Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Saksa keele algkursuse sõnad - sarnased materjalid

Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksa keele algkursuse sõnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

land, wohin, acht, neun, nach, komme, pass, beruf, guten, jahr, kommen, heie, bist, wort, drei, vier, bitte, tulema, lesen, neujahr, wann, abend, sprechen, deutsch, ihnen, morgen, perekonnanimi, frage, sprache, kiosk, noch, zwei, nummer, jahre, arbeiten, kestma, fragen, küsima, ihren, hören, kuulama, kennen, mein, möchten, leben, tahate, lernen, warum
Saksa keel
8
doc

Saksa keel.

der, die Bankangestellte,-n ­ pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n ­ postiametnik die Hauptstadt,-"e ­ pealinn die Frage,-n ­ küsimus wissen, ich weiss ­ teadma der Staat,-en ­ riik die Anschrift,-en ­ aadress die Nummer.-n number gern ­ meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen ­ välismaalane langsam ­ aeglaselt verstehen ­ aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern ­ alles alates eilsest nach Deutschland ­ Saksamaale wohin? kuhu? in Deutschland ­ Saksamaal wo? kus? aus Deutschland ­ Saksamaalt woher? kust? analog: Estland, Russland, Köln, Österreich, Europa, England, Griechenland, Italien, Lettland, Litauen usw.(jne.) in die Schweiz ­ Sveitsi in der Schweiz ­ Sveitsis aus der Schweiz ­ Sveitsist 1. Lektion; Anfänger 0 null 1 eins 11 elf 21 einundzwanzig 2 zwei 12 zwölf 22 zweiundzwanzig 20 zwanzig

Saksa keel
88 allalaadimist
Bfr Loesungen AB-A2-2
9
pdf

Bfr Loesungen AB-A2-2

c individuelle Lösung 4a 1 Du 2 Du 3 Kellner 4 Du 5 Du 6 Kellner 7 Du 8 Du b Tabelle: hätte ­ hätte ­ hätten 5 1 hättest 2 hätten 3 hätte 6 höflich: ich möchte bitte ­ ich hätte gern unhöflich: ich will 7 individuelle Lösung 8 1 O-Beine 2 Geschäft ­ Prospekt 3 weit ­ eng ­ geht ... mit 9a horizontal: Mantel, Sweatshirt, Gürtel, Stiefel, Bluse, Mütze, Hemd, Rock vertikal (von links nach rechts): Schal, Schuhe, Leggings, Jacke, Hut, Jeans b Lösungsvorschlag: Kopf: die Mütze, der Hut Hals: der Schal Arme: die Bluse, das Hemd Bauch: der Mantel, das Sweatshirt, Beste Freunde A2.2, Arbeitsbuch © Hueber Verlag 1/9 Lösungen Arbeitsbuch

Saksa keel
7 allalaadimist
Saksa keele materjal algajatele
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

– Danke, es geht. Die Schule – Kool Die Sprache – Keel Grüss Gott – Tervitus (Jumalalt) Grüezi – Tere Zahlen – Number 0 – Null 1 – Eins 11 - Elf 2 – Zwei 12 - Zwölf 3 – Drei 13 - Dreizehn 4 – Vier 14 - Vierzehn 5 – Fünf 15 - Fünfzehn 6 – Sechs 16 - Sechzehn 7 – Sieben 17 - Siebzehn 8 – Acht 18 - Achtzehn 9 – Neun 19 - Neunzehn 10 – Zehn 20 – Zwanzig 21 – einundzwanzig 30 - dreissig 50 – fünfzig 25 – fünfundzwanzig 70 – siebzig 100 – hundert/einhundert 200 – zweihundert 101 – hundert und eine 203 – zwei hundert und drei Das Alter – Vanus Alt – Vana Das Jahr, -e – Aasta Wie alt bist du? – Vana sa oled? Ich bin 16 / Ich bin 16 Jahre alt

Saksa keel
42 allalaadimist
Themen für die Schüler
3
doc

Themen für die Schüler

Warum? 6. Was brauchen die Menschen, um glücklich zu sein? Was macht dich glücklich? 7. Bist du modebewusst? Was trägst du am liebsten in der Schule? Auf Partys? Zu Hause? 8. Was sind für dich die drei wichtigsten Dinge zu Hause? Warum? 9. Was macht dich glücklich? Erzähle über einen Tag, an dem du glücklich warst. 10. Mit wem und wie verbringst du gewöhnlich deine Wochenenden? 11. Welche Schulfächer lernst du gern ? Welche Fächer sind deiner Meinung nach wichtig für dein weiteres Leben? Warum? 12. Was ist heute bei den Jugendlichen in, was out? Denk dabei an Kleider, Musikund Frisuren. Was findest du schön, was nicht? Thema: Freunde 1. Erzähle über deinen besten Freund/deine beste Freundin. Was findest du an ihm/ihr besonders toll? 2. Wie reagierst du, wenn dein Freund/deine Freundin dich kritisiert? Welche Probleme kann es zwischen Freunden geben? 3. Wie viele Freunde braucht ein Mensch? Begründe deine Meinung. 4

