Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. ...
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti...
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspekti...
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase grupi, kuid kahe grupi vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed, milleks on Jakobi surm. Sõnum: Minevikuga tuleb leppida, et oli mis oli, enam seda muuta ei saa. INGA on tormakas tütarlap...
immigranti juurde tuua. Mitmeid kordi on tehtud intervjuusid kohalikke elanikkega, et kas neile meeldivad immigrandid siin elavad, kuid tagasiside on siiamaani olnud negatiivne. Kristiina Ojuland on öelnud, et tema valge inimesena kardab mustanahaliste ülekaalu Eesti riigis. Eestlased tahavad hoida meie rahvust, me ei taha, et kaugel tulevikus elaksid Eesti Vabariigis sama palju välismaalasi kui eestlasi. Me kardame, et meie rahvus niiviis välja surra. See on esimene näide eestlaste sallimatusest. Suurim probleem on ka abivajajate ja puuetega inimeste ignoreerimine. See ei käi vaid eestlaste kohta, vaid seda kohtab ka mujal ühiskonnas. Inimesed võiksid olla rohkem sallivamad ja aidata inimesi, kes reaalselt abi vajavad. Kas tõesti on raske olla salliv teiste kodanikke suhtes. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu meie kõik. Me peame olema kokkuhoidvad ja hoolivamad ja vaatama enda ümber ringi. Me peame pakkuma neile
Välisriikidega suhtlemisel tuleb silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. 21. sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooihaldajaid, puudega või erineva usulise kuuluvusega inimesi. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. Eestlase lemmik toit on teine eestlane, jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus
kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. ,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane," jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Kui mõelda tagasi 20. sajandi lõpupoole, siis eestlased näitasid üles suurt hoolivust nii üksteise vastu kui ka oma kodumaasse. 1988. aastal toimus Laulev Revolutsiooni ja 23.augustil 1989 Balti kett, kus rahvas nõudis oma iseseisvuse taastamist
sajandi valgustusajastu täiuslikem esindaja ja omas suurt mõju juba oma eluajal. Hoolimata tema raamatute keelustamisest kiriku ja riigi poolt, rajas ta teed oma veendumustele, kuni lõpuks keisrid ja kuningad otsisid ta poolehoidu ja poola maailma kuulutas, mida ütles Voltaire. Filosoofina on Voltaire mõjustatud peamiselt Locke`i, Newtoni ja inglise deistide poolt. Oma ülimaks eesmärgiks seab ta vabastada inimese vaim eelarvamustest, usulisest fanatismist ja sallimatusest. Ta suhutub kriitiliselt kõigisse tõdedesse, mida ei saa tõestada loogiliselt või katseliselt. Ta on veendunud mõistuse võimes muuta elu paremaks ja õiglasemaks. Ta võitles pärisorjuse vastu, oli selle poolt, et kodanikud oleksid seaduse ees võrdsed, nõudis varandusega proportsionaalsete maksude kehtestamist ja sõnavabadust. Mõistlikuks riigikorraks pidas Voltaire konstitutsioonilist monarhiat, kus riigi eesotsas peab olema valgustatud monarh
Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. Eestlase lemmik toit on teine eestlane, jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva
Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu. Ehkki huvi tekkis suurema võimu omamise soovist ning majanduslikel eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema asuti ning hoolimata sallimatusest oma isandate vastu peavad eestlased end juba mitmendat sajandit kristlikuks rahvaks. Luterluse otsestest mõjudest räägivad selget keelt kasvõi meie rahva traditsioonid, tavad ja kombed. Rahvakalendri tähtpäevad. Võtame ette kalendri ja me näeme, et suur osa meie tänapäevalgi peetavatest pühadest, mis ilmtingimata ei pruugi olla riigipühad, kuid mille tähistamist rahvas sellegipoolest iseenesestmõistetavaks peab, on seotud kristlike traditsioonidega
