sain grupitöö andmete lehelt. Seejärel kasutasin töövahendit Spatial/ Combine/Combine Objects using Column, mis liitis objektid (polügonid)atribuutide alusel. Valisin Group Objects By Column ning valisin „Regioon” ja lõin uue kihi. Selleks et uus kiht lisataks samasse kaardi aknasse, mitte ei avata uut kaardiakent toimisin järgmiselt: Store Results in Table: New. New Table: Add to current mapper, Table Structure: Using Table: Maakonnas. Create: salvestasin uue kihi oma kausta ning panin uue kihi nimeks Regioonid. Regioonide kihi atribuutide tabelisse lõin uue veeru ning nimetasin selle ümber „Põllumaa”. Veeru tüübiks valisin Float, äsja loodud veeruge kirjutasin andmed mille leidsin grupitöö andmete lehelt. Järgmiseks viisin maakondade kiht regioonide kihist kõrgemale ning kujundasin maakonnad ilma täitevärvita. Selleks topeltklõpsasin maakondade kihil kihihalduris (Layer Control) ja Layer
A D 4302,1 923,92 4,66 1611,32 2690,78 7240297,01 Karitm.kesk= 1,744 ∑(Lv)2=9146665,98 Keskmine ruuthälve: σ = 1512,17 Ruuthälve näitab kui palju uuritav suurus varieerub. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Esmalt kasutasin Maa-ameti Geoportaalis tööriista „Salvesta kaardipilt“, millega salvestasin sobivate teedega plaani arvutisse. Seejärel kasutasin programmi Paint, kus lisasin plaanile illustreerivad jooned punktide kauguste kohta teed mööda, samamoodi illumineerisin ka otsekaugused. Minu joonisel on punane joon kaugus teed mööda ja sinine joon tähistab kaugust otse. Andmed lisasin „Text boxi“ kasutades. Värvivalikut oli üsna raske teha, kuid loodan et andmed on loetavad. Seejärel salvestasin pildi ning lisasin Microsoft Word dokumenti. Enesereflektsioon:
kesk=1,135 (Lv)2 = 74 17697,8 6 Keskmine ruuthälve on 66,52m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed mööda ja linnulennult ning punktide A ja D kohta andmed nende geograafilise asukoha kohta ,,Tekst" abil
Selleks, et neid võrrelda, peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, millede konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestasin selle pildi kettale. Peale seda avasin pildi Paintis, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil, illumineerisin maaüksuste piirid punaste joonte abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused (sinised jooned). Kui vastavalt vormistatud plaan oli valmis, siis salvestasin selle kettale ning pärast lisasin Wordi dokumenti ,,Lisa pilt" abil. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju, kasutades selleks
austamine ja hoidmine. Meid on ainult miljon ja eestlased peaksid hoidma kokku, propageerides oma kultuuri ja hoidma emakeelt. Eesti keel on ilus ja kõlaline keel, samas grammatiliselt raske. Seda enam ta on ainulaadne. Tänapäeva noored ei kipu eriti meie emakeelt tähtsustama, kasutatakse palju inglisekeelseid mugandusi, mis on ka põhjuseks keele kui kultuuriväärtuse muutuse ja risustamise. Leidsin kunagi interneti laiadest avarustest hea lause ning salvestasin selle nalja mõttes omale arvutisse, kuid siinkohal saangi seda näitena kasutada, kahjuks ilma viiteta allikale: ,,yuppie ostab cash and carry'st lunch'i ajal fast food'i, pärast seda võtab välja notebook'i, märgib sinna businessman'iga kokkulepitud briefing'u aja, astub läbi shop'ist, nõutamaks aftershave'i ja spray'id." Kommentaare polegi siin juurde vaja, tekib küsimus, kas sellisele nn eestlasele on vajalik eesti pass? Nii see meie eestlus hääbub.
Enne lahusti kristallatsiooni toimus allajahtumine. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur ongi külmumistemperatuur. Puhta lahusti korral jäi see mõneks ajaks püsima. Edasi määrasin uuritava aine lahuse külmumistemperatuuri. Selleks loputasin katseklaasi lahusega üle, valasin 1,5 cm paksuse kihi lahust katseklaasi, kuivatasin termopaari ära ning asetasin seejärel lahusesse. Määrasin külmumistemperatuuri samamoodi nagu puhta lahusti korralgi. Katse lõppedes salvestasin andmete tabeli Excelisse. Teoreetiline põhjendus ja valemid Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuse omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i II seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse korral: , kus x1 on lahusti moolimurd lahuses.
