........................................................................................ Talade vekseldamine................................................................................................................. Katuseid on väga erinevaid liike, keeruliste ja massiivsetest lihtsate ja kergeteni, samuti on erinevatest materjalidest majakroone. Kuna on palju viise, millist katust ehitada, on neile esitatud ka palju nõudeid. NÕUDED Katusekate *Katusekate peab ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpoololevasse konstruktsiooni ja ruumi. Kasutatavad materjalid peavad sobima Eesti oludele ja nende kohta peab olema väljastatud vastavussertifikaat. *Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste (UV-kiirgus jne) suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga. Veeäravool *Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale.
Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid
.................................... 23 4.1 hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus.................................................................. 23 5. Kinnistu kanalisatsioon.................................................................................................................. 24 5.1 Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus...................................................................................... 24 5.2 Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaaziga.......24 kokkuvõte.......................................................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................27 Lisad.................................................................................................................................................
Hilissügisel, talvel või varakevadel võib esineda veel üks omapärane sademete liik jäävihm. Tavaliselt on see pikaajaline (mõnest tunnist kahe-kolme ööpäevani) laussadu, mille intensiivsus varieerub suuresti. Kõige tavalisem sademete hulk on 515 mm, tugeva saju puhul isegi 20 mm. Harva on registreeritud sadusid üle 50 mm sajuvee hulgaga. 6 Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Et sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0°C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja
välise veeä veeäravooluga. ravooluga. 8 4 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (vä(väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded
Eelpuhastid Eelpuhastiteks nim reovee omaduste muutmist selliselt, et seda tohib juhtida ühiskanalisatsiooni. Põhilised eelpuhastid: - Õlipüüdurid - Liivapüüdurid - Rasvapüüdurid Eelpuhastite paigutuskohad: - Õli ja bensiinipüüdur- bensiinijaamad, autoremonditöökojad, autopesulad jne - Rasvapüüdurid- suured köögid, toiduainetetööstus - Liivapüüdurid- autopesula, sajuvee ärajuhtimisel kattega või katteta õuepinnalt jne Reovee ärajuhtimine Reovesi elamutest võib olla juhitud : Ühiskanalisatsiooni Kogumiskaevu Omapuhastisse Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem sõltub: - Reljeefist - Pinnase liigist - Põhjavee tasemest - Reovee puhasti asukohast - Kanalisatsiooni süsteemist - Looduslikest ja mittelooduslikest takistustest Kanalisatsiooni välisvõrgu skeemid:
radoonimembraanist. [11] Hoone põranda alla pinnasesse torustiku paigaldamisega tekitatakse pinnasesse alarõhk ja alandatakse radoonitaset pinnases. Torustik koosneb perforeeritud kogumis-, kollektor- ja väljatõmbetorustikust, mis juhitakse välisõhku ning mille otsa paigaldatakse soovituslikult ventilaator. Torustik tuleb teha korrosioonikindlast materjalist, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, näiteks plastist drenaazi-, sajuvee- ja kanalisatsioonitorudest. Torustik tuleb hoone sees isoleerida nii, et kondensaadi teke toru sise- või välispinnale oleks välistatud. Hoone ehitamisel võib ventilaatori asendada torustikku otsa paigaldatava vihmakattega, kuid kui mõõtmised tuvastavad liiga kõrge radoonikontsentratsiooni ruumides, tuleb torustiku tööd tõhustada ja vihmakate asendada ventilaatoriga. [11] 3.1.4 Radoonikogusmikaevud
õp. lk 70. 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, pinnase omadus ja taimestik. Kuiva ja tuulise ilma korral on suur aurumine. Sombuse ilmaga aga aurumist mulla pinnalt peaaegu ei toimu. Töölehelt! 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Sõltub saju kestusest ja intensiivsusest, pinnasest, kivimi poorsusest, taimkattest, nõlva kaldest. Kui maapinnale ulatuvad lõhelised kivimis või kruusa ja liiva sisaldavad settes, on sajuvee imbumine maa sisse kõige intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt! 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel. 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale. Soe hoovus toob kaasa suure
pinnal rasva eraldamiseks luuakse rahulik tsoon. Reovee läbivoolu kiirus rasvapüüduris peab olema väiksem kui 0,005 m/s. Juurdevoolava reovee torud peavad olema varustatud puhastusluukidega et neid puhastada rasvaummistustest 4)Liivapüüdurid- Liivapüüdureid tuleb kasutada juhul, kui reovette satub liiva, kruusa, puulehti ja muid tahkeid lisandeid. Liivapüüdur võib olla mitme kollektori tarvis ühine. Liivapüüdureid tuleb kasutada -autopesulates -sajuvee ärajuhtimisel kattega või katteta õuepinnalt -õli-ja bensiinipüüdurite ees või nende osana Ehituselt võivad olla kas horisontaalsed või vertikaalsed. Esimesel juhul on vee kiiruseks 0,15...0,30m/s ja teisel-0,02...0,05 m/s.Settimisaeg keskmiselt üks minut. 5)Mudapüüdurid- Mudapüüdurid on mõeldud peene liiva, muda savi jne kõrvaldamiseks reoveest (nt autopesulates). Voolukiirseks võetakse siin 0.01...0,05 m/s ja settimise ajaks 10 min
äravoolu Liited liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused Kaldkatuse kalle >=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. - Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus - Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutatav, tuulutusruumi kõrguseks >100mm
o pööratud katuslaed 29 Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui >1:40 Käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100. Veeäravoolusüsteemi järgi sisemise veeäravoolu järgi välise veeäravoolu järgi Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erinevustest. Vältida tuleb vee juhtida katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele varale keskkonnale
ning moodustavad sinna nn kooriku või rasva olluse.. vesi aga pääseb sellest mahutist välja põhjapoolt. Rasv jääb pealepoole hulpima). Eelpuhastite paigalduskohad: Lähtudes Eesti standardist tuleb liivapüüdureid kasutada juhul, kui reovette satub liiva, kruusa, puulehti ja muid tahkeid lisandeid. Liivapüüdur võib olla mitme kollektori tarvis ühine. Liivapüüdureid tuleb kasutada autopesulates, sajuvee ärajuhtimisel kattega või katteta õuepinnalt, õli- ja bensiinipüüdurite ees või nende osana, drenaazivee kanaliseerimisel. Kohalikud omavalitsused nõuavad õlipüüdurite paigaldamist parklatesse kus on enam kui ... parklakohta (parklakohtade arvu määrab omavalitsus). Veekaitse Ajalugu Ajalugu võrdlemisi lühike võrreldes inimese enda teadaoleva ajalooga. Esimene süsteem, mis on inimese poolt ehitatud ca 600a e.m.a Roomas
annaabi.ee 
