Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal............................................................
Võrumaa kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia õppetool Pto-07 Puidu kuivatamine Laboratoorne töö nr. 1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödude...
Mitmekettalised lahkamissaagpingid ehk pikilõikesaagpingid PikilõIKEsaagpingid Mõned pikilõikesaagpingid: MRS-300A, CPT GRS-300, CPT GRS-320, CPT GRS-320S (on mõeldud väiksema paksusega saematerjalile), Pinheiro AMA2-410, Pinheiro AMA2-314A, Prem 261, Shanghai Fuma MJ145, Shanghai Fuma MJ153 jpt. Mitmekettalisi lahkamissaagpingid on ette nähtud saematerjalide pikijuurdelõikamiseks peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1
loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades. Põhjamaade saetööstust ja selle arengut on keerulisem määratleda tervikuna kui riikide kaupa, ehkki ühiseid jooni on palju ning maailma mastaabis võib seda ühtse süsteemina käsitleda. Eestist hinnates tuleb aga vaadelda igat riiki eraldiseisvana koos oma ühtsete põhijoonte ja erinevustega, kuid käesoleva töö raames on raske lühidalt ülevaaded kõigist neljast teha. Seega jõudsid käsitluse alla ka Eestit kõige rohkem mõjutavad Soome ja Rootsi.
OHUTUSNÕUDED Looduslike veekogude tuletõrje-veevõtukohtadele tuleb ehitada juurdesõiduteed ja kasutuskõlblikud veevõtukohad. Tuletõrje-veehoidla ja looduslike veekogude tuletõrje-veevõtukohtade teenindusraadiuseks tuleb arvestada 200 m. Saepuru-, puidukoore ja -hakkekuhjasid kõrgusega kuni 20 m peab saama kustutada teisaldatavate lafettkustutusseadmetega territooriumi tuletõrjevee ringvõrgu hüdrantidest. Palgi- ja saematerjalide laod virnastatava mahuga kuni 5 000 m3 võrdsustatakse TP3 (tuldkartvasse) tulepüsivusklassi kuuluva hoonega, käsitades virnu nagu teise tuleohuklassi (tuleohtlik) TOK II tootmistegevusega tööstusettevõtete ehitisi. Tulekahju normatiivne kestus on 3 tundi. Suurema kui 5 000 m3ja kuni 20 000 m3 virnastatava mahuga palgi- ja saematerjalide lao normvooluhulk tulekustutuseks on 35 l/s. Tulekahju normatiivne kestus on 6 tundi.
selliselt, et servamata saematerjalist saadakse servatud materjal. Variandid laudade servamisel :servamine kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused)servamine vabale laiusele (suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra on tingitud sellest, et saetööstuse
selliselt, et servamata saematerjalist saadakse servatud materjal. Variandid laudade servamisel :servamine kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused)servamine vabale laiusele (suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse
24. Milline on puidu süttimistemperatuur ja kuidas kaitsta puitu tule eest? 280 KRAADI JUURES süttib puit. 25. Milline on puidu kuivatanube kamberkuivatis? Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei
metsatööstuse produkte (saematerjali, puidupõhiseid plaate ja ka ümarpalke). Venemaal ei ole küll puidu kasutamine ehituses nii levinud, kui Euroopas ja Põhjamaades, kuid võrreldes varasemate aastatega on areng märgatav. Kuni 2006. aastani on ehitus Venemaal kasvanud üsna ühtlaselt, kuid 2007 tõusis ehitus 23,6% võrra. Selline hüpe on tingitud ehitusbuumist 2007. aastal ning ehitus kasvas ka 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga, kuid saematerjalide toodang langes (vt. tabel 3.1). 2009. aasta jaanuaris langes ehitus majanduskriisi tõttu 17% ning eeldatavasti langeb veelgi (PMR 2009; Nabiullina 2009). 22 Tabel 3.1 Ehitised Venemaal aastatel 2000 ja 2003-2008 2000 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Ehitised kokku 119.7 132.5 132.0 141.8 159.0 208.3 220.8 sisaldades:
Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse? Vineer on õhukeste puitlehtede nn spoonide kokku liimimisel tekkiv pakett. Spoone on alati kindel arv 3 ...11, paksusega 1,4...3,2mm
pealekantavateka ja laialivalguvateks. Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad neid e töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel. Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka. Sikatiivid- teatavad rauaoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsiini seemneõli). Pilet nr. 14 1.Puidu kõmmeldumine kuivamisel. 2.Saematerjalide mõõtmed. 3.Lakid. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
laiusele (suurim võimalik laius) Servamine : Kerassagidega (jäätmed jäävad pindudena) Freesidega (jäätmed jäävad laastuna) Otsamine ehk kappimine Saematerjali otsamine ehk kappimine on osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standarpikkudele Saetoorme bilanss saematerjali tootmisel % mahust (koorimata palgi puhul) Servatud saematerjal 42..46% Tehnoloogiline laast 27..32% Saepuru 10...15% Koor 20...12% Kuivamiskahanemine 4..6% Saemaerjali liigitus sõltuvalt ristlõikest : Liist – mõlemas mõõdud on alla 75mm Laud – paksus kuni 38mm, laius üle 75mm Pruss – paksus üle 38mm Saematerjali mõõtmine .
