Luis kaupmees ,,Don Juan" teener Hr. Dimanche Moliére don Juan Ragotin Komtuuri saatjas- Vaim kuju teener kond külatüdruk Sganarelle külatüdruk Charlotte sant Mathurine Francisco
w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku- ühendamisele sobitada andmeülekande parameetrid saatjas-vastuvõtjas (ülekandekiirus, bittide arv, paarsuskontroll), seda ka tegime. Siis valisime tabel 1 variandi nr. 0 ning aknas Tera Term --> Setup --> Serial Port muutsime vastavalt parameetreid. Tekst mida sisestati ühest arvutist, ilmus teise arvuti aknasse... alguses ei ilmunud, kuna meil oli seadistuses viga sees. Joonis 2: Klemmplaadi ühendused nullmodemi korral Tabel 1: RS-232C liidese ülekandeparameetrid 3.3 Modemühendus arvutite vahel
vastuvõetud. Selektiivne järjekorda arvestamata kinnitamine. 25. Sidevõrgu ummistumise vältimine. RED-meetod. Sidevõrgu ummistumise vältimiseks on olemas kaks võimalust: otsene võrk teatab ummistumisest kaudne võrgu abita RED-meetod vastuvõtja poolt kasutatav ummitusohu avastamis meetod. Vastuvõtja ei oota puhvri üle täitumist, vaid kõrvaldab üleliigseid pakette, mis põhjustab akna lühenemise saatjas. 26. Ülekoormusele lähedase olukorra avastamine info saatja poolt (3 meetodit). 1. Meetod: edastuskiirust reguleerib info saatja. Siin kontrollitakse iga kahe RTT järel, kas viimane RTT on suurem kui seni täheldatud väikseima ja suurima RTT keskväärtus. Kui jah, vähendatakse CongWindow 1/8 võrra. 2. Meetod: edastusakna adaptiivne muutmine. Siin iga kahe RTT järel arvutatakse akna uus pikkus jooksva ja eelmise pikkuste kaudu
mobiiltelefoni Sagedusmultipleksimine saatevoimsuse reguleerimiseks. Seevastu sagedusmultipleksimine tahendab CDMA koosneb kahest tehnoloogiast olukorda kus koik -Direct sequence spread spectrum (DSSS CDMA) kasutajad saavad suhelda samaaegselt ,kuid nad -Frequency hopping (FH CDMA) teevad seda CDMA modulaator (DSSS)(saatjas): erinevatel sagedustel. Naiteks kasutaja A raagib Uhesonaga kasutaja andmetesse (user data) sagedusel lisatakse saatjas 48000 ja kasutaja B raagib sageduselt 52000. spreading code ehk hajutus kood. See jaotab Neid samaaegselt toimuvaid konesid saab eristada saadetud signaali seadmetes ule laia spektri (eri kandevsagedused ule spektri vastavalt sagedusele
töötab? Kvartsi põhiomadus-pieso ja vastupieso efekt-mehaanilised deformatsioonid põhjustavad laengute liikumist. Vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastandkülgedel. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Paaritud harmoonilised.tänu nende kasutamisele saab genereerida kuni 2000MHz. 51. Selgitada, kuidas töötab saatja sageduskordisti. Sageduskordisti on tavaliselt kasutatud raadio vastuvõtjas või saatjas et kordistada ossilaatori baassagedust eelsätestatud kordade võrra. Kordistatud sagedus siis võimendatakse ja saadetakse modulaatorisse ning antenni ühendavasse vooluringi, et transportida saatvasse antenni. Eeliseks on suure stabiilsusega resonaator, näiteks kvarts resonaator, mida on ebapraktiline toota kõrgemate sageduste jaoks. Sageduskordisti kasutab sissetuleva sagedusega harmooniasse viidud vooluringi. Mittelineaarsed elemente, nagu näiteks
Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutustest taastatakse kasutatud signaalide algkuju. Kanalikommutatsioon - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist
Digitaalsignaal pole sama nagu binaarne. Digitaalsignaal võib olla kahe väärtusega, aga ei pea. NRZ – no return to zero. Lihtsalt arusaadav. Koodi keskväärtus on pidevalt 0, mis on positiivne. Probleem: iga sümbol saadetakse eraldi – startbit, andmebitid, kontrollbit, stopbit jne. Kehva kanalikasutus. U 66% kasulik signaal. Ülejäänud info on vajalik sünkroniseerimiseks – aru saada, millist bitti saadetakse. Saatjas ja vastuvõtjas on kell. Selleks, et kellad üksteisest mööda käima ei hakkaks, on vaja kõiki bitte. Saadetakse korraga hästi vähe bitte, ehk kellad ei jõua teineteisest mööda käia. Uue sümboliga sünkroniseeritakse uuesti. Teine variant on see, et tõmbame teise kaabli, mis saadab kellasignaali. RZ – Return to zero. 21
nii palju kui võimalik. • Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon – algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad. • Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa vähemolulist informatsiooni. Algsed andmed ei ole enam täielikult taastatavad kuid edastatava informatsiooni hulk väheneb märgatavalt. • Komprimeerimistegur näitab kui palju väheneb andmete maht allika koodri läbimisel. Koodek - Saatjas teostatakse allika kodeerimine mille käigus pannakse igale allika sümbolile aj vastavusse koodsõna cj; Vastuvõtjas tuleb enne andmete kasutajale edastamist teostada vastupidine operatsioon Seadet või tarkvara mis teostab mõlemat kirjeldatud operatsiooni, ehk kodeerimist ja dekodeerimist, nimetatakse koodekiks Näiteid: failide tihendamine: rar, zip..., kujutiste tihendamine (pildid): jpg, jpeg, png, gif, bmp..., Heli tihendamine: mp3, G.711, MELP..., Videokoodekid: H
