seda puudutada, siis tekib mehaaniline laine). Täisvõnge, lainepikkus, sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe? Täisvõnge: laine liigub tagasi oma algsesse asendisse, peale oma algsest asendist lahkumist, (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge). Lainepikkus: kahe täisvõnke vahemaa Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine) Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine) Faas: harmoonilist võnkumist kirjeldava sageduseni argument, mida loeatakse nullpunktist. Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0. Faasnihe: kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe Heli levimiskiirus oleneb: õhust, keha kujust temperatuurist, sagedusest Millest oleneb heli kõrgus, valjus, millest kiirus õhus? Kõrgus: heli sagedusest Valjus: kui kõvasti kalduvad tasakaalu asendist. Kõik kokku teeb heli tooni. Heli kiirus õhust: keskonna temperatuurist Heli kiirus õhus 0°C juures? 332m/s Heli kiiruse arvutusvalem:
loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust 2. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Perioodilise impulsi tekitab allikas, näiteks mikrokvartsresonaator. Resonaatori omavõnkesagedus võib olla näiteks 65 536 Hz = 216 Hz. Seda sagedust poolitatakse 16 järjestikuse trigeriga sageduseni 1 Hz, mis osutitega kellas käivitab spetsiaalse samm-mootori. Resonaatori võnkesageduse lubatud hälve võib olla näiteks ±20 ppm (miljondikosa) resonantsisagedusest temperatuuril 25 °C ja sageduse muutus esimese aasta jooksul kuni ±5 ppm, edaspidi sagedus stabiliseerub. 3. Milleks on vajalikud sagedusjagurid? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine
4.) Uurisime signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: a.) Ühendasime signaaligeneraatori väljundi multimeetri sisendiga ning lülitasime multimeeter vahelduvpinge mõõtmise reziimi. b.) Häälestasime generaator sagedusele 1 kHz ning fikseerisime selle sageduse juures väljundpinge amplituudi. c.) Muutsime generaatori sagedust 1 kHz kaupa kuni 10 kHz sageduseni ning fikseerisime väljundpinge amplituudi kõigil sagedustel. d.) Määrasime multimeetri mõõtemääramatuse. e.) Selgitasime kas mõõdetud pingekõikumised on tingitud generaatorist või multimeetrist. Tabel nr. 2: Väljundpinge sõltuvus sagedusest Sagedus F [kHz] Pinge U Mõõtemääramatus U [mV] [V] 1 1,00509 0,003817815 2 1,00498 0,00381743
standardviga - 19. Absoluutne sagedus - Absoluutset sagedust kutsutakse üldjuhul lihtsalt sageduseks. Absoluutne sagedus on vastava tunnuse väärtusega objektide arv ning see on alati täisarv suhteline sagedus, - Suhteline sagedus on sageduse jagatis koguarvuga ning seda väljendatakse tihti protsentides kumulatiivne absoluutne (suhteline) sagedus. - Kumulatiivne sagedus saadakse absoluutsete sageduste liitmisel kuni käesoleva väärtuse sageduseni (kaasa arvatud). n1+n2+n3 Kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust, mille korral liidetakse suhtelised sagedused. ( n1+n2+n3)/n 20. SX ja s sarnasus/erinevus. esimene on standardhälve, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang standardhälbele kasutatakse järeldavas statistikas. Mõlemad saadakse ruutjuurena vastavalt dispersioonist või selle hinnangust. (esimene iseloomustab üldkogumit, teine valimit) 21
Filter avaldab väikest sumbuvust. Mis on tõkkeala? Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. 16. Kui suurt signaali nõrgenemist lubatakse pääsuala piirsagedusel e. lõikesagedusel? Seda ma, kahjuks, ei tea 17. Madalpääsfilter, kõrgpääsfilter, ribapääsfilter, ribatõkkefilter. Nende tunnusjooned. Madalpääsfilter (low-pass filter) – pääsuala nullist mingi sageduseni ja tõkkeala sellest sagedusest lõpmatuseni. Kõrgpääsfilter (high-pass filter) – tõkkeala nullist mingi sageduseni ja pääsuala sellest sagedusest lõpmatuseni. Ribapääsfilter (band-pass filter) – pääsuala kindlas sagedusvahemikus, ülejäänud tõkkeala. Ribatõkkefilter (band-stop filter) – tõkkeala kindlas sagedusvahemikus, ülejäänud sagedusvahemikud pääsuala. 18. Passiivfiltrid, aktiivfiltrid.
