"Kalevala". Väinamöinen kui saaman, mitte mõõgakangelane.Arktilise samanismi substraat soome ja karjala pärimuses. N Väinamöise ja Joukahaise võistlualumine(samaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek 'proto-samaani'' Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine. 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus=jämejalg,türann.Jämejälg on ilmselt sünonüüm või eufemism. 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest? 52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva käsitlus abjektsioonist? 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende
Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI ,,Rolandi sammas" kaubandus-õiguslikuerikorra märk tekitas väidetavalt tülisid(Klinge)) - 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused:
nt Väinämöise ja Joukahaise võistlualulmine (vrd šamaanide duell) Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek “proto‐šamaani” Antero Vipuse sisse Lemminkäise retk allmaailma (seal sooritatavad ülesanded: Hiie hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine) Lemminkäise surm ja elluäratamine (keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine) 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Nt Jacob Grimmi seletus Sampo on uhmer: Kui tegemist metallist uhmriga siis saaks seletada sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti selle purunemist. Vähemselgematest järeldustest on sampol kaas ja sang ning ta jahvatab. Aga sampo on suguluses sõnaga sammas, paralleelsõna on kirjokansi, mis on taeva paralleelsõna. Maailmasammas, mis tipneb põhjanaelaga, mille ümber keerleb tähistaevas:
Kalevala: Väinamöise valdus. Pohjola: Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga. Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega. 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Lemminkäise surm ja elluäratamine. Lemminkäise retk allmaailma. Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks. 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi. Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist
Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Tõlgendused: 1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) – mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI „Rolandi sammas“ – kaubandus-õiguslikuerikorra märk – tekitas väidetavalt tülisid(Klinge) 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused:
laulis võistu Joukahaisega, tegi retke allilma, et teadmisi saada ning läks teise šamaani Antero Vipuse sisse selleks. Lemminkäine tegi samuti retke allilma, et täita sealsed ülesanded, et saada naine, kelle ta pidi saama kui täidab talle esitatud ülesanded. Lemminkäise surm on samuti šamanistlik. Tema jäänused rehitseti kokku ja pandi uuesti kokku (elluäratamine) 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo võib olla ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub põhjanaela külge. Sampot võib näha ka rahategemise masinana. sampo on hea ja toob omanikule rikkust ning õnne. Sampo kui taevas. Sampo on seotud põhjalaga ja müütilse Põhja emanda tütre kosimisega. Sampo tagumisest räägitakse kui kosmiliste loomistööde jätkust, Sampo on ese, mis taotakse/tehakse ja kantakse seejärel venesse kus ta kukub vette ning puruneb
Väinämönen kui teadja/samaan, mitte mõõgakangelane. Väinämöise ja Joukahaise võistulalmine ehk samaanide duell. Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ,,proto-samaani" Antero Vipuse sisse. Lemminkäise surm ja elluäratamine keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine. 49. Arutle [M. Kruusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 1) Sampo on eesti kratt, kes hangib vara. Teeb tööd. Sampo püha koht rahamasin. 2) Sampo on sammas, mis ulatub taevasse. Põhjanaela külge kinnitub. 3) Jumalik kultusobjekt, mida kujutatakse metafooride abil. 4) Ka teistel rahvastel on pühasid asju. Venemaa kuusk. India soma, mis on ilmselt kärbseseen, aga esineb ka jumalanimena ja joovastana joogina. 50
o Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ,,proto-samaani" Antero Vipuse sisse o Lemminkäise retk allmaailma, seal sooritatavad ülesanded: Hiire hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine o Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B
• Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena. • Väinamöise ja Joukahaise võistulaulmine võrreldav šamaanide duelliga • Väinamöise retk allilma teadmiste saamiseks • Lämminkäise surm ja elluäratamine – keha kokku rehitsemine ja kokkupanemine • Lämminkäise retk allilma ja seal sooritatavad ülesanded 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampot võrreldakse nii samba, veski kui ka rahalöömismasinaga. Sampo pidamine sambaks on loogiline arvestades sõnade sarnasust ning lugusid Sampo otsa ronimisest. Ka sambana on tal erinevaid kujusid – maailmasammas, mille ümber maailm tiirleb ja mis tipneb Põhjanaelaga; „Rolandi sammas“. Sampo seostamine veskiga on samuti väga levinud – veski mis merre kukkunult jahvatab soola, ka veskiks tõlgendatud päike. Sampo ja
7.2 Maailma puu Yggdrasil, maailma puu, hoidis taevast üleval. Tema juured olid Asgardis, Jotunheimis ja Niflheimis, surnute külmas maailmas. Jumalad kohtusid iga päev nõupidamisel selle puu all, Saatuse kaevu lähedal. Yggdrasilist ja maailma puust rääkivad lood on seotud taeva jumaldamisega varasemates uskumustes. Öeldakse, et vanad saksid jumaldasid Irminsuli, ,,sammast, mis hoidis taevast üleval", soome mütoloogias viiteid Sampole, mis oli arvatavasti sarnane ,,taeva puuga". Yggdrasil võis olla ka viide taevale tema ,,saba" ehk Linnutee oli öises taevas näha. Viikingitel on legende, mille kohaselt saatsid puuokstel elav kotkas ning juurtel pesitsev madu üksteisele jutuka orava vahendusel solvanguid. Sellised lood võisid algselt olla ehk viikingitele abiks taevatähtede seletamisel ning on siiani säilinud nii arusaamatute märkidena ruunikividel kui ka Lapimaa samaanide trummidel. 7.3 Nornid
» Pangad viisid eurokursivaidluse kohtusse 06.01.2009 Postimees Gert D. Hankewitz Neli Eesti suuremat panka kaebasid 23. detsembril tarbijakaitse kohtusse, kuna ei nõustunud viimase ettekirjutusega konverteerida eurolaenude tagasimakseid Eesti Panga kursi järgi. «Pangad ei nõustunud tarbijakaitse seisukoha ja põhjendustega,» märkis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm kohtutee põhjuseks. Tarbijakaitse esitas möödunud aastal Swedbankile, SEBle, Nordeale ning Sampole ettekirjutused, millega nõudis, et pangad vahetaksid eurolaenude tagasimaksed ametliku Eesti Panga kursi, mitte enda kursi järgi, kuna viimasega teenivat pangad liialt suurt kasumit. Diskussioon eurokursi konverteerimise kohta kerkis üles eelmise aasta oktoobris, kui tarbijakaitse juhtis tähelepanu, et pangad teenivad kodulaenu võtnute pealt kasumit lisaks oma marginalile ka eurode kroonideks vahetamisega.
annaabi.ee 
