neid ühendav ristivagu. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar; ruutsagar ning sabasagar. Ristivagu nim maksaväratiks, mille kaudu sisenevad pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned. maksasagariku Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 ehitus miljonit. Need on maksa eituslikud-talituslikud üksused, mis koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud
Vähi tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged. Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004). Rinnavähi riskitegurid: · Vanus
Leukotsüütidest basofiilid, eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi. Lümfiteedel paiknevad ovaalsed moodustised. Filtreerivad lümfi. Lümfisõlme katab kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid. Neid ümbritsevad kortikaalsed ja medullaarsed intermediaarsiinused. Siinuseid vooderdavad endoteelirakud. Kapsli all paikneb veel
ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit) - immuniseerimine (A, B, D- hepatiit) A-hepatiidi elektronmikroskoopia Krooniline hepatiit Hepatiit, mis kestnud üle 6 kuu Põhjused: viirused, autoimmuunne Patogenees: portaalväljade lümfotsütaarne infiltartsioon sagariku struktuuri säilimisega (kr. persisteeriv hepatiit - KPH) või säilimiseta ja sidekoe vohamisega (kr. aktiivne hepatiit KAH) Kulg: - KPH peaaegu kaebusteta, väsimus - KAH: valu artralgia, punetav keel, laienenud kapillaarid, palmaarerüteem, sügelus, ikterus, tsüklihäired, günekomastia (hormoonide häire) Tüsistused: maksatsirroos ja/või maksavähk Diagnoos: kaebused, viirusmarkerid, biopsia Ravi: vt. äge hepatiit, interferoon Maksa toksiline kahjustus
MAOMAHLAKS. (ööpäevas 2-3l) 79) Maks: asend: Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. väliskuju (sagarad): Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks
sekundaarsetes lümfoidorganites TÜÜMUS Kompaktne organ, üheks oluliseks ülesandeks on T-lümfotsüütide selekteerimine, kuulub immuunsüsteemi tsentraalsete organite hulka Tüümust ümbritseb kiudsidekoeline kapsel ja organ koosneb omavahel liitunud paremast ja vasakust rindkeresagarast ning paremast ja vasakust kaelasagarast – rindkere ja kaelasagarad on omavahel ühendunud vahelmise sagara abil Sagarad jagunevad omakorda sagarikeks – sagariku toese moodustavad epitelioretikulotsüüdid ja nende jätketest moodustunud võrgustikus paiknevad tüümusest sõltuvad lümfotsüüdid e tümolümfotsüüdid Organis eristatakse koort, milles paiknev suur hulk erinevas arenguastmes tümolümfotsüüte ja tsentraalselt paiknevat väiksema tümolümfotsüütide hulgaga heledamat säsi Üks epitelioretikulaarsete rakkude alaliik põhjustab tüümuse säsis moodustuvate kontsentriliselt paiknevate epiteelirakkude
kapillaaristikuks (maksasinusoidid), see omakorda veeniks (v. centralis), seda nimetatakse venosseks imevõrgustikuks. Maksa verevarustus on seega eriline, sest sinna siseneb nii veen (v. porta), kui arter (a. hepatica) ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. Mõlemad sisenevad maksa maksavärati kaudu. Maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. Need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. Kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem. Kõik veenid maksas lõpuks koonduvad 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksa tagumiselt pinnalt ja suubuvad kohe alumisse õõnesveeni. Igas sagarikus on lümfoidset kude ja lümfisoonte süsteem. Maksa funktsioonid 1. Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle
CENTRALIS ● Maksa verevarustus on eriline: - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA - põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. - mõlemad sisenvad maksa maksavärati PORTA HEPATICA kaudu - maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. - need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. - kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraaveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem - kõik veenid maksas koonduvad lõpuks 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksaväratist - nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem. Bilirubiin - erütrotsüütide hemolüüsi produkt
Veres: SR kiirenemine, leukotsütoos, tugev nihe vasakule. C-reaktiivne valk tõuseb seerumis. Röntgenis: sagara homogeenne varjustus. Rinnavärin positiivne haigel poolel Võib mõnikord kulgeda ka atüüpiliselt. Haiguse kulg on keskmiselt 4 nädalat. Koldeline kopsupõletik Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik. Tegemist on ühe või mitme väikese põletikukoldega ühepoolselt või kahepoolselt. Põletikukolded haaravad sagariku, segmendi või osa segmendist. Tekitajateks on: pneumokokk, klamüüdiad, mükoplasmad, streptokokk jne). Kliiniline pilt: Alaäge algus, eelneb sageli gripp, bronhiit. Mõõdukas temperatuuri tõus. Köha mädase rögaga Nõrkus, peavalu Koputlusleid ei ole muutunud, kui kolle on väike. Auskultatsioonil märjad räginad. Veres: SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos.
- vähe sidekude - rakud nõristavad mitmes suunas: sapikapillaaridesse (sapphape, - maksaväaratist algab perivaskulaarne sidekude, mis kulgeb kuni kolesterool) ja perisinusoidaalruumi (kusiaine, valgud, glükoos) alumise õõnesveenini - 0.5l sappi ööpäevas - mitme sagariku kokkupuutel moodustub sidekoe portaalväli - sapphapped vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja mitsellide lümfisooned, närvid ja portaaltriaad moodustamiseks Sapiteed - canaliculi biliferi SAPIPÕIS VESICA BILIARIS - ductuli perilobulares - 50 cm3 mahuga
pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis). Sinusoidi seinas asuvad endoteelirakud, nende vahele jäävad pilujad ruumid. Basaalmembraan on katkendlik. Lisaks endoteelirakkudele esinevad sinusoidide seinas maksa tähtrakud e. Kupfferi rakud, mis kujutavad endast paigalisi makrofaage. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid, moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a
Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja
Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja
kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia. Nimetatud afaasia puhul häirub esemete nimetamine ehk nimisõnade kasutamine amnestilist afaasiat nimetatakse ka anoomiaks. Juhtafaasia- tegemist on kõnekahjustusega, mille puhul tekstis esineb valesid sõnu ning avalduvad arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS - motoorne afaasia; - sensoorne afaasia ehk "sõnapimedus". - artikulats. häire; - verbaalne parafaasia; - foneemiline parafaasia. II holistiline hüpotees:
annaabi.ee 
