kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda. Antud sissetung on minu silmis väga tähtis murdepunkt, mil Rooma asub võitlema ja tunnetab ära ka võidumaiku. Ehk andiski see just hoogu järgnevateks vallutusteks. Edasi toimusid raskeimad ja tähtsaimad sõjad, mida Rooma 4-3. saj eKr pidas. Need olid sõjad Kesk- Itaalia mägismaal elava sõjaka itaalikute hõimurühmaga - samniitidega. Samniitide hõimuliit oli suur ja nende sõdalased paistsid silma vapruse poolest. Näiteks oli Samniitidel säilinud ürgkogukondliku korra jooni. Roomlased saavutasid nende üle 296. a eKr Sentiumi lahingus võidu, mis määraski Itaalia saatuse. Samniidid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima, sabiinid alistati täielikult ja nad said Rooma piiratud kodanikuõigused. Galli hõimud paisati põhja poole ja etruskid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima. Kogu Kesk- ja Põhja-Itaalia oli roomlaste käes
(vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi
(vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid – Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi
piiratult. Hiljem said elanikud täieliu kodakondsuse. Järgmised sõjad olid samniidi sõjad. Samniidid on üks roomlastega lähedases suguluses olev itaalikute hõimuliit. Pärast seda kui etruskid olid Kampaaniast välja aetud asusid samniidid sinna. Samniidi linnad asutasid samasuguse liidu nagu latiinidel oli olnud. Sõjad algasid kui samniidid olid alistanud endale Capua linna. Selles linnas oli tekkinud aristokraatide hulgas opositsioon samniitide vastu. Samniitide vastu paluti Roomalt abi ja puhkes I samniidi sõda (343-341), mis lõppesRooma võiduga. Seejärel puhkes samniitide algatusel II sõda (328- 304), samniitide liit jäi püsima ja Rooma sõlmis nendega liidulepingu. III samniitide sõda toimus 298-290eKr,ajendiks oli see, et jälle tungisid Itaaliasse gallid, gallid sõlmisid liidu etruski linnadega mis polnud alistatud. Seda et Rooma oli sõjas gallide ja etruskitega kasutasid samniidid ära ja asusidüles tõusma. Kui
Rahvakoosolekul olid nende õigused piiratud, kui nad kuulusid ikka kodanikkonda. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisid senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung. Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel
Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun. Pyrrhos), allutada endale kogu poolsaar. Tekkis orjanduslik liitriik. 264-133 eKr tõuseb Rooma pärast mitmeid lahinguid Kartaago vastu Vahemere maade suurvõimuks. Kartaago hävitatakse 146 eKr. Samal aastal liideti aladega ka Kreeka ja Makedoonia. 133 eKr pärndas Väike- Aasia kuningas oma valdused Roomale. 133-30 eKr- Kodusõdade periood ja vabariigi langus. II ja I saj eKr kujundati ümber Rooma armee. Tekkis palgaarmee
piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli söda Kreekaga (Pyrros), mille nad ka vöitsid. Aastaks 265 eKr oli terve Itaalia Rooma vöimu all. Partiitsid ja plebeid Patriitsid olid Rooma aristokraadid, pölised roomlased, suurmaa omanikud. Ainult nemad vöisid olla riigiametnikud ja preestrid, tölgendada tavaöigust ja kuuluda senatisse. Nende ümber koondus palju kliente. Need olid plebeid, kellel polnud mingeid öigusi. Kuid plebeide hulgas leidus ka jöukamad, kes hakkasid
Kuninganna Cartimandua, kirdenaabrite brigantide liider, omas hõimus piiramatut võimu. Ta andis varasema ülestõusu juhi Caratacuse roomlastele aastal 47 välja ja aastal 53 kuuleme temast taas: ta on 7 abikaasast lahku läinud, et abielluda arvatavalt noorema ja mehisema sõjakaariku juhiga. (Jones, Pennick, 2003) Strabon kordab Poseidonise teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledziga, nagu oli keldi prohvetitel vatedel. Ka Artemidoros jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeteri ja Kore austamisele. (Jones, Pennick, 2003) Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest
9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule. 11. Romaniseerimise põhilised etapid a) Itaalia (4.-1.saj eKr) „latiini sõjad“ Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265.a võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1.saj eKr b) Vahemere lääneosa (alates 3.saj eKr) väga oluline strateegiline piirkond. Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga. Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264- 241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146) Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ’) (167),