Elektromagnetlainete abil informatsiooni edastamise üldised põhimõtted Raadioside luuakse nii: saateantenni suunatud elektromagnetvõnked levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent. Traadita sideühenduste jaoks kasutatavad sagedused ulatuvad ultrakõrgsagedusalasse. Moduleerimine protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimisprotsessis rakendatakse signaali võimsust kas kandelaine amplituudi, sageduse või faasi muutmiseks. Resonants vastuvõtjas Võimaldab teatud sageduste esiletoomiset/võimendamist süsteemis, mille võnkumine koosneb paljudest erinevatest sagedustest. Demoduleerimine Signaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Analoog- ja digitaalsignaal
külgedele enam mitte diferentseerivaks, vaid on sidestuslüliks ainult frontidele ja impulsside küljed kantakse üle moonutusteta. KASUTAMINE: Telerites toimub dif.-va lüli abil ajaliselt lühikeste rea sünkroimpulsside sünkroniseerimine (eraldamine) ja nende lühendamine diferentseerimisega. Saadud ajaliselt lühikesi impulsse kasutatakse realaotusgeneraatori sünkroniseerimiseks, et ta töötaks sünkroonselt kujutist edasi andva telekaamera realaotusgeneraatorina, mis asub TV-saatjas. ÜL: Teleri amplituudiselektori ja realaotusgeneraatori vahele on lülitatud diferentseeriv lüli, mille R = 2,4 k ja C = 180 pF. Ajakonstatnt = ? R C 2,4 10 3 180 10 12 0,43s TV-standardi kohaselt on reasünkroimpulsi ti rida kestus 8% rea kestusest ja Tr = 64s. Kui pikk on sünkroimpulsi ti rida kestus ? 6
Ühenduseta protokoll, „käesurumist“ ei toimu, iga UDP segmenti käsitletakse eraldiseisvana teistest. Eelised: väiksemad viited, väiksem päis, saatja ning vastuvõtja juures ei pea säilitama olekut, koormuse juhtimine puudub (maksimaalne võimalik kiirus). Kasutatakse multimeediavoogude, DNS, SNMP puhul. Pakett: päis 8 baiti (lähteport, sihtport, pikkus koos päisega, kontrollsumma) + rakenduse andmed Kontrollsumma: segmendi sisu liidetakse saatjas 16 biti kaupa kokku ning inverteeritakse. Saadud tulemus salvestatakse kontrollsumma väljas. Kui vastuvõtja liidab segmendi sisu kokku, peab ta saama tulemuseks 2 baiti, kus kõik bitid on „1“. 29. Võrgukihi teenusemudelid Võrgu Teenusmude Garantiid Ummikuinf arhitektuu l Ribalaius Kadude Järjestatu Täpne o võrgust
kõrgele nivoole viimisega, mis teatab saatjale, et andmed on vastu võetud ning hetkel t 5 lülitab vastuvõtja andmesiini välja. Kuna andmevahetus toimub vastastikuste küsitluste ehk kviitungi vahetamistega, siis tuleneb sellest ka meetodi nimetus. Seejuures ei ole ükski ajahetkedest jäigalt määratud, vaid nad kujunevad vabalt vastavalt sellele, kuidas protsess loomulikult kulgeb. Nii saatja kui vastuvõtja peavad reageerima signaali juhuslikule muutumisele hetkeil t 1 ja t 4 saatjas ning t a ja t 3 vastuvõtjas. Et arvuti töötab rangelt determineeritud programmi järgi ning on 94 enamiku ajast hõivatud, peab signaalide avastamiseks kasutama erivõtteid, näiteks küsitlussignaali programmilist skaneerimist ja katkestussignaalide meetodit. RQ STROB DB t t t t3 t t
signaal alla 5 kHz, siis mahub ju kogu signaal ehk kõik kasutatavad lainekompo- nendid 995 kHz ja 1005 kHz vahele. Seega juba sagedusega 1020 kHz kandelainel võiksime julgelt paralleelselt teise sisuga signaali edastada – kasutatavad lained ei kattuks ja neid saaks ilusasti vastuvõtjas eraldatult välja lugeda. Muidugi on kandelainele lisatav sisu enamasti palju keerulisem kui üks pisike laine ning lisaks muutub ta veel ajas, ent põhimõte jääb samaks: saatjas lisatakse infor- matsioon kandjalaine amplituudi muutmise teel ning vastuvõtjas saadakse see sig- naali komponentideks jagamise abil taas kätte. Siinkohal sai küll kirjeldus kiire ning ebatäpne, aga huvi korral uurige, see on päris põnev! Tõtt-öelda on muidugi AM-raadio juba üsna iganenud tehnoloogia. Täna- seks on pigem kasutusel niinimetatud FM-raadio, kus muudetakse hoopis kandva laine sagedust, mitte amplituudi. Ja juba varsti minnakse ilmselt kõikjal üle digitaal-
informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks
informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks
annaabi.ee 