Kui vabadus ja iseseisvus on saavutatud, hingerahu leitud, mida siis selle uue harmooniatunnetusega peale hakata? Kas vaimsus, teadmised peavad teenima inimeste huve või peaksid inimesed teenima vaimu, selle üle juurdleb kirjanik eelkõige romaanis ,,Klaaspärlimäng". Siin on inimhinge paljusus kantud üle kultuuritasandile. Kui inimene tajuks kõigi teadmiste harmoonilisust ja terviklikkus, saadaks üle kaasaegsest kultuurilisest ja vaimsest kitsusest ning sallimatusest. Kastaalias elav intellektuaalide eliit on täiesti eraldunud ümbritsevast ja pühendunud üksnes klaaspärlimängule, mis ühendab endas harmooniliselt kogu teadmise teadusliku, humanistliku, kultuurilise ja vaimse. Kastaalialased ei tea ega tahagi teada midagi ümbritsevast maailmast ega selle vajadusest, ehkki klaaspärlimängu ei eksisteeriks ilma ümbritseva maailma teadmisteta. Knecht murrab steriilsusest välja, ta igatseb teistsugust, terviklikku täiust
paragrahvidega 4446 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10. Ksenofoobia (võõrviha), rassismi ja nendega seotud eelarvamuste põhjused Teema 8 Rassism ja ksenofoobia Sissejuhatus Euroopa mandri erinevates regioonides üha enam tõstab pead rassismi ja ksenofoobia (ehk sallimatus teistsuguste inimeste vastu) fenomen Sissejuhatus Rassismist ja sallimatusest tulenevad ohud: Agressiivne element selles ideoloogia valdkonnas läheb üle uutele võitlusmeetoditele Rassistlike kodulehekülgede arv Internetis Ekstremistlikud ideoloogid propageerivad rassismi ja sallimatuse stereotüüpe Valitsevad poliitilised jõud ja ühiskond ei pööra mitte alati ja igal pool küllaldast tähelepanu, et kasvav sallimatus, rassism ning antisemitism kujutavad endast tõelist ohtu rahulikule kooselule Sissejuhatus
aastatel Turgenevi ,,Kuu aega maal", näidend, mis vastutunnet mitteleidva armastuse ja pealtnäha rahulike maa- aadlike hingeelu kujutades on Tsehhovi eelkäijaks. Huvi niisuguste teemade vastu, samuti sügavalt poliitiline ja satiiriliselt väljenduv vaenulikkus aristokraatia ja sisuliselt feodaalse maaomanike klassi vastu iseloomustas ka Venemaa esimese täiesti professionaalse näitekirjaniku Aleksandr Osttrovski näidendeid, millest läänes on tuntuim tragöödia sallimatusest ,,Äike". Nagu Prantsusmaal, kuid mitte Inglismaal, nii olid ka Venemaal parimate näidendite kirjutajateks silmapaistvad romaanikirjanikud. Samuti olid teatrid Venemaal sarnaselt Prantsusmaaga tugevasti tsentraliseeritud; tähtsamate teatrite tegevust Moskvas ja Peterburis kontrollisid õukond ja valitsus. Provints pidi rahulduma mõnikord tasemelt lausa alla keskpäraste rändtruppidega. Üldkokkuvõttes polnud kogu Venemaal lavastamiskunst, isegi mitte keiserlikes teatrites, nii
Ettevalmistavad küsimused eksamiks (8. loeng): 1. Millistel põhjustel on Locke'i hinnangul riigil õigus olla sallimatu usugrupi suhtes? Usuline sallivus: · pole usuline ükskõiksus, vaid sellise usulise veendumuse aktsepteerimine, mida peetakse usuliselt (absoluutselt) valeks · tavaliselt eeldab ka võimalust mitte olla salliv, sealhulgas ka võimu oma sallimatuse teostamiseks · piiblis ja kristluse ajaloos on rohkem näiteid sallimatusest kui sallivusest Riigi ja kiriku eraldatus Läänes · Lääne ühiskonnale ainulaadne tunnusjoon (Huntington, Tsivilisatsioonide kokkupõrge, lk 94). · Ajalooline areng `eristatuselt' `eraldatusele üksteisest' (USA, Prantsusmaa, riigikiriku süsteemid, postkommunistlikud riigid) Peale 9/11 on nimetatud Lääne ja islamimaailma konflikti ka "ususõjaks", mis leiab aset kahe erineva religiooni ja poliitika mõtestamise mudeli vahel.
annaabi.ee 