Saksa keel
7 allalaadimist
Saksa keele eksamimaterjal 8 klass C-keel
8
docx

Saksa keele eksamimaterjal 8.klass C-keel

Tisch. Nominativ der das die die(Pl) Dativ dem dem der den,-n Fragewörter-küsisõnad Wer?-kes? Wer ist deine Lieblingssportlerin ? (kes on su lemmiksportlanna?) Was?-mis/mida? Was ist dein Hobby? (Mis on su hobi ?) Wen?-keda? Wen suche ich ? (keda sa otsid?) Wem? Kellele? Wem gehört die CD ? (kellele see plaat kuulub?) Wessen?-kelle/mille oma ? Wessen Mantel ist das?( Kelle oma see mantel on ?) Wohin?-kuhu ? Wohin fährst du am Winter? (Kuhu sa talvel reisid?) Wo?-kus ? Wo ist mein Matheheft? (Kus mu matavihik on ?) Woher?-kust? Woher kommst du? (Kust sa pärit oled ?) Wie?-Kuidas, Missugune? Wie heisst du? Wie geht es?(Kuidas on sinu nimi? Kuidas sul läheb?) Wie lange?-kui kaua? Wie lange muss ich noch essen?(Kui kaua pean ma veel sööma?) Wie oft?-kui tihti? Wie oft besuht du deine Dante? (Kui tihti külastad sa oma tädi) Wie viel?-Kui palju ? Wie viel wiegst du ? (kui palju sa kaalud ?) Wie viele

Saksa keel
31 allalaadimist
Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1
8
pdf

Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1

bis zum Kaufhaus ­ bis zur Ecke ­ bis zum Kiosk ­ bis zur Kreuzung Beste Freunde A2.1, Lehrerhandbuch © 2016 Hueber Verlag 4/9 Lösungen Arbeitsbuch 11 1 an der ­ nach rechts ­ geradeaus 2 zum ­ an der ­ geradeaus ­ An der ­ nach links 3 in der Nähe ­ bis zum 4 zum 12 Lösungsvorschlag: Entschuldigung, wie komme ich zum Stadion? ­ Du musst bis zur Kreuzung gehen, dann nach rechts. An der Ampel musst du nach links und dann immer geradeaus bis zum Stadion. ­ Vielen Dank. Ist das weit? ­ Nein, es sind nur ein paar Minuten. 13a B Valentinas Haare sind am längsten. C Adrians Rucksack ist am schwersten. D Bananenmilch schmeckt Jessica am besten. E Tilo ist in Mathe am schlechtesten.

Saksa keel
18 allalaadimist
Saksa keele grammatika
4
docx

Saksa keele grammatika

(Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju? (Kui saab kokku lugeda) Wann?-Millal? SEIN-OLEMA SEIN-OLEMA HABEN- HABEN- Präsens-olevik Präteritum- OMAMA OMAMA minevik Pärsens-olevik Präteritum- minevik

Saksa keel
28 allalaadimist
Til Eulenspiegel
13
docx

Til Eulenspiegel

Dieser Degen und die Brille sollen dem Narren des deutschen Volkes gehört haben. Der Grabstein ist die einzige schriftliche Urkunde, die beglaubigt, dass Till Eulenspiegel wirklich gelebt hat und im Jahre 1350 im Mölln gestorben ist, Auf diesem Grabstein steht geschrieben: Diesen stein soll niemand erhaben Hie stat Ulenspiegels begraben. Anno Domini MCCCL jahr. Einer der Verfasser verschiedener Erzählungen ist der seiner Zeit bedeutendste niederdeutsche Dichter Hermann Bote. Eulenspiegel soll ein Handwerk lernen Seine Mutter drängte ihn, ein Handwerk zu erlernen. Die Mutter tadelte ihn, weil er kein Handwerk erlernen wollte. Er schwieg, aber sie ließ nicht davon ab. Da sagte Eulenspiegel zu ihr: ,,Stetes Bemühen trägt reichliche Früchte, so sagt ein Sprichwort. ``

Saksa keel
3 allalaadimist
Saksa keele grammatika
32
pdf

Saksa keele grammatika

See torn asub Tallinnas. Diese Jacke ist zu klein. See jakk on liiga väike. Dieses Fleisch schmeckt gut. See liha maitseb hästi. u Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) Umbmäärane asesõna JEDER (M) JEDE (N) ja JEDES (K) saab nimisõna soo- ja käändelõpud. Umbmäärast asesõna saab kasutada ainult ainsuses. jeder Teilnehmer iga osavõtja jede Mannschaft iga meeskond jedes Land iga maa 9 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Saksa keeles jagunevad nimisõnad vastavalt grammatilisele soole kolme gruppi: 1. meessoost nimisõnad der Mann mees der Hafen sadam 2. naissoost nimisõnad die Frau naine die Bank pank 3. kesksoost nimisõnad das Kind laps das Kino kino Nimisõna on soovitatav alati ära õppida koos määrava artikliga.

