TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri teaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Anti Pungar Sangpommi tõstmise ajalugu KKSP.05.259 Sportliku eriala õpetamise metoodika. Raskejõustik Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Juhendaja: Peep Päll Juhendaja allkiri Tartu 2010
Individuaalne vabaposeerimine (vabakava pikkus meestel on 1 minut ja naistel 1,5 minutit) 3. Kohustuslike pooside võrdlev hindamine. Amatööride maailmameistriks tulnud Olev Annus, naistest Inna Uit, Euroopa meistriks Ain Paavo. Silmapaistvalt ja edukalt on veel Eestit esindanud Indrek Otsus, Jevgeni Selnuhhin, A. Aleksejev, Merike Madar, Marek Kalmus, Ott Kiivikas. Eesti Tõstespordi Liit korraldab ka võistlusi SANGPOMMI KAHEVÕISTLUSES, milles peetakse ka EM ja MM võistlusi (Ida-Euroopas). Sangpommi kahevõistluses võisteldakse - sangpommi tõukamises - sangpommi rebimises nii parema kui ka vasaku käega Sangpommide (kahe pommi) tõukamine rinnalt toimub püstiasendis. Fikseeritakse kordusi, kui mõlemad käed on sirgelt üleval. Rebimine peab toimuma mõlema käega eraldi, vahepeal sangpommi maha panemata. Arvesse läheb nõrgema käe korduste arv.
Lurichi tulemusi surumine parema käega 96 kg 1 kord ja mõlema käega 85 kg 24 korda; rebimine parema käega 78 kg 1 kord ja 70 kg 12 korda; tõukamine parema käega 121 kg 1 kord, 100 kg 6 korda, 90 kg 10 korda ja 81,5 kg 15 korda; 5 tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg; rebinud parema käega üles 50-kilose sangpommi ja hoides seda pea kohal, rebis vasakuga üles veel samasuguse raskuse; tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele; tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku
Lurichi tulemusi surumine parema käega 96 kg 1 kord ja mõlema käega 85 kg 24 korda; rebimine parema käega 78 kg 1 kord ja 70 kg 12 korda; tõukamine parema käega 121 kg 1 kord, 100 kg 6 korda, 90 kg 10 korda ja 81,5 kg 15 korda; 5 tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg; rebinud parema käega üles 50-kilose sangpommi ja hoides seda pea kohal, rebis vasakuga üles veel samasuguse raskuse; tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele; tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku
ühe aunimetuse - Maailma tsempion ühe käega tõstmises. Kõige tugevamaks loeti seda, kes seistes tõstab maast pea kohale sirgetele kätele kõige suurema raskuse. 1896. aasta jaanuaris püstitas Georg Lurich selles tõstes uue Venemaa rekordi: ta tõukas kahe käega üles 112-kilose tõstekangi, asetas selle siis paremale käele, võttis maast veel 37-kilose sangpommi ja surus ka selle üles. Kokku oli ta seega pea kohale tõstnud 149 kg, mis oli tol ajal kolmas tulemus maailmas. Nii omandas ta ka Venemaa kõige tugevama mehe nimetuse. Kuid ka selle rekordi hiljem ta purustas. 1897. a suvel esines Lurich suure eduga Lõuna-Venemaa linnades, võites maadluses kõiki ettejuhtuvaid jõumehi ja hämmastades pealtvaatajaid mitmesuguste jõu- ja osavusnumbritega. Näiteks tõstis ta seljas üles hobuse koos ratsanikuga
suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehale mõjub jõud Tööd tehakse vaid siis kui mõlemad tingimused on täidetud. 4.Millisel kehal on energiat.Too näiteid-millal on kehal kineetilist energiat,millal on tal potentsiaalset energiat. Kõik kehad mis omavad energiat või keha mille seisund annab võime tööd teha. Kineetiline: Kehal on Kineetiline energia kui ta liigub. Näiteks: sõitev auto, lendav
Trummar oli väga hea, teiste mängule ma hinnangut anda ei oska. Etenduses ei meeldinud mulle osad stseenid, mille mõttest ma aru ei saanud ja mis oleksid minu arvates võinud olemata olla. Üks nendest oli peale sauna vette hüppamise stseen ja koolistseen. Samuti häiris etendusele keskendumist tehnikamees, kes jäi silma ja minu arvates ei oleks pidanud nii nähtaval kohal olema. Koht, kus üks tegelane tegi kehalisi harjutusi kontserdi ajal: kätekõverdusi ja tõstis sangpommi, oli väga imelik ja arusaamatu. Samuti oli seal imelikke stseene, kus see sama tegelane arusaamatutel põhjustel publiku poole tagumikulihaseid pingutas. Kohati oli etenduses väga roppu teksti, mis ongi noortele omapärane. Mind see oluliselt ei häirinud, kuigi vanematele teatrikülastajatele võis see tekst väga häiriv olla. Samuti oli muusika nii vali, et vanemale teatripublikule see kindlasti ei meeldinud. Kõige meelejäävam oli kahtlemata peategelase kuju, samuti vanaema.
Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000
kasulikkust.Nad hakkasid naeristega mullikaid pumba juurde meelitama.See neil ei õnnestunud,küll aga hakkasid mullikad Sihvkal järel käima,sest teadsid,et tema käest saab naereid.Tänu mullikatele hilineski Sihvka kooli. 4.)MEREMAO DRESSEERIMINE:Obukakul oli venna kummiülikond,millega sai vees käia ka oktoobris nii,et külm ei olnud.Poisid otsustasid nalja teha.Nad meisterdasid vanast lambapealuust ja kummivoolikust mao,pumpasid kummi õhku täis,panid nööri otsa ja sinna külge sangpommi,mis madu vee all hoidis.Nöörist sikutades tõusis madu vee pinnale ja ehmatas möödujaid.Kahjuks läks nöör katki ja kool jäi ilma nii sangpommist kui lamba kolbast,mis mõlemad tiigi põhja vajusid. 5.)KIITUS RÜHMAPÄEVIKUSSE:Kiilikesele ja Sihvkale määrati pioneeriülesanne-nad pidid minema appi raamatukokku,et kätte saada need raamatud,mida hoolimatud lapsed ei olnud tagastanud.Kuna niisama küsimise
ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni. Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks. Kui tänase taskutelefoni aku vähemalt päeva-paari välja ei vea, on lood kehvad. Paarkümmend aastat tagasi aga oleks sellise mobiili omanik hüpanud rõõmust kosmosesse koos oma sangpommi mõõtudes ,,taskutelefoniga". Inimloomad harjuvad kõige heaga väga kiiresti arvatavasti tekitab see kirjatükk nii nostalgilisi emotsioone kui ka tunnustavat suhtumist praegusesse, odavasse ja vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse. Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga
tööd loetakse positiivseks. Vastupidi, kui jõud takistab liikumist, on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Küsimused • Kui palju tööd teeb jõuluvana vedades kingikotiga kelku mööda 2 km pikkust teed, tõmmates kelgunööri jõuga 15 N? Nurk kelgunööri ja maapinna vahel on 30º. • Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähendusestegemist tööga: a) füüsikaülesande lahendamine;b) sangpommi käeshoidmine; c) puu otsa ronimine;d) Kuu tiirlemine ümber Maa; e) vibu vinnastamine? Võimsus • Analoogiliselt tööga tähistab kõnekeeles sõna võimsus üsna laia mõistete ringi. Selle sõnaga iseloomustatakse kõike, mis on vägev, tugev, suur ja vapustav. Füüsikas on sellel suurusel aga üsna konkreetne tähendus. • Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. • Et tööd mõõdetakse džaulides, tuleb võimsuse ühikuks
olles mitmes afääris , õnnetutes äritehingutes ja kaardimänguvõlgades, tihti tuli öösel isa Isebeli tuppa ja kallistades ja nuttes nagu ütleks ta hüvasti. Lõppude lõpuks on ema tuksi keeranud ka ta kalverikarjääri peletades ära potsentsiaalse mehe kes teda Sveitsi õpingutele oleks viinud ja mitte toetades ta õpinguid rahaliselt pärlitega mida ta alles peale surma tütrele lubab, hoides teda kinni kui sangpommi. Õhtu poole otsustati minna Kadriorgu restorani kus Martin räägib kuidas ta vanemad tahtsid, et temast saaks kirikuõpetaja aga tal piirdus küllalt usku peale intsidenti kus õpetaja ei leidnud vastust küsimusele , ,,kas jumal suudab luua nii suure kivi, mida ta ise üles tõsta ei suuda?" räägib ka oma boheemlikust eluperioodist. Pärast sööki lähevad kuulama pargis kontsertitt mis ei ole väga hea ja Martin sanob, et soovib kuulda
annaabi.ee 
