· Lasterikkus on elujõu tunnus · Religioon tunnustab lasterikast peret · Kõrge suremus · Halb meditsiiniline teenindamine, vähe arste, ravimite puudus · Nakkushaiguste suur levik · Ühekülgne toit ja alatoitumus · Madal hügieenitase, puhta vee puudus · Suremuse kiire langus · Väikelaste suremuse vähendamine arstiabi paranemise tõttu · Meditsiinilise teenindamise parandamine  vaktsineerime, haiglad, arstid, teadmiste suurenemine · Sanitaarolud paranemine · Tasakaalustatud mitmekülgsem toitumine · · Rände ajendid · Tõmbepõhjused · Parem töökoht ja palk · Uute made kasutuselevõtt · Soodsam kliima · Sugulaste ja sõprade juurde · Tõukepõhjused · Poliitiline ja religioosne tagakiusamine · Sõjad · Sundasumisele saatmine · Looduskatastroofid · Ülerahvastus · ·
Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes muutusid thive majanduse phivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu
Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid rakendust. Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE HISKOND 20. sajandi lpul muutus tstushiskond phjalikult ja tekkis tstusjrgne e. postindustriaalne hiskond
Elati odavates korterites, keldrites või hoovipeal. Sellega kaasnes kõrge laste suremus, mis oli pea poole suurem kui maapiirkondades. Kuid mida aeg edasi, seda paremaks muutus ka elu linnas. Toodi sisse veevärk, hakati maju planeerima ja uue ehitusmaterjalina tuli kasutusele raudbetoon. Tänavatele toodi valgustus ja hobustele lisaks tuli ka tramm. Majades võis näha kraanist voolavat vett, vannituba ja WC-d. Kuid seda kõike varjutasid kuritegevus, kitsad korteri- ja kehvad sanitaarolud. Monopolid Majandusteaduses on monopol püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. Proletariaat ja kodanlus: Tööstuslik pööre muutis oluliselt linna sotsiaalset palet. Uute sotsiaalsete kihtidena tekkisid palgatöölised e. proletariaadid ja vabrikuomanikud. 19.saj
Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertöölin *linnad üle rahvastatud Rahvastiku Võimalikult domineerib e. *olme ja sanitaarolud suhtarvus ja suure kauba puhkeaja jalvad leibkonnam hulga üle. *suuremad udelis. tootmine sissetulekud Postindustriaalne Tööstusjärgne Puhkeaeg Haritud Kujunes keskklass. Riigi Teaduse ja
odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Kuid vaadates pikemat perspektiivi oli tööstusrevolutsioon algus linnaelu pidevaks paranemiseks. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ehitust planeerima. Linnaelu osaks said ka WC, vannituba ja voolav vesi. Eeslinnades asi aga nii kiiresti ei arenenud ning seal olid veel kitsad korterid ja kehvad sanitaarolud. Loodi inimestele kultuuriasutusi, kus linnaelanikud said oma vaba aega sisustada. Minu arvates olid alguses elutingimused väga halvad ning keeruline võis olla tööd teha, kui ei olnud kohta kus korralikult puhata. Hiljem muutusid elutingimused linnades paremaks ja see aitas kaasa ka inimeste tervisele. Kuna inimestele tekkis ka vaba aja veetmise võimalus oli neil rohkem võimalusi aega veeta sõpradega, mis on minu jaoks alati positiivne.
jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri kui ka töö. Alles 19.sajandi lõpus, aga eriti pärast 1905.-07. Aasta revolutsiooni hakati olusid mõneti parandama. Osa kasarmuid sai pealeehitise, ka kasarmute sees hakati ajutisi vaheseinu asendama püsivatega ning moodustama koridorisüsteemis kööktube. Kui seni olid töölised kasarmukoha saanud tasuta, siis nüüd hakkas tuba maksma 1-1,25 rubla kuus. Paranesid ka sanitaarolud: kaotati uriinitünnid, kuuride juurde ehitati püsikäimlad, tarbevett hakati saama sauna väliskraanidest ja kolmest pumbakaevust, kust see kalekookudega tupa kanti(varem oli vett toodud jõest). Teine osa kasarmuid oli nn rõdudega, kus koridori üks sein, mis eraldas teda õuest, oli kõigest rinnakõrgune, teises seinas olid vaheldumisi köökide uksed ja tubade aknad. Kööke oli korrusel kuus, igaühes pliit, veekraan ja valamu.
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna-ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist. Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond:
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv ning leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist  postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia
 Ladina-Ameerika põhjaosas on linnad ülerahvastatud  Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse o Argentiinas, Tšiilis ja Uruguays linnaelanikke üle 85%  Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima tõttu (ning ka põllumaade puudumise tõttu) enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud Keskkonnaprobleemid  Vihmametsa hävitamine o Liigid hävivad  Jõgede reostus  Õhusaaste  Mehhiko halvad sanitaarolud  Pinnase erosioon o Mehhiko vihmametsade raie tõttu  Kõrbestumine o Metsaraie tõttu Transpordisüsteem  Maanteed ja teised teed on ülerahvastatud  Teed halvas seisukorras Valitsevad usundid  Katolikud  Protestantlus  Loodususundid  Siitlik islam Tööstus  Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo  Ladina-Ameerika suurim linn  Juhtiv tööstuskeskus
aastal, küüditati osa eestlasi Siberisse ja mõned pandi isegi vangi. Küüditati need, kes olid rikkad, kes olid olnud Eesti Vabariigis kõrge koha peal või need, kellest arvati, et nad ei salli kommuniste. Kommunistide mittesallimise kahtlustamiseks piisas kellegi salakaebusest. Küüditati terve perekond. Paljud küüditatuist hukkusid paarinädalasel Põhja- Venemaale või Siberisse pagendusse viival teekonnal. Vaguneis valitsev ruumipuudus, minimaalne toitlustus ja halvad sanitaarolud viisid rühmade nõrgemad liikmed hauda. Perekonnad lahutati. Mehed saadeti ühes suunas, naised ja lapsed teises. Mehi koheldi vahialustena, kelle teekonna sihtpunktiks olid töölaagrid, kus paljud hukkusid. Naised ja lapsed seevastu olid üldjuhul vaid väljasaadetud. Viimastelt said sugulased vahel ka teateid, kuid seda alles pärast sõda. Esimene küüditamine toimus 14. juunil 1941. aastal vahetult enne seda, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu
Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades, • linna- ja maarahvastiku suhtarv, • leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi sümboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja 4 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit
· linna- ja maarahvastiku suhtarv, · leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk- järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi sümboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas olid
tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx  ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused  kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel  väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus
annaabi.ee 