ümbruses. Häiriv hääl tungib peaasjalikult klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi klaase, probleem väheneb ja akna heliisolatsioon paraneb
108 £2-m. Nad on kõvad ja haprad ning nende valmistamisjargne töötlemine on raske. Magnetilistest omadustest lähtudes võib ferriite liigitada pehmemagnet- ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani. Kõrgsagedusferriidid on käsutatavad sageduseni 600 MHz. Ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriidid leiavad käsutamist põhiliselt arvutustehnikas (magnetmäluseadmed jne.). Ferriitide Curie' temperatuur on valdavalt vahemikus + 70...+ 450 °C, nende tihedus on piirides 4...5kg/dm3. 51.Millise omadused on magnetostriktsiooni- ja termomagnetmaterjalidel ja kus neid kasutatakse? Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Siia
Häiriv hääl tungib peaasjalikult klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni.
[6] Joonis 2. Klaasi puhastus protsess [6] 2.4 Müra summutavad klaasid Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes akendes ja fassaadi klaasides klaase või klaasidevahelisi kaugusi. [7] 2.4.1 Klaaside mõju heliisolatsioonile Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi klaase, probleem väheneb ja akna heliisolatsioon paraneb
Valguskaableid valmistatakse nii klaaskiust kui plastikutest. Klaaskiud-valguskaablid on harilikult paremad, nende sumbuvus on ca 2-3 dB/km olenevalt lainepikkusest. Plastkaablite sumbuvus on 150 - 2000 dB/km. Plastkiud valmistatakse tavaliselt jämedamad - ca 1 mm läbimõõduga. Saatja põhiliseks elemendiks on kas valgusdiood või laserdiood. Valgusdioodidel põhinevate saatjate maksimaalne töösagedus on ca 100 MHz, laserdioodidel põhinevad saatjad võivad töötada kuni sageduseni ca 10 GHz. Saatjate mittelineaarsuse tõttu on kiudoptikas kasutusel peamiselt digitaalmodulatsioon. Vastuvõtjate põhielemendiks on kas fotodiood (pin- või avalanche-fotodiood) või fototransistor. Pin-fotodioodiga vastuvõtjate maksimaalne töösagedus võib ulatuda 10 GHz-ni. Vastuvõtjate tähtsaim parameeter on nende tundlikkus. Kiudoptiliste infoedastussüsteemide võimalustest annavad ülevaate järgnevad tabelid 4.5 ja 4.6. Elektroonika alused
137 keskväärtuseks 171 V. Võrdluseks olgu öeldud, et võrgu faasipinge amplituudväärtus on 311 V. Järelikult pole niisugusest sagedusmuundurist toidetav mootor nimisagedusel enam täielikult koormatav, sest toitepinge vähenemise tõttu arendab mootor ka väiksemat momenti. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel seaduspärasuse U/f = const. korral osutub, et mootor säilitab nimitalitlusele vastava ülekoormatavuse kuni sageduseni 45 Hz. Suurematel sagedustel hakkab mootori koormatavus toiteallika väljundpinge piiratuse tõttu vähenema. Ue UPLM Uk 270 V t Joonis 4.38. Vaheldi väljundpinge moodustamine pulsilaiusmodulatsiooniga
.................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon...................................................................................................... 53 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine .................................................................................. 54 6.7. Mootori koormused ja nende tunnusjooned ...................................................................... 55 6.8. Sagedusmuunduri funktsioonid .............................
