suurenes veelgi 4.Millised põhjused viisid natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? 1) Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi 2) Ohvitserid, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid ametlikult demokraatia vastu 3) Majanduslik olukord Saksamaal väga raske (majanduskriis, tööpuudus, inflatsioon) 4) Parteide omavaheline kemplemine 5) Kaotatud Esimene Maailmasõda ja võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse 6) Hirm kommunismi ees 5.Miks Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia? Suurbritannias loodi Tööerakond kelle inimesed hakkasid konservatiivideks ja Prantsusmaal loodi Rahvarinne 6.Anna hinnang käsitletud riikide poliitilisele arengule. Ma arvan, et on hea et diktaatorid tulid võimule, sest nüüd inimesed teavad mis diktatuuriga kaasneb ja nad ei ole enam diktatuuride poolt. Riigid ei lase enam diktatuuri võimule.
eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Suhtumine Maksame kätte, Tuleb Saksamaad Saksamaa tuleb Saksamaasse karistame alandada, kuid sandistada. Peab Nõuded peavad mitte karistada kõige eest olema mõõdukad maksma. Mille poolest nn suure kolmiku eesmärgis sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnane: Keegi ei olnud Saksamaa poolt, sooviti karistada ja alandada. Erinev: Taheti erinevaid lahendusi Milles seisnes USA presidendi W.Wilsoni rahukava?
*1923. a hitlerlased korraldasid Münchenis mässukatse *1924. a alustas Hitler oma raamatu ("Minu võitlus") kirjutamist *1933. a kantsleriks Hitler; Riigipäevahoove põleng *1934. a ainuparteiks NST (NSSTP) *1935. a seadused, millega piirati juutide õigusi; hakkati rääkima Versailles'i lepingu tühistamisest; Inglise-Saksa mereväe kokkulepe Tekkimise põhjused: kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus, poliitiliste erakondade omavaheline kempelemine, hirm kommunismi ees(nn punane katk) Pruunsärklased - võitlesid kommunistide ja juutidega Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus Sõjaväestatud organistatsioon - SS Hitleri õpetus *Saksamaa rahvas pidi saama suureks *tühistada alandavad lepingud *sakslaste eluruumi laiendamine *uue korra loomine *rassilise puhtuse tagamine
Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luues juurde töökohti, elamuid; sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele. Need aga ei võtnud abi vastu kuna sellega oleks kontrollitud abi kasutamist rahvusvaheliselt ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Hallsteini doktriin (1955) näitab Lääne-Saksamaa suhtumist Ida-Saksamaasse. Esindavaks Saksamaaks peetakse Lääne-Saksamaad (liitvabariiki). Kes aga tunnustab Ida-Saksat siis katkestatakse suhted. Ainsaks erandiks oli NSVL, kuna tema mõjusfääri kuulus Ida-Saksa (Ida-Saksa oli NSVL okupeeritud territoorium). NATO (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi lääneriikide sõjaline blokk, kuhu kuulusid algul 12 riiki (Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada). Praegu kuulub NATO-sse 28 riiki
peaks maailm pärast Teist maailmasõda välja nägema. Hiljem, novembris liitus selle leppega ka NSVL. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast Teise maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. 1945. aasta veebruaris toimus USA, NSVL-u ja Inglismaa riigijuhtide vaheline kohtumine Jaltas, kus arutati ka suhtumist Saksamaasse peale Teist maailmasõda, mis nägi ette Saksamaa jagamist okupatsioonitsoonidesse. See tõi endaga kaasa olukorra, kus 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSVL. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks. USA ja NSVL vahelist võitlust demonstreerib ilmekalt asjaolu, et 1948 sulges NSVL kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini, see näitab NSVL püüdu panna USA kitsikuse olukorda
ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed. I NSVL saavutas: Lääne-Berliini iseseisvaks haldusüksuseks jäämise Blokaad lõppes 1949 mai (Kiirendas Saksamaa lõhenemist) Blokaad tekitas lõpliku lõhenemise: Läänes (Saksa LV- dem.) Idas (Saksa DV- kommu.) 1955-66: Hallstein kuulutab välja "Hallsteini doktriini" - paneb paika suhtumise Saksamaasse (Ainult üks Saksamaa Läänesaksamaa - Ida-Saksamaa ainult NSVLi okupatsioon, nendega katkestada suhted - Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat - Lääne-Saksamaa loobub "Hallsteini doktriinist" sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele terriotariaalsetele muutustele, selle saavutab Helsinkis nõupidamisel
Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks. Temast sai kogu rahva juht, kel olid kuningaga võrdsed õigused. Keelustati streigid, fasistlik valitsus kontrollis ettevõtteid, ajakirjandust ja haridust. Saksamaal oli pärast I Maailmasõda palju põhjuseid demokraatias pettuda. Oli kaotatud sõda, võitjad suhtusid Saksamaasse üleolevalt, Versailles´ süsteemis oldi pettunud ning riigis oli majanduslik ebakindlus, mida süvendas veeldi poliitiliste erakondade vahelised tülid. Samuti kardeti kommuniste, kes Saksamaal väga aktiivselt mässe korraldasid. 1929. aastal halvas majanduskriis nii Ameerika kui ka Euroopa majandused ning kõik riigid olid väga nõrgad. Saksa kommunistliku parteiga üheaegselt tekkis ja Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal sai nimetuse Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.
