Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira ja Lascaux koobastes. Kujutati peamiselt mitmesuguseid jahiloomi eriti piisoneid ja põhjapõtru. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumil, mis algas u 40 000 a. tagasi ja lõppes u 10 000 a.
· lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid · vähenes suremus · pikenes eluiga · jäädi paikseks · eluasemeks pidevalt kasutatav maja
Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele.
tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused 1) viljelusmajandus (ettenägelikult mõeldakse toidule) 2) varanduslik kihistumine (võimu poolest, rikkad, vaesed jne.) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine)
neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid. Animism usk looduse hingestatusse Totemism- usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid. Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld.
taimi. Samas kogesid kiviaja asukad maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat.
50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2
Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia
· Homo sapiens ehk tarkinimene (umbes 40 000 aastat tagasi) 4) Inimahvid hakkasid kõndima kahel jalal, kuna laamade liikumisega nende metsad vähenesid ja tekkisid savannid ja nad pidid hakkama kõndima lagedal maastikul, mistõttu hakati liikuma kahel jalal. 5) Kunst tekkis kuna tekkis vajadus hakata elu üles tähendama. Hakkas tekkima umbes samal ajal usuga, esimesed joonised tehti luule, sarvele või kivile. Valmistati ka kivist ja luust skulptuure. (Esimesed koopamaalid kujutasid tavaliselt jahiloomi: piisoneid, põhjapõtru, usuti, et nende joonistamine aitab neid paremini tabada. Kui arenema hakkas põlluharimine, siis muutus kunsti temaatikaks pealmiselt jõud, mis mõjutasid põllusaagi rohkust (ilmastik, jõed, linnud, koduloomad...jne), üldiselt hakkas kunstis sel ajal domineerima geomeetrilised ornamendid, mustrid, kaunistused)
nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne. Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid välja ka marjad, seened, pähklid jms. Seega oldi loodusega väga tihedalt seotud. Kunsti teke: Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale. Tuntumad koopad ja ka kõige rohkem uuritud koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid
nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu- kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõelisteks kunstiteos- teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Viimastele on iseloomulikud rõhutatud soo- tunnused rinnad, puusad ja talje , seevastu käe- ja jalalabasid pole kuigivõrd viimistletud. Ka nägu paistab harva, osal skulptuuridel kuju-
nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu- kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõelisteks kunstiteos- teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Viimastele on iseloomulikud rõhutatud soo- tunnused rinnad, puusad ja talje , seevastu käe- ja jalalabasid pole kuigivõrd viimistletud. Ka nägu paistab harva, osal skulptuuridel kuju-
Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda. Surm tähendas aga und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Mõistatuslikud olid veel uni ja unenäod. Kardeti surma, äikest ja tormi. Usuti,et igal taimel ja loomal on hing. Tekkis ka kunst-esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. nt. naisekujuke- Willendorfi Venus; koopamaalid-Altamiras ja Lascaux-s-maalitud on peamiselt jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad:nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga.
surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam taielikult looduse armust, vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Randlemine jai paikseks ja
nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel looduseobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal võis hing kehast lahkuda. Surm tähendas niisusugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konkreetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõiesteks kunstiteosteks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neile on iseloomulikud rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje-, seevastu käe-, jalalabasid ja nägu pole kuigivõrd viimistletud. Naiste roll sugukonnas oli tähtis, sest sugulust
annaabi.ee 