iļ I 87 Hz n/rt n Joon.is 1,8. lt4,lotori kiiruse-mcnrendi-tunnusjoorred sõituvalt toitepingest.ia sagedussest ļ.4.4. Koņstanfse irlomendiga talitlus kuni 87 Hz sageduseni Sageclusjulrtinrisega ajanii põhisagedust võib rrrõnel juhul surtretrdada kurri V3 kor'da. Kui mootori nirrrisageclus orr 50 Hz, siis võib põlrisagedus olla kuni .5(t x ri3 =- 8j Hz. Kurra 50 Hz sageduse pulrr.rl toicictakse nrootorit sel juhul {3 korda väikscnra pirigcga (nt. 400 : t3 =, 230 V), siis pezib ka nlootori rrimipinge 50 Hz puhul olema {3 korc]a väiksetn elrk 230 V. See tinginrrrs orr täidetud' kui nrootori staatorinrähised on 230 / 400 V rrirrripirrge pulrul kolnirrru'k-
on tavaliselt mõni kilohertz ja see peab olema nii kõrge seepärast, et võimendi peab Rakenduselektroonika 3 regeerima ka kiiretele signaali muutustele. Ülemise sageduspiiri konkreetne väärtus sõltub kasutusvaldkonnast. 1.1.3. Ribavõimendi Ribavõimendi võimendab signaale ainult teatud kindlas sagedus vahemikus. Sagedusest f1 kuni sageduseni f2. Kusjuures see võimendatav ribalaius võib sõltuvalt kasutusalast olla erinev ja ka võimendatavate sageduste väärtus võib samuti olla erinev sõltuvalt kasutusvaldkonnast. Näiteks katla leegi signaal on sageduspiirkonnas 10 kuni 40 hertzi ja sellise riba
reguleerima ka positiivse tagasiside suurust. Vastasel juhul tekib kas võimenduse vähenemine või aste läheb genereerima, olenevalt sellest, kuidas muutus tagasiside suurus VV ümberhäälestamisel teisele sagedusele. 5 Raadiovastuvõtjad Selline kahe nupu keeramise vajadus muudab käsitsemise ebamugavaks. Põhimõte annab rahuldavaid tulemusi sageduseni kuni 7MHz. Kõrgematel sagedustel on tulemused ebapiisavad. Kui reguleerida TS üle genereerimisläve, on võimalik ka moduleerimata telegraafisignaalide vastuvõtt. Selleks häälestatakse VV veidi kõrvale vastuvõetavast kandevsagedusest, mistõttu tekib VV-s genereeritav sagedus, kui häälestasime VV signaalist veidi kõrgemale või genereeritav sagedus – vastuvõetav sagedus. 4. SuperregeneratiivVV
viimasest (ektrasüstoolsest) QRS-kompleksist. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Ei ole. Samas võivad kodade ekstrasüstolid olenevalt alushaigusest südame elektrilist ebastabiilsust näidata. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida. Kiirabi tegevus haiglasse transpordi ajal Enamasti ei ole mingeid erakorralisi meetmeid vaja. b) Paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia 773 Kirjeldus Hoogudena esinevad regulaarsed südamesageduse kiirenemised sageduseni 160 kuni 240 lööki minutis. See võib kesta mõnest sekundist mitme päevani. EKG-pilt Kiired, regulaarsed, normaalse väljanägemisega QRS-kompleksid. P-sakid ei ole enamasti äratuntavad. Rütmiline tahhükardia. Selgelt äratuntavaid P-sakke ei ole. QRS-kompleksid on enamasti normaalsed. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? See sõltub tahhükardia sagedusest ja kestusest. Oht tekib samaaegse hüpotoonia korral (süstoolne
annaabi.ee 
