Inimese asetus ühiskonnas. Me tunnetame õiget käitumist. Mis on õige õigus? Õigusnormide ülesanne on tagada turvaline olemine. Laiemas sotsiaalses plaanis on õiguse ülesanne ja eesmärk turvaline ühiselu. Selle ülesande täitmiseks tuleb luua õigusele eriomasel ratsionaalsel toimimistasandil vastavate normatiivsete mehhanismide najal kommunikatsioonivõrgustik sotsiaalsete subjektide vahel, millega ühelt poolt saab tagada ühiskonna sidususe, teiselt poolt aga anda subjektidele selged orientiirid enda asendi määratlemiseks ühiskonnas ning siit tulenevalt normseks käitumiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et õigus on inimese ühiskondliku olemise viis, kultuuri üks kihistusi, sotsiaalne infrastruktuur, mille kontekstis defineeritakse normne olemine, formuleeritakse sellele vastavad käitumuslikud mudelid ehk regulatsiooninormid ja luuakse tingimused nende realiseerumiseks inimeste, sotsiaalsete subjektide praktilises tegevuses
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Diskursus – ühe või mitme inimese järjestikulised suulised või kirjalikud lausungid. Lausungite tähendus kontekstis spetsiifilisem - Vooruvahetus, Lausungite tüübid, vestlusteema • Järelduste tegemine – automaatne protsess – Loogilised järeldused – Siduvad järeldused – Ebaoperatiivsed järeldused • Tähenduse otsimise teooria – lugejad tegelevad mõtte otsimisega tuginedes: – Lugeja eesmärgile, Sidususe oletusele, Seletuse oletus Kõnelemine - Vestlus (Grice, 1967). Koostöö printsiip: –Kvantiteedi maksiim –Kvaliteedi maksiim –Olulisuse maksiim –Kõneviisi maksiim • Ettevalmistatud kõne pidamine - Prosoodilised vihjed, Diskursuse markerid Vead, mis tehakse kõnelemises • Semantiline asendamine – õige sõna asendatakse teise, sarnase tähendusega sõnaga • Sõnade segamine
Oluline võimustada eri tasandite osalejaid ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis. Mitmetasandilise valitsemise puhul rohkem tegemist unitaarriigi vs füderaalriigiga (st EL valitsused, keskvalitsused liikmesriigides js KOV-id jne). EL ühtekuuluvuspoliitika põhineb liikmesriikide vahelisel finantssolidaarsusel, kelle panused liidu eelarvesse suunatakse mahajäänud piirkondade ja sotsiaalsete gruppide järeleaitamiseks. Eesmärgiks hästi toimiv ühtne turg, aga ka sotsiaalse sidususe kasv. Euroopastumine - euroopastumine mõjutab nii halduspoliitikaid, poliitikat kui ka poliitilist kogukonda (policies, politics and polity). Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi
põlvkondade vahelisi võrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse sõltuvuse probleeme, nagu ka inimese ja looduse, rikaste ja vaeste suhteid. Samuti kirjutatakse seal väljaspool klassiruumi omandatava kogemuse olulisust hariduses ning koostööd sotsiaalse keskkonnaga. (UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia 2005, 4). Säästva arengu strateegiad kõnelevad ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja siduduse olulisusest. Sotsiaalse sidususe idee seisneb selles, et indiviidid ei seisa ühiskonnas eraldi, vaid nende vahel valitseb ühisosa. (Eesti Inimarengu Aruanne 2001). Jätkusuutlikkuse ning kogukondlikkuse valdkonna hariduse andmisega tegelevad ka maailma ökokülad „Gaia Hariduse” programmi nime all, mis on ÜRO ning Maailma Ökokogukondade Ühenduse (GEN International) koostöös välja töötatud ökokülade 12 loomise haridusprogramm
inimkooslusi käsitlega õigussubjektidena, tagades seeläbi neile kooslustele tegevuseks ja õiguskäibeks vajaliku õigusvõime. Fiktsiooniteooria ei tunnista juriidilise isiku teovõimet, kusjuures teovõime küsimus lahendatakse esinduse instituudi kaudu. Fiktsiooniteooria ei võimalda ka juriidilise isiku huvides tegutseva füüsilise isiku tegevuse omistamist juriidilisele isikule. Orgaaniline teooria, ehk reaalse sidususe teooria kohaselt tuleneb juriidilise isiku õigussubjektsus õiguse enese mõttest. Juriidilist isikut peetakse reaalseks ja tegelikuks, oma tahet omavaks subjektiks. See teooria peab nii füüsilist kui juriidilist isikut samavõrd reaalseteks, püüdes sellega neid kahte võrdsustada. Vahe on vaid selles, et juriidiline isik koosneb paljudest isikutest. Juriidiline isik on teovõimeline ja tegutseb oma organite kaudu, nagu see põhimõtteliselt on lahendatud kehtivas
Euroopa Liidu julgeolekustrateegia kohaselt osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu tegevuses maailma julgeolekuohtude vähendamisel ning stabiilsusvööndi laiendamisel ja kindlustamisel Euroopa Liiduga piirnevatel aladel ja kaugemal. Euroopa Liidu ÜVJP ja ÜJKP raames tehtav koostöö ning selle edasine kujundamine Euroopa tasandil peab toimuma viisil, mis välistab NATO raames tehtava kaitsekoostöö dubleerimise ja toetab transatlantilist koostööd. Eesti toetab samme Euroopa Liidu tegevuse sidususe suurendamiseks erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides julgeoleku- ja kaubanduspoliitika ning arengukoostöö osas. Euroopa julgeolekupoliitika alus on NATO ja Euroopa Liidu toimiv partnerlus. Euroopa Liidu ja NATO vahel kaitsekoostöö korraldamiseks saavutatud kokkulepped on loonud kindla aluse strateegilise partnerluse arendamiseks. Euroopa kaitse- ja kriisireguleerimisalaste võimete suurendamiseks on oluline kooskõlastada Euroopa Liidu ja NATO sõjalise planeerimise protsessid. 2.3
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
kognitiivne osalus (õpilaste) mitteverbaalsed märguanded; vihjepildid; tunnijärgsed vestlused seletusstiil verbaalsed märguanded; visuaalsed sidususe faas märguanded viha võtmeprintsiibid kollegiaalne ohutusventiil viha edastamine keel
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
See on inimese vaimu vabaduse aste, kus võib tekkida vastuolu seaduslikkuse ja eetilisuse vahel. Kõik see, mis on konventsionaalne ja seaduslik, ei pruugi (ja sageli ka ei ole) olla eetiline. Kohtunikuks saab inimese enda südametunnistus. Iga arengustaadiumiga kaasneb ego vähenemine, maailma avardumine ning vaimse vabaduse suurenemine. Eneseteadvus ja põlvkondade sidusus Tommy Hellstein arutleb oma raamatus "Kolmas võimalus" (2009) põlvkondade sidususe üle seoses inimese identiteediga. Ta hoiatab välistele väärtustele ülesehitatud kultuuri eest, mis lõhub sisemised väikesed kooslused. Inimesed, kes loodavad vaid iseendale, ei hooli ka sugupõlvede vahelisest ühtekuuluvusest. Tegelikult kuulume meie, inimesed, ühte ja see ühtekuuluvus ulatub ajas kaugele tagasi. Teisiti öeldes saame me endale juured, saame sugupõlvedeülese ühtekuuluvus- ja ühtsustunde. Tunne, et oleme midagi väärt, kootakse meie keha igasse rakku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
