Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..............................................................................................................8 5
Referaat Rind ja põimlause Teaduslik tekst: Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks
Trammide koguarv 2015. Aasta aprilli seisuga on 68. [1] [2] 3.1. Uued trammid Tallinnas Selle aasta jooksul saab Tallinn kokku 15 uut trammi, mis alustavad samal aastal ka liinivedu ning 2015. aasta lõpus teenindab sõitjaid kokku 16 uut trammi. Veel nelja Urbose tarne ja liinileminek jääb 2016. Aastasse, kui pärast kõigi uute trammide saabumist sõidab 5 uut trammi liinil nr 3 ja 15 uut trammi liinil nr 4. [3] Vastavalt Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud saastekvootide ostu-möögi lepingule kohustub TLT iga uue rööbassõiduki kohta ühe vana maha kandma. See tähendab, et kõigi uute Urboste saabumisel jäävad Tallinnas (kus on 77 trammi) ka edaspidi sõitma 57 vanemat Tsehhi KT4 ning KT6 tüüpi Tatrat (Joonis 1). [3] [4] 4 Joonis 1. CAF Urbos Tramm 5 4. TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE EESTIS
aktiivne keskkonnakaitse mõttekas. Kyoto protokolli ebaedu peamiseks põhjuseks ongi see, et maailma suurim saastaja USA ei ole lepingut ratifitseerinud. President Bushi sõnul ei ole Kyoto programmiga liitumine majanduslikult otstarbekas. Keskkonda saastava tegevuse piiramine tähendaks kallima tehnoloogia kasutuselevõttu, Bush aga arvab, et see investeering ei tasu end ära. Samal seisukohal oli mõni aasta tagasi ka Venemaa, kuni sealsed majandusnõunikud avastasid, et saastekvootide müümisega saab riik raha juurde teenida. Sellest ilmneb, et konservatiivid lähtuvad keskkonnaprobleemidega tegeledes peamiselt majanduslikest faktoreist, jättes tähelepanuta pikemas perspektiivis palju olulisema loodusliku tasakaalu küsimuse. Siiski ei pruugi rohelise mõtteviisi alaväärtustamine alati majanduslikult kasulik olla. Praegu toob fossiilsete kütuste tootmine naftaparunitele hiigelkasumeid, ent varude lõppemise korral võib see valusalt kätte maksta
investeerimisvaldkondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus (emissions trading) ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad. Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Maailmas üha laiemat kandepinda koguvad kohustuslikud saastekvootide kauplemissüsteemid on ilmselt CO2 kauplemismahte kiirelt kasvatamas, seda kinnitab muuseas ka viimaste aastate praktika.Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Olgu siin tegemist erinevate energiatootjate, või lihtsalt tööstusettevõtetega õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele
Valitsuse üks prioriteetidest peaks olema leida võimalusi palkade kiiremaks tõusuks. 2010 aasta neljandas kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 814 eurot ehk 12735 krooni. Hea on tõdeda, et aastane tõus oli 3,9 protsenti aga teades, et keskmise palga tõstavad kõrgele vähemuses olevad kõrgepalgalised, siis ei saa neid numbreid väga reaalsena võtta. Samas on näha, et valitsus ei ole ikka päris õigeid samme teinud ja tehakse päris palju rumalusi. Hea näide on saastekvootide vastu 500 elektriauto toomine Eestisse. Ühest küljest mulle meeldib selle mõtte innovaatilisus, teisest küljest on see aga täiesti lõpuni mõtlemata. Toome aga elektriautosid, aga mis maksab "laadimistaristute" rajamine? Kus kohast tuleb elekter? Palju on võimalik täis laetud akuga sõita? Miks peab see auto olema parempoolse rooliga? Kus kohast võetakse raha autode ostu kompenseerimiseks? Küsimusi oleks palju ja vastuseid vähe. Meie väike