Saksa keel
37 allalaadimist
Jutud 11 klassis
4
doc

Jutud 11.klassis

den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das könnte bessen sein. Viele Touristen besuchen auch Estland. Wenn Ich auf die Reise gehe, nehme Ich einen Koffer, ein Kissen, meine Kleidung usw mit. Wenn Ich reise, dann mit dem Flugzeug und mit dem Auto. Ich hoffe nach Italien, Portugal, Spanien und Irland künftig zu reisen. Ich möchte mit meinem Freund reisen. Ich liebe zu Fotografieren. Ich genieße die schönen Sehenswirdigheiten Fotografieren. Meine Klasse reiset nicht viel. * * Musik Die Musik ist eine gutes Hobby. Mir gefällen Rockmusik und Popmusik. Ich höre viel Musik. Ich höre Musik aus meinen iPod und aus meinen Computer Jeden Tag. Ich habe viele Musik-CDs. Ich singe in dem Schulchor. Mir gefällt es sehr zu singen

Saksa keel
94 allalaadimist
Saksa keele vanasoõnad ja kiri KT
4
doc

Saksa keele vanasoõnad ja kiri KT

Sprichwörter und Redewendungen/ õpetused ja ütlused 1. Wer anderen eine Grube gräbt fällt selbst hinein. ­ kes teisele augu kaevab, see ise sisse kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach ­ Parem varblane käes kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund. ­ Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen, fängt am Abend die Katz´. ­ linnud, kes hommikul laulavad on õhtul kasside kihvade vahel (kes kevadel köhib see sügiseks läinud) 5. ja 10. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. ­ kus suitsu seal tuld 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. ­ julge hundi rind on rasvane 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. ­ venitama kummi, kuni puruneb 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. ­ kingitud hobuse suhu ei vaadata 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. ­ mida ma ei tea ei tee mind "kuumaks" 10. ja 5. Wer Sorgen hat, hat

Saksa keel
5 allalaadimist
Saksa keele grammatika
6
doc

Saksa keele grammatika

Sonntag (pühapäev) ­ am Sonntag (pühapäeval) Montag, den 17.Juli Kellaaeg ­ um 2 Uhr Arvsõnad Põhiarvsõnad ­ eins, zwei, hundert Järgarvsõnad ­ der/die/das erste, dritte Murdarvsõnad ­ halb, drittel, viertel Kordust märkivad arvsõnad ­ dreifach, fünffach Umbmäärased arvsõnad ­ ganz, viel, wenig Määrsõna liigid Kohamäärsõnad ­ wo (kus), hier (siin), da/dort (seal), oben (üleval), unten (all), aussen (väljas), drinnen (sees), wohin (kuhu), hin (sinna), her (siia) Ajamäärsõnad ­ wann (millal), heute (täna), morgen (homme), gestern (eile), nun (nüüd), damals (tookord), sofort (kohe), bald (varsti), oft (sageli,tihti), immer (alati), wieder (jälle) 5 Viisi- ja seisundimäärsõnad ­ wie (kuidas), so (nii), gern (meelsasti), ganz (täiesti), sehr (väga), besonders (eriti), fast (peaaegu), nur (ainult), kaum (vaevalt),

Saksa keel
153 allalaadimist
Saksa keele grammatikat
19
docx

Saksa keele grammatikat

Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? kuhu? DURCH - läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch FÜR - jaoks minu jaoks - für mich OHNE - ilma sinuta - ohne dich UM - ümber ümber minu - um mich GEGEN - vastu nende vastu - gegen sie ENTLANG - piki mida Dativ kellele? millele? kus? MIT - ga, koos sinuga - mit dir BEI - juures minu juures - bei mir ZU - juurde tema juurde (ns)- zu ihr NACH - järel teie järel - nach euch AUS - seest minu seest - aus mir VON - st temast(ms) - von ihm AN - äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) - tema äärde?, minu ääres? AUF - peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir HINTER - taha, taga sinu taha-hinter dich, sinu taga-hinter dir NEBEN - kõrvale, kõrval tema (ms) kõrvale-neben ihn, tema kõrval-neben ihm IN - sisse, sees tema (ks) sisse-in es, sees-in ihm ÜBER - kohal, kohale - tema (ns) kohale-über sie; tema (ms) kohal-über ihr

Saksa keel
98 allalaadimist
Saksa keele tähtsamad osad
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango

Saksa keel
63 allalaadimist
Saksa kirjandus 1945-st kuni tänapäevani - eksami kordamisküsimused
18
docx

Saksa kirjandus 1945-st kuni tänapäevani - eksami kordamisküsimused

Kann man in Nachkriegsdeutschland von der ,,Stunde Null" sprechen? Nein. Nach der Kapitulation am 8. Mai 1945 war man in Deutschland nicht an einem historischen ,,Nullpunkt" angelangt. Von einem ,,Vakuum" konnte man nicht sprechen, von einer ,,Stunde Null" konnte nicht die Rede sein, auch nicht im kulturellen Leben nicht, trotz der Brüche. Die Traditionen bestanden weiter. Gab es im kulturellen Leben eine Kontinuität? Was bildete den dominanten literarischen Trend der Kontinuität? Kontinuitäten wirken fort. Vor allem die Tabula rasa Stimmung. Literaturexperimente

Saksa keel
7 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
38 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun