Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu
( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa kuulutas sõja Sakamaale. 2. Sõja põhjuste loetelu, kuidas on need omvahel seotud. Kindlasti oli põhjuseks ohtude alahindamine. Puuduasid ka rahvusvahelised organisasioonid, mis oleks seisnud rahu eest. Levis arvamus,et sõjas osalemine on kangelaslik ning sõda oli romantiseeritud. 3. Euroopa sõjaplaanid
Juutide valduses old pangas, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. 1935a. Jõustsu mitu seadust millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Enamus juute lahkusid Saksamaalt. Kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametnikud ja relvastatud rühmitused. Ebapiisav ustavus sai saatuslikuks rünnak-rühmlaste juhtidele : nad tapeti Hitleri käsul. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal mil Sakamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Rajati tehaseid, kilomeetrite kaupa kiirteid. Taoline majandustõus võis olla vaid ajutine.
Samal aastal 25. juuli seadis ta end sõidule Ameerika Ühendriikidesse. Lühikest aega oli ta arsti ametist 12. tänaval New York´is toetades end korrespondent Pariisi ajalehes. Siis alustas ta prantsuse keele õpetamisega ja ratsutamise tunde andes tütarlaste koolis Stamfordis. Hiljem ta abiellus New Yorkis, 23. juuni 1869 ühe tema õpilase, Mary Elizabeth Plummeriga (1850-1923). Nende abielu kestis 7 aastat ning neil sündis kolm last. 1870. aastal, kui Sakamaa alistas Prantsusmaa kolis ta Pariisi, kus ta kaasati radikaalsesse poliitikasse. Veebruaris 1871. aastal valiti Clemenceau radikaalsete vabariiklaste asetäitjana Rahvuskokku. 1876-1893. aastal kuulus ta Riigivolikokku. 1880. aastal asutas ta ajalehe ,,La Justice." 1902. aastal sai ta senaatoriks ja neli aastat hiljem, kui ta oli 61 aastane sai ta siseministriks. Aastatel 1909 ja 1912 pühendas ta oma aja reisimisele ning enda ravimisele. 1910 aastal läks
1.septembril 1939. aastal puhkeski Esimese maailmasõja järg, milleks oli Teine maailmasõda. Sõja alagatajateks olid saksamaa eesotsas Adolf Hitler ning Nõukogude Liit eesotsas Jossif Stalin. Kui puhkes Teine maailmasõda hakkasin ma tegutsema ning sõlmisin 1940.aastal liidu Suurbritanniaga. Meil toimus 2 liitlaste konverentsi , Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Sakamaa poolitada. Minu riik oli deomkraatlik ning valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu- toimus kiire tarbekaupade tootmise areng. Võtsime kasutusele konveieri, mis muutis kergemaks autode valmistamise. Samuti toimus ka esimene lend üle ookeani ning see pani aluse ka reisilennundusele. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitööstus ja masina- ning keemiatööstus. Ka kultuur oli meil mitmekülgne , kuna
Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania
kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid TsehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga.TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud.1938 september nõuds Hitler Sudeedimaa loovutamist, Ähvardades ka sõjaga.Ts lükkas selle tagasi ja kuulutas välja MObilisatsiooni.28 sept 1938 sõlmisid Inglismaa , Prantsusmaa,Itaali, Sakamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TS loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud puutumatuse.TsehhoSlovakkia häving.23 märts 1939 Sakamaa esitas ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipeidasse.14 märts 1949 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ja iseseisev TS lakkas olemast , kuna järgmisel päeval h'ivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud TS-ssi.Märtsi lõpul nõudis Hitler ka endale Danzigit.31 märts 1939 teatasid SB ja Pantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja asusid
märtsil 1947 Marshalli plaan/aeg/ versus VMN /aeg/ Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. bipolaarne maailm, riikide jaotumine. külmsõda on bipolaarne maailm(Nõukogude Liit ja tema satelliidid või Usa ja tema...) kujunemine : Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas Lääne-Berliini blokaad /aeg/ NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Sakamaa läänetsooniga ühendavad maismaa- ja raudteed. Ainus viis välismaailmaga ühendust pidada oli õhu teel, Blokaad kehtestati 24. Juuni 1948. Põhjus: Lääne Berliinis viidi läbi rahareform ning elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
· Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid: a) uute kolooniate saamine b) Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa, et kehtestada võim euroopas. c) Itaalia soovis kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest. · Antanti eesmärgid: a) Prantsusmaa soovis vähendada Sakamaa ülemvõimu euroopas. b) Venemaa soovis vallutada konstantin Oopoli ja Türgi. c) Inglismaa liitlane Jaapan oli huvitatud Saksamaa asumaadest Aasias. · Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailma võimu konkurentsi. · Soovis vähendada eurooplaste mõjuvõimu Lõuna-Ameerikas. · Tähtsaim partner euroopas oli Inglismaa · Suurriikide vahelised kokkuleped mõjusfääride jagamisel viisid maaima I MS lävele. · Eriti ohtlik olukord oli baklani ps.
Hispaania kodusõda 1936-1939 1936 tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Juhiks tõusis Franco. Algas julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul tegid 27riiki lepingu, et nad ei sekku sinna, aga loomulikult ignoreerisid seda Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Itaalia ja Sakamaa toetasid Francot varustusega ja sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit, kes suurendas oma mõju Hispaanias ja võttis üle sealse julgeolekuteenistuse. Pmt katsetasid Saksamaa, Itaalia ja NSVL oma relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda
II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud
Idarinne 1915-1917 Mai 1915 CORLICE operatsioon saksa armee murrab läbi venemaa kaitseliinidest. Venemaa üritas oma positsiooni säilitada. Suurte kaotustega õnnestus venelastel septembri lõpuks Riia all rinne stabiliseerida. ANTANdi poolel astub sõtta Rumeenia, aga keskriigid purustavad ta kiirelt. Idarindel üritab Venemaa vasturünnakut ja murrab läbi juuni 1916 Austria-Ungari kaitseliinist, aga rünnak pidurdub. Sõjategevus merel 1915 Alusab Sakamaa allvee sõda. Mai 1915 uputab Saksamaa Inglise reisilaeva LUSITANIA. 31.mai 1916 JÜÜTI merelahing sakslaste ja inglaste vahel, suurim mere lahing terve I MS ajaloos. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi lüüa. Inglased osutasid tunduvalt rohkem vastupanu kui nad ootasid. I Maailmasõja lõpp 8.01.1918 T.Wilson tegi ettepaneku sõdivatele riikidele sõlmida õiglane rahu. Taheti luua esimesi rahvusvahelisi organisatsioone. Vabad mereteed. Sõdade korral sõlmitaks õiglane rahu
Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida-
Asutati sovhoose ja kolhoose EV juhid tapeti, lühidalt likvideeriti 6. Miks halvenesid Eesti – Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Kuna Helsingit rünnanud lennukid startisid Eesti pinnalt siis pmst aitas Eesti Soomet vallutada 7. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? Soome – JR200 Sakamaa – Eesti leegion N.Liit - Eesti laskurkorpus 8. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida- Euroopas. © Siimo Lopsik 2014 8 9. Nimeta etappidena kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? 10. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks
positiivseid impulsse. Weimari Vabariik ( 1919-1933) Keiser põgenes maalt , saksamaa jääb ilma keisrita , kaotab maailmasõja, peab nõustuma raksete rahutingimustega, kuid seda kõike tuleb ka pol legitimiseerida e keisrijärgsed pol jõud otsustavad saksamaa keisririigi aegse pol süsteemi vähemalt välisel moel fundamentaalselt ümber kujundada. 1919 a võetakse vcastu saksa uus PS, millega sakamaa kuulutatakse vabariigiks. Toimunud muudatust võib iseloomustada kui preisimaal olevate jõududega opositsioonis olemist. Preisi kuninga likvideerimiseks ja võimu tühistamiseks.See omakorda lööb piirkondlike monarhiate pihta. Senine Saksamaa oli olnud monarhiate liit-> lööb piirkondlike monarhiate pihta nende võimutäiust tühistatakse. Weimari konstitutsioonis on ürit näha liberaalse vastupöördena saksa poliitikas. Mida ei õnnestunud saavutada 1848 a Frankfurdi parlamendiga ,
annaabi.ee 