Keskmine ruuthälve: =1479m, see näitab kui suures ulatuses uuritavad suurused omavahel erinevad. Antud ruuthälbe abil võib öelda, et teede kõverjoonelisus selles piirkonnas erineb, kuna ruuthälve on suur. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi MS Painti pildina, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Text" abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei pidanud ma vajalikuks teede märkimist Power Pointis ja seega tegin seda niiöelda käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin ,,Text" funktsiooni kasutades punktide geograafilised koordinaadid ja otse- ning teed mööda mõõdetud kaugused misjärel
.......................................9 9. 1. SISSEJUHATUS Valisin Visnapuu sellepärast, et ta tundus huvitav. Temast ei ole ma eriti midagi kuulnud ja huvitav oli tema kohta lugeda. Kuhu ta kuulus ja millega ta oma elu jooksul tegeles. Hendriku luulekogu ,,amores" valisin just selle pärast, et seal olid huvitad luuletused. Materjali leidsin enamuse internetist. Visnapuu teematilisi lehekülgi eriti palju . Referaadi töö ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti
5. Etaanhappe lahustumise algmomendil (kui pool oli ära kallatud) käivitasin stopperi ja lasin sellel seiskamata käia katse lõpuni. 6. Stopperilt fikseerisin lahustumise alguse ja lõpu. 7. Lülitasin sisse juhtivusmõõtja ja alustasin juhtivuse registreerimist. 8. Fikseerisin stopperi näidu sel momendil. 9. Kui juhtivus oli jäänud konstantseks, peatasin juhtivusmõõtja. Saadud tulemuste tabeli salvestasin mälupulgale. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min.
vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Kui aga leitud koefitsient oli suur, ei ole soovitatav kahe punkti otsekaugust nii määrata. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert- Picture abil. 3 Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti
Juhtivusnõu loputasin uuritava lahusega ja seejärel täitsin sellesama lahusega. Asetasin juhtivusnõu termostaati ja loksutasin, et saavutada püsivat temperatuuri. Lülitasin sisse juhtivusmõõtja, alustasin mõõtmist programmiga ning fikseerisin sellele vastava aja ka stopperi. Selle põhjal sain hiljem ühisele ajateljele viia käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Reaktsioon lugesin lõppenuks, kui juhtivus oli jäänud konstantseks. Salvestasin andmed ning printisin välja. Teoreetiline põhjendus ja valemid Uuritav reaktsioon on esimest järku, järelikult saab arvutused teha vastavalt võrrandile: , kus k reaktsiooni kiiruskonstant c0 etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon c0-cx etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest cx ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon t aeg reaktsiooni algusest, minutites
hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad Hummulisse tagasi. 29.05.17 Tegelesin Hummuli Agro OÜ põllumassiividega maaamet.ee lehel, kus sisestasin põllumassiivide numbrid ning salvestasin kaarditrükise arvutisse. Hiljem liikusime põldudele ning jälgisime töökäiku ja sõitsin masinatega kaasas. 30.05.17 Sõitsin masinatega kaasas, ka garaažis olin mõne minuti, sain jälgida, mis tööd mehed seal teevad 01.06.17 Pesin teise töölisega siloauke, sõitsin traktoritega kaasas 02.06.17 Sain sõita traktoriga kaasas ning ise ka natuke. Siloaugus puhastasime
0.0000000 - Bashinformsvyaz' OAO (P) 83. 0.0000000 - Moskovskaya gorodskaya tel. set' OAO 84. 0.0000000 - Mahanagar Telephone Nigam Ltd. 85. 0.0000000 - Chunghwa Telecom Co., Ltd 86. 0.0000000 - Telstra Corporation Ltd. 87. 0.0000000 - SK Telecom Co., Ltd. 88. 0.0000000 - PT Telekomunikasi Indonesia Tbk. 19 5. Matrix view: 20 3. Andmete analüüs Past-is Pajekis saadud andmed salvestasin past.mat failiks, konverteerides seda Binary-ks . Eemaldasin sisu, mis ei olnud Binary. Importisin Past-i 1. nonmetrik MDS 21 2. Cluster analüüs 22 23 24
