost. Erik Satie`l (1866 1925) paluti komponeerida "Les Sonneries de la Rose + Croix" ühe juugendnäituse jaoks. Inspireerituna Rossetti poeemist ja maalist "Õnnistatud neitsi" lõi Debussy (1862 1918) "La Demoiselle Elue", mis kanti ette esimesel "Le Livre Esthétique" näitusel Brüsselis 1894. Samamoodi muutus üheks juugendi ikonograafia korduvaks motiiviks tants, mida käsitleti nii erineval moel nagu näiteks Beardsley "Salomés" (1894) ja Franz von Stucki "Tantsijates" (1896)
Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism avaldus muusikas 1920.1940. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lühikesed meloodiad ja temaatiline lakoonilisus, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse. Heliloojad: Igor Stravinski, Jean Cocteau, Erik Satie, Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. Avangardism Stiili ja vormi puudutav mäss, kunsti institutsiooni kõrvaleheitmine. Uuenduslikkus aineses, vahendis, tehnikas, stiilis või suhtes kontekstiga. Aktsepteeritud kunsti normide 'paigast lükkamine' revolutsiooniliste, kultuuriliste või poliitiliste implikatsioonide kaudu. 19. saj. Lõpul ja 21 saj. Alguses ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kunstis tavaks olnud
· tonaalne muusika · eelistati väiksemaid koosseise · üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest · valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Neoklassitsism algas tagasivaatega 18. sajandile (süit, kontsert, sinfonia, sonaat): Stravinski ballett Pulcinella 1920 Prokofjev I sümfoonia ( "Klassikaline") 1917. Tagasivaade antiiki (uue lihtsuse otsimine): Ravel ball. Daphnis ja Chloe 1912, Satie Socrate 1919, Orff Lavalised kantaadid Carmina burana, Catulli carmina ja Afrodite triumf. Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika, dzässi mõjud: Hindemith Süit 1922 (rag time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues).
1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. Lapsena huvitus ta jalgpallist ja ragbist ning tema muusikaõpingud olid lünklikud. Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis Honegger iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal"
annaabi.ee 