avasüli. Päike oli ikka veel uttu mähkunud, aga siin-seal tungisid säravad kiirtekimbud läbi hommikuhämu auravale maale. Tükk sinist taevast, valge välgatav kajakatiib. ,,Juba avanes kallas, laev libises kivimuulist mööda jõesuudmesse." Ja kui nüüd maa mõlemal pool tema ümber sulgus- madal, raagus puude ja pajuvõsaga kehv aas, armetud kalurihütid, kust lehvitasid lapsed, siis tundus Aurelile nagu oleks ta koju pöördunud. 3. Peategelane suhtub Saksamaasse kritiseerivalt. Peategelane ütleb nii: et seal on Saksamaa- alistatud, orjastatud, tuhande veritseva haavaga oimetu maa. Peategelase arvates on kõik Saksamaalt ära võetud: relvad, au, eneseusk. Kaitsetu, rüüstatud maa, au kaotanud, alandatud rahvas. Peategelane ütleb nii, et tühine Balti kõrvaltegelane, kaalu seda asja: juba enne sõda oli see maa ülerahvastatud, igaüks astus teisele jala peale ja ainult rusikate abil
kõik otsustati 1945. aastal toimunud Potsdami konverentsil. Selline okupatsioonitsoonideks jagamine lõppes sellega, et 1949. aastal kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), mis oli demokraatlik ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (SDV), mis oli kommunistlik ja kuulus NL mõjusfääri. Taoline lõhenemine tekitas pingeid nii kahes Saksamaas kui ka lääneriikide ja NL vahel. Üldises plaanis oli võitjate poliitika erinevuseks pärast II ja pärast II maailmasõda üldine suhtumine Saksamaasse. Pärast I maailmasõda suhtuti Saksamaasse vihaga ning taheti talle kätte maksta. Seda iseloomustab hästi fakt, et Genova konverents aastal 1922 oli alles esimene, kus Saksamaad võeti kui võrdväärset. Selline alandav suhtumine süvendas Saksamaa revansitahet. Pärast II maailmasõda püüti Versailes` süsteemi vigu vältida. Saksamaad (siinkohal mõtlen SLV-d) võeti kui vajalikku partnerit ja sellepärast püüti teda võimalikult kiiresti n-ö üles upitada
sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik, vaid pigem omakasu eesmärgil. 1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast hindamisest. Pariisi rahukonverentsil otsustati, et tuleb luua rahvusvaheline organisatsioon, mis vahendaks
relvastusega esineb ilma igasuguse kahtluseta just selles osas; kolmandakstema arvates on ainuke Rahvaliit mis suudab argessiooni peatada ja pidurdada. Tema kolmeks peamiseks põhimõtteks olid: vastu tuleb seista südivale ülemvõimule ja toimuvale agressioonile; Saksamaa natslik reziim oma ülirohke ja nii kiiresti areneva relvastusega esineb ilma igasuguse kahtluseta just selles osas; kolmandaks tema arvates on ainuke Rahvaliit mis suudab argessiooni peatada ja pidurdada. Ei tohiks suhtuda Saksamaasse tarbetult vaenulikult. Inglismaa peab hoidma madalat profiili nii Prantsusmaa kui ka Prantsusmaa suhtes. Prantsusmaal oli Ingliasmaaga rohke ühist kui Saksamaaga. Inimesed, kellel on olemas selgelt väljaarenenud doktriin ning siit tulenevad sügavamad veendumused, orienteeruvad pidevalt muutuvates ja üllatusi pakkuvates jooksvates küsimustes kaugelt paremini kui need, kes näevad kõike üksnes lühikeses perspektiivis ja annavad voli oma loomulikele impulssidele, mida meie igapäevane
1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L. lõpetas nüüd vastuseisu Balti liidule, kuna Leedu lubas teatada teiste riikide seisukohti Nõuk. Liidule salaja. Nõuk. Liit sai niiviisi kergelt mõjutada Eestit ja Lätit selles koostöös. Augustis 1934 toimus Riias Eesti, Läti, Leedu kohtumine, nn. üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine Nõukogude Liitu, Poolasse ja Saksamaasse oli erinev. 1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. Saksamaa tahtis Leedult Klaipedat. Läti ja Eesti kartsid suhete halvenemist Poola ja Saksamaaga Leedu pärast. 1934 tahtis Leedu Balti riikide lähenemist, et seal sees oleks nõue, mis kohustaks Eestit ja Lätit mitte
Keskriikide koalitsiooni areng:Itaalia kuulutab, et Belgia ründamine vabastas Itaalia liitukohustustest. 1914 augustis Türgi sõlmib Venemaa vastase liidu Saksamaaga ,,Relvastatud neutraliteet". 1914 novembris Türgile kuulutavad sõja Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1914 septembris Bulgaaria sõprusleping Saksamaaga. Oktoobris 1915 Bulgaaria astub sõtta ja allutab Serbia. Ümberpiiratud keskriigid saavad toiduaineid Sveitsist ja madalmaade kaudu. Saksamaasse suhtuvad soojalt veel: Rootsi parempoolsed, Soome iseseisvuslased, (Saksamaa toetab Soome iseseisvusliikumist (2000 Soome mehe koolitamine Saksa sõjaväes)) Iirimaa iseseisvusvõitlejad (1916 Black Easter mäss Iirimaal Saksa toetusel ebaõnnestub). Saksamaa eesmärgiks on igasuguste vahenditega õõnestada Vene riigi stabiilsust: V. I. Lenini toomine Sveitsist Saksamaa kaudu Venemaale 1917a kevadel. Liitriikide koalitsiooniga ühinevad: - Jaapan (23.08
annaabi.ee 