tekkinud ebanormaalsed värvused, mis enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega. Pargend - koorealuste puidukihtide (3...5 mm) värvumine punakaspruuniks või hallikaspruuniks nendel puuliikidel, mille koor on parkaineterikas (paju, tamm, kuusk jt.). Parknired - hallikaspruunid nirekujulised laigud puuliikide sortimentide pinnal (sügavusega kuni 1 mm). Tekivad lülipuidust väljauhutud parkainete hapendumise tagajärjel. Kollasus - okaspuu saematerjalide maltspuidu pealispinna sidrunkollane värvumine (sügavus kuni 3 mm), mis esineb parvetatud puidu intensiivsel kuivatamisel. Heledad keemilised värvused ei varjuta puidu tekstuuri. Tumedad keemilised värvused varjutab puidu tekstuuri. Biokahjustused Tõugurikked - puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Parasiittaimede puidukahjustus - avad, mis tekivad parasiittaimede elutegevusest. Linnuõõs - õõnsus ümarpuidus, mille on tekitanud linnud.
diiselramm. 267. Teehöövlid, nende jaotus Ehk greider on mehhanism, millega planeeritakse muldkeha, maa-alasid, valmistatakse tee katendi küna, kaevatakase kraave, hooldatakse pinnasteid, teede korrashoid talvel. Saab teha väikemahulisi mullatöid, muldkeha ehitust. Jaotatakse mootori võimsuse järgi, rattaskeemi alusel, massi järgi. 268. Laadimismasinad, nende jaotus Puistematerjalide, palkide, saematerjalide teisaldamiseks. Universaalne, ökonoomne ja keskkonnasäästlik. 1) ekskavaator-laadurid ühendavad endas lihtsat ja tugevat laadurit ning võimast ja hästijuhitavat ekskavaatorit. Võimas, ökonoomne, madala müratasemega, efektiivne, mugav. 2) laadurid minilaadur, laadur, liigendiga laadur; 269. Veomasinad, nende jaotus Samad veomasinad, mis ehitusvaldkonnas. Masinate veoks kasutatakse treilereid. Veoauto, poolhaagis, täishaage-treiler, poolhaage-treiler. 270
võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides · 2) lumelaod, vineeri tehased · 3)ümarmaterjalide koorimine ning nende ja sae materjalide säilitamine, õhkvahedega virnades (staabeldamine, saagimine) · 4)saematerjalide kamberkuivatamine temperatuuuril alates 60 C. Kõrge temperatuur hävitab kahjuseene niidistiku. · 5)puit konstruktsioonide isoleerimine hoone osadest ja neisse ventileeritavate õhkvahede moodustamisel. Tuuletõmbus. Eriti rasketes kasutamis tingimustes asuvate puitkonstruktsioonide kaitsmisel osutub kõige efektiivsemaks kaitse abinõuks puitu antiseptimine. · Selle all mõistetakse puidu immutamist, mittmesuguste seentele mürgiste õlide ja kemikaalidega
1). Virna täiused f esitatakse järgnevas tabelis: Tabel 7.1. Virna täiused, laopindala kasutegur, virna kõrgus ja lao erimaht Lao tüüp Virna Laopindala Virna kõrgus Lao erimaht täius kasutegur H, m m3/m2 Pikkümarmaterjalide 0,47...0,75 0,40...0,60 2...14 0,38...6,30 ladu Lühiümarmaterjalide 0,62...0,79 0,30...0,40 2...4 0,37...1,26 ladu Saematerjalide ladu 0,30...0,35 0,25...0,30 4...7,5 0,30...0,78 E Eelnevast järeldub, et lao pindala F = -- m2 , seega võrdub laomaht jagatud e erimahuga ja nimetatakse teda ka veel netopindalaks. Lao üldpindala e. brutopindala saame kui lisada teede ja peatuste ning pöörangute ja seadmete alla minevate alade pindalad (keskmiselt 20...25 %). 19
liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks. Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk, b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss, g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust. Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m³). Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks hööveldatud, freesitud jne. 42 Peamised puidust pooltooted on (vaata joonist 3.9.2): hööveldatud lauad; põrandalauad – paksus 22...37 mm (sulundlauad); voodrilauad – paksus 12...22 mm (kas täis- või poolsulundlauad); piirlauad ja liistud;
annaabi.ee 