oli. · Pegasus (lk 108) kreeka mütoloogias Medusa verest tekkinud tiivuline hobune. VII peatükk Kuidas surm Demophylosest ja Metrobiusest ette jõudis Kolm päeva pärast eelmises peatükis toimunud sündmusi korraldas Sulla õhtusöögi Delphi Apollo trikliiniumis. Peale pikka kära pakkus Sulla välja näha gladiaatorite võitlust söögisaalis. Varsti ilmusid saali kümme gladiaatorit. Viis neist olid traaklaste, teised viis samniitide riietuses. Sel hetkel astus trikliiniumi lõõtsutav Spartacus. Peale nende tuli kohale ka Spartacus, kes sai pahaseks sellepeale kui tema sõber Artorix. Võitlus ei kestnud kaua. kahekümne minuti pärast jäid võitjaks neli traaklast, kelle hulgas oli ka Artorix. Pärast seda tahtis Sulla, et Spartacus võtaks ühe surnu kilbi ja mõõga ning võitleks nelja ellujäänu vastu. Spartacus tahtis võtta ühe
341 latiinide ülestõusuga puhkenud Latiini sõja järel liideti paljud Latiini linnad otseselt Rooma riigiga ja nende kodanikele anti kas täielik või osaline Rooma kodakondsus. Teised linnad jäid Roomast sõltuvateks liitlasteks. Võidetute selline kohtlemine sai Rooma poliitikale tüüpiliseks (divide et impera). 328 304 II Samniidi sõjas said roomlased algul samniitidelt rängalt lüüa (321 Caudiumi mäekurus), kuid saavutasid lõpuks võidu, hoolimata samniitide liidust etruskidega. Kujundati ümber sõjavägi, võttes kasutusele manipulaarse lahingurivi. 312 hakati rajama Via Appiat Roomast Capuasse. 298 290 III samniidi sõjas moodustus samniitide, gallide ja etruskide liit Rooma vastu. Sellegipoolest roomlased võitsid ja samniidid allutati Rooma liitlastena. Järgnevalt võitsid roomlased ka galle ja etruske. Enamus etruski linnu alistus Rooma ülemvõimule. 287 Hortensiuse seadusega (Lex Hortensia) sätestati, et plebeide koosoleku otsused on
kodumaa-armastust, traditsioone ning riigivõimu austamist; hiljem ka vaprust, enesedistsipliini ning kohustuste täitmist. ROOMA VABARIIK Daatum: 510-30 eKr Vabariigi ajal valitseid senat, mille kõrgeimad liikmed olid 2 konsulit. Vabariigi algusaastatel ei paistnud Rooma eriti silma, kuid 5. saj lõpuks oli see Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatult tungisid 378. a-l sisse gallid. Lunaraha eest saadi vabadus. Mõni aeg hiljem mingi sõjaretkele samniitide vastu, kus lõppkokkuvõttes oldi edukad: aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid usutavasti kuulsatest esiisadest põlvnevad Rooma elanikud. Neile kuulusid riigiametnike ja preestrite ametikohad, neile kuulus õigus tõlgendada tavaõigust ja nemad olid senati liikmed. Nad olid enamasti jõukad ning omasid suuri maavaldusi. Plebeidid mittepatriitssed Rooma kodanikud, kes osalesid ka rahvakoosolekutel. Nende
509 - 31 e. Kr. Rooma vabariik- algas laienemine 31 e. Kr. - 476 p. Kr. Rooma impeerium- 476 viimase keisri kukutamine, imp lagunemine 6 sajandiga toimus ekspansioon impeeriumiks. Romaniseerimise etapid: Romaniseerimine hõlmas nii poliitilist, majanduslikku kui ka keelelist Rooma riigi laienemist, mis oli aluseks ladina keele levikule. a) Itaalia romaniseerimine (4. - 1. saj. e. Kr.) "latiini sõjad", sõjad Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265. a. võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1. saj. e. Kr. b) Vahemere lääneosa romanisatsioon (algab 3. saj. e. Kr.) väga oluline strateegiline piirkond Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga Sõjad Kartaagoga: I puunia sõda (264-241), II puunia sõda (218-201), III puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146). Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ') (167), Kartaago - Aafrika provints
ja sealt kukkus välja suur hulk mune. Igaüks leidis oma munast praetud tikutaja, mis oli maitsestatud kollase piprakastmega. Veidi aega hiljem serveeriti suur meekook ja niipea kui seda lõikama hakati, lendas sealt välja piduliste arvule vastav hulk varblasi. Igal varblasel oli kaelas nimega paelake. Peale pikka kära pakkus Sulla välja näha gladiaatorite võitlust söögisaalis. Varsti ilmusid saali 10 gladiaatorit. Viis neist olid traaklaste, teised viis samniitide riietuses. Peale nende tuli kohale ka Spartacus, kellele öeldi, et tahetakse näha tema õpilaste vehklemisoskust. See tekitas Spartacusel suurt pahameelt. Kuid eriti tigedaks tegi õpetaja üks eriline asjaolu, nimelt see, et tema silme eest sattus surmaohtu Artorix, keda Spartacus armastas. Võitlus ei kestnud kaua. 20 minuti pärast jäid võitjaks neli traaklast, kelle hulgas oli ka Artorix. Pärast
annaabi.ee 