Kaks korda tõsteti töötukindlustusmakse määrasid: juunis tolleaegse maksimumini (3%) ja juulist erakorraliselt 4,2%-ni. Viimase alandamise üle käivad praegu vaidlused ühelt poolt valitsuse ning teiselt poolt ettevõtete ja ametiühingute vahel. Tõsteti kütuse, tubaka ja maagaasi aktsiisimäärasid, esimesi koguni kaks korda. Riik alustas oma mittevajaliku kinnisvara -- ehitiste aga ka maa -- müüki, sealjuures müüdi osalus Eesti Telekomis ja alustati saastekvootide müügiga.Kohalikele omavalitsustele seati laenuvõtmise piirang, võimaldades seda teha üksnes Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise kaasfinantseerimiseks, kuid sedagi keskvalitsuse nõusolekul. Ümberkorraldused riigi finantsides ei tähendanud mitte üksnes kärpeid ja maksutõuse, mitmetes valdkondades suurenesid kulud nii paratamatusest (nt töötuskindlustus ja sotsiaaltoetused) kui ka soovist majandust toetada. Nii püüti võimalikult rohkem kasutada EL-
Tulukonto saldole avaldas positiivset mõju tööjõutulude ülejäägi 40% kasv. Eesti residentide poolt välisriikides teenitud tulu ületas Eestis välistööjõule makstavat tulu 45 mln euro võrra, mis kinnitab välismaal töötamise hoogustumist. Esimeses kvartalis laekus jooksev- ja kapitaliülekannetena kokku 194 mln eurot ehk 2,5 korda enam kui aasta varem. Põhiline osa laekus kapitalikonto kaudu Euroopa Liidu abifondidest taristuinvesteeringuteks ja immateriaalse vara (saastekvootide) realiseerimisest. Kapitali netoväljavool finantskontol moodustas 72 mln eurot. Kui otse- ja portfelliinvesteeringute puhul toimus kapitali netosissevool, siis muude investeeringute puhul oli tegu netoväljavooluga. 6 Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 232 mln euro võrra. Eestisse paigutatud otseinvesteeringud kasvasid 427 mln euro võrra. Mahu kasvust kolmveerand oli seotud
Et pakkuda rahvale parimat, seame hariduskorralduses ja õppesisus järgmised sihid: 1. Igale lapsele lastehoiuteenuse ja kvaliteetse alushariduse omandamise võimalus: a. seame eesmärgiks, et alushariduse omandaks koolieelsetes lasteasutustes ja koolide ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest. Jätkame lasteaiakohtade loomist ja lasteasutuste energiasäästlikkuse parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel. Vähendades erinevusi kooliminejate ettevalmistuses väldime hilisemat haridustee katkemist; b. alus- ja põhihariduses peab keskenduma õppimisoskuse, iseseisva mõtlemise, loovuse ja õpijulguse kujundamisele. Õppe ja kasvatusalal on oluline väärtustel põhinev tegevus; c. lapsekeskse lastehoiuteenuse rakendamiseks seame pikaajaliseks sihiks õpetajate (sh eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta. 2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus: a
liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot. Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. aastal aga pidurdas töötlev tööstus SKP kasvu oluliselt, mille peamine põhjus oli arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud kliimamuutuste stsenaariumi juhuks, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase tõuseb kuni 50 cm, joogivee saadavus väheneb, tõuseb ekstreemsete ilmastikuolude sagedus. Kõik need tegurid võivad mõjuda negatiivselt inimeste tervisele ja heaolule. --- 57 Euroopa Liidu kliimapoliitika on ühenduse nägemus kliimast ja selle seaduslik reguleerimine läbi saastekvootide jm määrade, et vähendada Euroopa Liidu maades kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Kliimapoliitika peaeesmärgiks on globaalse kliimamuutuse aeglustamine. Sellel eesmärgil on ka ligi kolmandik maailma riikidest ühinenud Kyto protokolliga, mille eesmärgiks on reguleerida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. IPCC raportid näitavad, et kliimamuutuse vähendamiseks ja lõpetamiseks on vaja tegutseda kohe. Mitme riigi teadlaste viimase aja uurimused on aga näidanud, et kliima soojenemine on
annaabi.ee 
