ne ega arva olevat. hiskonnas - ka kohtumistja vib teinud olla kurja. Kantsler- kaval kantsler- riigi vaenlane, tahab saada lahti kigist, et ise teistest vimsam olla. Talle tekitab aga peavalu tema enese jooksupoiss, keda ta lekavaldada ei oska. Kantsler seab kannupoisile les lksu, mis pidi talle hukatuse tooma, kuid langes ise sellesse samasse lksu. Tegelased nitavad hiskonnale: kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub + vike "vike inimene" saab jagu suurest ja vimsast kantslerist. Kaks saarlast - Kaks saarlast- ks domineerivam pool, teine alluvam, verevennad. Mlemad mehed mistetakse oma pahategude eest surma, domineerivam saarlane tahab aga kogu s enda kanda vtta, et spra ei hukataks- selleks peab ta kikidest rivistunud meestest mda jooksma- sber paneb talle aga jala ette ja lausub, et koos nad olid terve elu, koos peavad nad ka surema. Autor on valinud need kaks tegelast nitamaks kui suur vib olla sprus ja ohvrimeelsus oma kaaslase suhtes - rhutab verevendluse olemust ja tsidust.
jaapani keeles sõna "võim" kõik laulsid jaapani keeles. Laulul oli aeglane tempo ning palal oli väga võimas kõla mis mulle väga meeldis, laulul oli ka solist. Neljas lugu mis esitati oli saami keeles ning laulu nimi oli "Pseudo-Yoik" ja laulu autor oli Jaakko Mäntyjärv. Laul oli kiire tempoga ning suhtelise kõrge tooniga. Viies lugu oli Tõnu Kõrvitsa poolt kirjutatud laul nimega "Asuur". Lugu oli aeglane ja rahustav mis oli väga uinutav. Kuuenda loo nimi oli "2 saarlast" ning loo autor oli Eduard Tubin. Lugu rääkis röövli pealikust, tema sõbrast ja nende kambast kellel tuli võtta vastu väga julm saatus. Lugu oli eesti keeles ning meenutas väga ooperit ja sele loos mängis ka pianist. Seitsmes pala oli Gustav Ernesaks "Tormide rand". Laulus oli kaks solisti ja pianist mehed trampisid, rütmi tegemiseks oma jalgu, meenutas jällegi ooperit. Kaheksas ja ka viimane laul oli Mark Saare "Leelo" mis oli kontserdi lõppu suurepärane pala.
1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus ,,Korallid Emajões" 1986 mõtestab elu ja selle ohte. Poeemid ja ballaadid "Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler" on eesti luule väärtuslikuimad. ,,Tulipunane vihmavari" Alveri paistab silma kunstilise küpsusega. Olla inimene tähendab tema jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse (kujundi ja vormi lahutamatu tervik). Luule on sisutihe, tundlik, sõnastuselt loomulik ja vorminõudlik, see
võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka! Seda üritust hakati juba läbi viima mitu aastat tagasi ning lõpuks viidi ka läbi. Ka minul oli väga suur roll selle ürituse läbiviimisel! Sain osa ka grimmi tööst. Tegu on väga tähtsa tööga ning on väga oluline laval olles, mis annab esmaks sulle enesekindlust laval! Sellest üritusest sai osa oma 5000 saarlast! Estonia Teater on aga ääretult suur ja uhke maja nii seest kui väljast! Suvalisele inimesele ei ütle selline maja ei muud kui lähen ja vaatan oma tükid ära mida soovin ja kõik. Mida aga tegelikult tähendab vaatamine? Enne etenduse algus juba mitu kuud valmistatakse ette jälle lava, otsitakse orkester, kes teevad grimmi, kes esinevad, valgustus, dirikent, reklaam ja muu selline. Kasvõi väike etenduse läbiviimine võtab tohutult aega ning inimesele kes läheb lihtsalt vaatama
Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti
valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud
a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise loomingu teise perioodi algust: luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku ainekäsitluseni. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.
Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud. Selle lõpetab puänt, mis tähendab eelneva luule ümbermõtestamist. Üks tema kunstiteemalisi luuletusi Maalija lõvipuuris, seal on seda näha. Kohe algul antakse teada, et puurist välja julge kunstnik ei pääse. Lõpus selgub, et teda ei ohusta seal elutsev kiskja. Seda, kui oluline oli Alveri jaoks luuletuse lõpp, tõendab luuletaja meenutus Alguses oli lõpp, mis valgustab ballaadi Kaks saarlast(1939) tekkelugu. Teda paeluvad ohtlikud olukorras ning ta usub oma osavust ja õnne nendega toimetulekul. Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt näiteks luuletuses Maailma saatust alati. Dramaatiline konflikt on 1930.aastate Alverile väga iseloomulik. Ilmekamaid näiteid on luuletuses Must madonna, kujutatud ema, kes kasvatab valguse ja pimeduse poega ega suuda eelistada kumbagi neist.
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode.
Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik ütles Saarte Häälele, et sõidu Nanningi linnas asuvasse laagrisse korraldab Tallinna ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut. «Laagris õpitakse hiina keelt, tegeletakse võitluskunstidega (peamiselt tai chiga) ja kalligraafiaga, õpitakse tundma traditsioonilisi Hiina pille ja käsitöötehnikaid. Lisaks külastatakse templeid, looduskauneid paiku ja palju muud,» rääkis Varik. Kuus noort saarlast viibivad Hiinas 19. juunist 3. juulini. Eesti piimatooted võivad hakata liikuma Hiinasse Eesti põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad näevad Hiinaga koostöövõimalusi näiteksa tõuaretuse ning piimatoodete ja piirituse ekspordi alal. Eelmisel nädalal külastas Eestit Hiina põllumajandusdelegatsioon eesotsas asepõllumajandusminister Chen Xiaohuaga. Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumid sõlmisid vastastiku mõistmise memorandumi ning toimus ärifoorum, kus kahe riigi
Nõmmküla piirkonnas rannale lähenedes kohati ootamatult tugevat tuld miinipildujaist, kuulipildujaist, püssidest ja tagasiteel ka suurtükkidest. Dessandi teine laine maandati alates kella 14.30 Nõmmkülast nii ida kui lääne pool. Esimestena alustasid Muhu põhjarannikult edasitungi 161. luurepataljoni sakslased, liikudes mööda Liivale suunduvat teed. Sakslastega oli taas kaasas ka juba Kessulaiul käinud vabatahtlik Otto Peters. Petersi sõnul osales luureüksuste dessandis ka kaheksa saarlast, kes olid punaväkke mobiliseerituina sealt Staraja Russa all üle tulnud. Need mehed pakkusid sakslastele erilist huvi, kuna olid pärit Saaremaa erinevaist paigust. Mehed olid jutustanud, et Saksa staabis küsitleti neid seinasuuruse kaardi ees üksikasjalikult punaväe kaitserajatiste kohta, mida Saaremaale enne sõja algust ehitati. Nimepidi mäletas Peters neist vaid endist meremeest Männit, kes oli Muhu-Liival haavata saanud
pantvange. Salatsi lahing Vastuseks Läänemaa-sõjakäigule tegid saarlased rüüsteretke Metsepolesse ja Lēdurgasse. Lēdurga preestri Godfridi initsiatiivil koguti neile vastu astumiseks kiiresti vägi kohalikest liivlastest, ülik Vesikele alluvatest liivlastest ja mõnedest Turaida piiskopilinnusest tulnud sakslastest. Sõjasalk tungis saarlaste väele kallale ja ajas nad pärast pikka lahingut põgenema. Võitluse käigus langes kroonika järgi umbes sada saarlast, lisaks saadi neid mererannal taga ajades kätte 400 hobust. Piiskoppide leping Taani kuningaga Vaatamata hiljutistele võitudele jõuti Riias järeldusele, et sõja edukaks jätkamiseks vajatakse lisajõude. Riia piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja samal aastal Zemgale piiskopiks pühitsetud Lippe Bernhard läksid koos Lauenburgi krahv Albertiga 1218. aasta juunis toimunud Taani riigipäevale, kus nad rääkisid kuningas Valdemar II-le "venelaste ja eestlaste suurest sõjast
II 1940ndad nn. Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund", 1971 kogumik "Eluhelbed" Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus. 1986 "Korallid Emajões" . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved, Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed: Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut -
hävitada (una die vita privari), ja edasi, et Liivi ordumeister saatis siis sõjaväe ühes preislastega, et harjulaste maad rüüstata, tappes raugad ühes noorematega; Marburgi Wigand lõpetab selle kirjelduse tähendusega: mis ka tehti (quod et factum est), tähendab, kavatsus saadeti täide. Peale tapmist Harjus-Virus ja küll ka Sakalas mindi ühendatud jõul saarlaste vastu veebruaris 1344. Saarlaste Maapensaare maalinna valdamisel olla 9000 saarlast surma saanud ja kuningas Vesse üles poodud (Hoeneke järele; Wartberge Hermann'i järele umbes 10 000). Ometigi ei saadud saarlasi seekord lõplikult alla heita, sest ilm läks soojemaks ja tuli jääd mööda tagasi rutata. Järgmisel talvel tuli ordumeister uuesti veel suurema väega ja laastas maad (Wartberge Hermann'i kroonika järele). Saarlased palusid rahu, kui 8 päeva jooksul oli maad rüüstatud.
Vihkab valet. 40 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund." säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva. II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini ,,Jevgeni Onegin"(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema. ,,Elu helbed"1971, koondkogu ,,Lendav linn"1979,(sai preemia ENSV rkl preemia 1980) 1989 kahe osaline kogutud teosed ,,Teosed". ,,Kaks saarlast" 1939, ,,Tuli punane vihmavari". Tema luules läbiv motiiv must vari. ,,Rumalad sõnad"1966, ,,Sõnarine"1966, ,,Hirmsa kisaga"1968, ,,Tuju"1967, ,,Looming"1975. Hilisem looming muutus väga napisõnaliseks. Põhiteema elava kaitsmine ,,Sa hapramast hapram" luuletus: Pilt nr 7 Eduard Vilde 1865 1933 Sündis ta põhja eestis
Looming: ,,Tuule armuke" debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem ,,Lugu valgest varesest". Esikkogu ,, Tolm ja tuli" 1936.a. Ta hindab vaimsust ja laidab väikekodanlikkust. Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on järgmised: ,,Kaks saarlast", ,,Tulipunane vihmavari", ,,Helde andja", ,,Halvad naised", ,,Elul on väikene hingemaa". Kooliajal oli Alveril kaks harastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks osutas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan ,,Tuule armuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus ,,Invaliid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotisaalsetele probleemidele.
Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti
annaabi.ee 