või selle lähiümbruses. Filmimine võttis aega paar päeva, monteerimine oli aeganõudvam. Kuna valisin praktiliseks tööks lühifilmi tegemise, siis arendas see töö ka mind ennast, kuna tegin seda esmakordselt ja sain hea kogemuse. Kaamera on laenatud koolist, mille usaldas mulle kooli IT juht Erko Valdmets. Kaamera failid olid algselt AVCHD formaadis, et nad ühilduksid töötlusprogrammiga pidin ma nad ümber konverteerima, selleks kasutasin programmi Total Video Converter. Failid salvestasin wmv formaati ning seejärel monteerisin kogu lühifilmi kokku Windows Movie Maker 2.6's. Monteeritud filmi kvaliteet halvenes veidi konverteerimise tõttu. 13 Lühifilm on üles laetud YOUtube'i ning seda näeb lingilt: http://www.youtube.com/watch?v=a9XQ0MnBfnU&feature=youtu.be Samuti on uurimistöö tagakaanel DVD plaat koos sama lühifilmiga. Uurimistöö valmimise protsessis aitasid mind mitmed inimesed. Esiteks sooviksin tänada
klassis tehtud loovtöövideo versiooni tenniselöökidest, mis oli algeline. Antud töö aitas mul mõelda, kuidas video üles ehitada ning mis järjekorras lööke lüüa. 4.2. Töö käik Praktiline töö algas löögipartneri ja operaatori otsimisega. Seejärel broneerisin väljaku ning filmisin 2 tundi erineva nurga alt peamisi tenniselööke. Soovisin, et oleks eeskäest, tagakäest ja servist aegluubis kaadrid, et saaks paremini löögiliigutusest aru. Järgmisel päeval salvestasin kõik klipid arvutisse ja hakkasin videot kokku monteerima. Video monteerimine on minu jaoks lihtne, sest olen ennegi selle sama programmiga monteerinud erinevaid videosid. Seejärel alustasin klippide valimisest videosse (vt lisa 2), mida tuli lõigata ja ümber tõsta. Samuti lisasin aegluubis kaadri juurde. Tagakäe filmimiseks oli vaja leida õige nurga alt filmitud klipp, et löögitehnika oleks täielikult kaadris, sest alati ei tulnud löök tehniliselt kõige paremini välja
Käesolev uurimistöö on oma olemuselt kvalitatiivne. Uurimuse teostamiseks viisin ajavahemikus 15.02-26.04.2005 läbi teemaintervjuu kaheksa hooldusvanemaga ja kaheksa kasulapsega Harjumaal, Järvamaal ja Viljandi maal. Hooldusvanema ja kasulapse intervjueerimine võttis aega keskmiselt poolteist tundi. Intervjuu läbiviimiskoha valisin vastavalt hooldusvanemate soovidele. Nii toimusid intervjuud hooldusvanemate kodudes ning töökohtades. Intervjuud salvestasin esmalt helilindile, millelt hiljem informatsiooni paberile kirjutasin. Intervjuu eesmärgiks on välja selgitada kuidas kasulaps kohaneb võõras peres ja milliseid probleeme esineb; uurida milline on hooldusvanemate perekonnas hooldamise ettevalmistus ja kust saadi vajadusel abi. 4 1 LAPSE KASVUKESKKOND 1.1 Kodu R. Cambell on kirjutanud, et kasvukeskkonna all mõistme sotsiaalkultuuri keskkonda.
26 Lisa 3 Intervjuu Lauri Leisiga · Kuidas Teie mõistate sõna `punk` ja `anarhia` ? Kõik punkarid ei pea end anarhistideks ja kõik anarhistid end punkariteks ammugi mitte. Punki võib vaadelda mitme kandi pealt kui muusikastiili, riietumisstiili või eluhoiakut. Kellele on tähtsam üks aspekt, kellele teine. · Kuidas jõudsite punk-muusikani? Punkmuusikani jõudsin teismelisena, kui salvestasin paar aastat vanemalt sõbralt ümber Sex Pistolsi, ja Generator M-i (Hendrik Sal-Salleri koolipõlve punkbänd) muusikat. Ka varase Vennaskonna salvestused tekitasid soovi seda kõike ise järele teha. Huvi hakkas pakkuma kõik, mis pungiteemaga seostus. · Mis Teid selle muusika ja sellise eluviisi juures kõige rohkem köidab? Vähemalt teatud osa punkmuusikast köidab siiani, osalt nostalgilistel põhjustel.
annaabi.ee 
