Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta tõusis ühtlasi tähtsale kohale ka Eesti kultuurielus. Võrus ta ka abiellus. Tema perekonda kuulus sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler, tütar Annette Adelheid ja ja poeg Friedrich Alexis. Kreutzwaldile kõige lähedasem, tema noorem tütar Marie Ottilie suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutas Kreutzwald jutustuse "Paar sammukest rändamise teed." Ka Kreutzwaldi loominguline tegevus on seotud Võruga. Siin sündisid kõik tema olulisemad teosed. Kreutzwald vabanes Võru linnaarsti kohustustest 74 aastasena, müüs maja Võrus ning kolis juunis koos abikaasaga elama tütre juurde Tartusse. 1 Teosed
1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .
(Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (Lillian) Elule ei pruukinud otse silma vaadata. Tuli üksnes teda tajuda. (Lillian) Elu oli midagi suurt, ja ka surm oli midagi suurt sellega ei mängita. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda; esimeneoli ohu teadvustamine, teine aga ohuteadvuse puudumine. (Lillian) Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem. (Clerfayt) Ilma jääda võib ainult iseendast. (Lillian) Ükski asi siin ilmas pole päriselt nii halb ega päriselt nii hea, kui ta meile näib. ja mitte miski ei ole lõplik. (Lydia Morelli) Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste. (Clerfayt) On kaks võimalust: sa kas leiad ennast või kaotad lõplikult. (Lillian) Väikestel asjadel on sama oluline väärtus ku suurtel. (Peystre)
sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515.
Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei ole täiskasvanuid. Idealistid võivad rahaga suuri asju ette võtta. Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. Kahe heinakuhja vahel ei saa kunagi söönuks. Naiste ilu kunstis on see, et kõik juhuslik on kõrvale jäetud ja puhas ilu säilitatud. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda. Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka sageli uuesti ja iga kord harda tänutundega südames, kui ta vaid loobub illusioonist elule pretendeerida. Ükski asi siin ilmas pole päriselt nii halb ega päriselt nii hea, kui ta meile näib. Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste. Elu näib armastavat paradokse. Armastus ja tõde on vastandid. Armastuse vastand on surm. Kui saamatuks teeb inimese tõeline armastus!
· Eepose ,,Kalevipoeg" autor · Rahvaluule koguja · ÕES'i tegemine · Õppis TÜ-s arstiks · Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles · 2 luulekogu: ,,Angervaksad" -ei ole algupärane luule, ,,Viru lauliku laulus" - algupärane luule · Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886)
R. Kreutzwaldi nimi. Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias. 1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus. Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990. aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk, kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani. 1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus. 2 Sisukord. 1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 4
tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12. Millist teost nimetas Kreutzwald oma kirjanduslikuks luigelauluks? 13. Nimeta Kreutzwaldi eluaastad. 14. Milliseid näiteid võib tuua Kreutzwaldi loomingu kasvatusliku ja hariva eesmärgi kohta? 15
F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja
Luule-loomingu rikkusega paistis Kreutzwaldi elus silma 1850-te esimene pool. Esimeseks muganduseks oli ballaad "Leonora" (1851), romantiline lugu sõdurimõrsjast. 1852 avaldas Kreutzwald eestikeelse tervitusluuletuse Tartu ülikooli 50. aastapäeva puhul "Tartu Alma materile", 1853 algul ilmus sellest kordustrükk uues kirjaviisis ja koos saksakeelse tõlkega. Samal ajal, 1853 ilmusid trükist ka kaks regivärsi laadi aimavat poeemi: armastatud tütre leinas kirjutatud hell ja hingeline "Paar sammukest rändamise-teed" ning Krimmi sõja-aineline "Sõda", milles Kreutzwald nimetab end esmakordselt Viru laulikuks. 1853 lõpuks valmib Kreutzwaldil, pärast katsetusi kirjutada proosas, ka eepose "Kalevipoeg" esimene luulevormiline redaktsioon "Kalewi-poeg" ("Alg-Kalevipoeg"). Teos takerdus tsensuuris ja ilmus oluliste ümbertöötamiste järel viies vihikus ÕES-i teadusliku väljaandena "Kalewipoeg, eine Estnische Sage", eesti ja saksa keeles 18571861. Eepose rahvaväljaanne, "Kalewi poeg
" ,,Unustamises ei tunne inimene piire." ,,Äraminek pole alati lahendus - sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda." ,,See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, ka sa ise mitte - " Elu oli midagi suurt, ja ka surm oli midagi suurt sellega ei mägita. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda; esimene oli ohu teadvustamine, teine aga ohuteadvuse puudumine. ,,Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem," lausus Clerfayt. Kuhu need teed küll viisid? Kas tundmatute, seni kogematute uudsete leidudeni või üksnes võluvate, väsitavate kordusteni, mis lõppesid kassahastusega, kui mõistsid, et olid raisanud nende peale väärtuslikema, mis sul oli: aja? Kuid aega ju peab rasikama, mõtles Lillian, arutult, kõigele vaatamata, või muidu oled muinasjututegelane, kes tahtis müüa oma kullatükki nii kallilt, et ei
karakter. Teemad vastavad üldiselt reaalsele olustikule, mis on aga muinasjutu sisse ära peidetud. Muinasjuttude elavdamiseks on sinna lisatud kõnekäände, vanasõnu ja erinevaid vormeleid. Töö annab loomamuinasjuttude lugemisel vaatenurga, millele tavalugeja pole ehk varem niipalju tähelepanu pööranud. 8 Kirjandus Kippar, Pille 1989. Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. - Paar sammukest 12. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 148 156 Kippar, Pille 1969. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus. Emakeele Seltsi aastaraamat 14- 15. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 205 218 Laugaste, Eduard 1986. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus. Lk 246 260 http://et.wikipedia.org/wiki/Muistend http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/loomb.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/3.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/21.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/180.html
vaidlema. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada kell 4 hommikul. Jätame eilse maha ja astume tänasesse. Võta mul käest, et saaksime käsikäes minna homsesse.. Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant. Tõelise sõbra tunned ära: kui oled end teinud narriks, ei arva ta, et see nii jääbki. Sõprust saab mõõta vaid mälestuste, naeru, rahu ja armastusega. Sõprusel on üks hing ja kaks keha. Sõprus tähendab sammukest tagasi, et minna üheskoos edasi. Sõpru võib meil olla väga palju, aga kas kõik on tõelised? Kindlasti ei. Ainult mõned üksikud on tõelised, kuid siiski kunagi ei või teada millal sa oma sõbra kaotada võid, kas enda vea tõttu või tema vea tõttu. Kuid siiski, ärge tehke rumalaid vigu mis võivad lõpetada pikaajalise sõpruse. Hiljem te võite seda kahetseda. Sõpradeks sünnitakse mitte ei saada. Sõprusel on piirid, kuid vahel tuleb neist üle astuda.
Aasma, K. (2013). Uudishimulik karu hirmutas marjulist. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.ohtuleht.ee/540092/tv3-uudishimulik-karu-hirmutas-marjulist Kask, A., Nirk, E., Sõgel, E., Vassar, A. & Vinkel, A. (1965). Eesti kirjanduse ajalugu I köide. Tallinn: Eesti Raamat. Kippar, P. (1997). Loomad, linnud, putukad. Tallinn: Varrak. Kippar, P. (1989). Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. Kogumikus E. Ernits, M. Hiiemäe, E. Kalmre, E. Liiv, H. Tering (Toim), Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII (lk. 148-157). Tallinn: Eesti Raamat. Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Looduskalender. (2014). Noorte kährikute kurb lõpp. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.looduskalender.ee/node/20915 MacDonald, D. W. & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Mihkla, K. & Tedre, Ü. (1980). Eesti kirjandus IX klassile. Tallinn: Valgus. Mänd, R
· ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg" eestikeelse väljaandena kirjastati 1862. Kokku üle 19000 värsi. Palju algriimi, parallelismi, võrdlusi, metafoore. Eepose põhiteema on võitlus rahva vabaduse eest. 2.FJODOR DOSTOJEVSKI ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" ,,Kuritöö ja karistus" on 19
Hiljem suundus Peterburi Arstiteaduste Akadeemiasse, kust oli rahanappuse tõttu sunnitud lahkuma. Läks üle Tartu Ülikooli, kuid lõpueksamite tegemine ei olnud heitliku koolitee tõttu tema jaoks lihtne. Korduseksam aga mehel õnnestus. Sai Võrru arstina tööle. Ülikooli ajal käis läbi Faehlmanni ja ÕES-iga. Abiellus saksa päritolu naisega, kellega sai kolm tütart. Noorim neist, Kreutzwaldile armsaim, suri ning sellest ajendatuna kirjutas mees luuletuse ,,Paar sammukest rändamise teel". Võrus elas ja töötas 44 aastat. Töö kõrval tegeles rohkesti kirjandusega. Pidas kirjavahetust Koidula, Hurda jt. Elu hilisaastatel pani kokku raamatu ,,Kodutohter", suri Tartus. Tema looming oli algusaastatel rahvavalgustulik. Tõlkis palju ning kohandas eesti keelega. Näiteks ,,Viinakatk" on joomapahede vastu. Andis välja ajakirju. Mehel oli huvi ka eeposte vastu, näiteks kohandas ,,Reinuvader rebase". Tegeles ka rahvaluule ainega, temalt ilmus
Suundus aga TÜ-sse Peterburi kalli elu tõttu. Juba kreiskoolipäevist kogus ta rahvaluulet. Selleks tegi ta ka pikemaid reise mööda Eestimaad. Ülikooli ajal süvenes ta huvi kirjanduse vastu, suheldes Faehlmanni ja ÕES liikmetega, samuti lugedes Euroopa valgustusliku ja saksa romantilist kirjandust. Ta läks Võrru linnaarstiks ja oli seal 44 aastat. Õhtuti pühendus ta kirjandusee. Abiellus. 3 last. Armsaima mälestuseks jutustus ,,Paar sammukest rändamise teed". Kreutzwaldi iseloomustab teravmeelsus, kalduvus satiiri ja loomupärane ägedus. Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks. Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki
Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast 735. Our friendship was like the titanic said to be unsinkable 736. Kui ma annan Sulle killu oma südamest, siis palun hoia seda mitte ära tee haiget, sest seda killukest tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi 737. when you love someone and they break your heart, don´t give up on love, have a faith, restart 738. Sõprus tähendab sammukest tagasi, et minna üheskoos edasi 739. Tõeline sõber on see, kes hoiab sind kinni ja tunneb su südant. 740. Südamed vajavad sõpru 741. Ma loodan, et sinu elus on alati ruumi veel ühe sõbra jaoks. 742. Need inimesed, kes sind tõeliselt armastavad, ei pane sind nutma kurbusest, vaid õnnest 743. Tõelise sõbra väärtust tunned alles siis, kui teda enam pole. 744. Sõprus ei asu tähtede taga ega kõrgustes, vaid südames. 745
annaabi.ee 
