ühendeid,millest kõige olulisemad on vitamiin D ja melaiin. *Päiksekiirgus ergutab nahka tootma melaiini,mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid.
Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude
Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust. Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse? Luuüdi on pehme kudeluuõõntes
*Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid.
2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10
rakutuumades pärilikkusainet. Melaniini kogusest nahas sõltub ka rasside nahavärvus. Neegrite tumepruun nahavärvus kaitseb neid päikesekiirguse kahjuliku mõju eest ning võimaldab elada päikeseküllastes piirkondades. NAHA KOOSLUS Täiskasvanud inimese nahk on ligikaudu 1-2 millimeetri paksune, kaalub 4-5 kilo ja katab umbes 1,5 m² suuruse pinna. Naha välimise kihi moodustab marrasnahk. Selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu ja muid aineid. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha, tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Ööpäevas eraldub täiskasvanult 10-15 g surnud naharakke. Elu jooksul kaotab keha mitukümmend kilo pindmisi naharakke. MARRASNAHK Marrasnahk koosneb kihilisest lame-epiteelist
1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 77.Naha ehitus, kihid, nedmdes paikenvad elundid- Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse
184. Haistmisanalüsaator TV22 Haistmispiirkonna retseptoorsed rakud-haistmisnärv-suuraju koore hipokambikääru konksus, kus asub haistekeskus 185.Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk- 7. ja 9. Peaajunärv - suurajukoore poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa,kus asub maitsmiskeskus. 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid TV23 Nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid.
informatsioon kokku tuleb. 131. Haistmisanalüsaator: (Joonis 16) paikneb ninaööne ülemises osas u 4 cm 2`l ja sisaldab u 60 miljonit haistmisrakku. 132. Maitsmisanalüsaator: (Joonis 16) Paikneb keelel ja pehmel suulael. 133. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid: (Joonis 17) nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid
posttsentraalkääru alaosa. Haistmisretseptorid (küs. 184) 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad elundid: Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse
1. mitootiline jagunemine 2. kasvamine 3. meioos Küpsed sugurakud on kõik haploidsed. (kaks korda vähendatud kromosoomistikuga) Naistel: 22 autosoomi + xkromosoom (naised on homogameetsed) Meestel: 22 autosoomi+xkromosoom või 22 autosoomi ja y+kromosoom (heterogameetsed) gameetsugurakk Katteelundkond Katteelundkonna moodustab nahk. Naha ehitus 1. Marrasnahk tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema. Marrasknahast moodustuvad karvad, küüned, ja juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid: katab ja kaitseb mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest.
Maitsmispunga retseptoorne rakk -> IX ja VII peaajunärv -> suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. 188) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust) Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti
esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 85 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist
Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist
esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 83 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist
annaabi.ee 
