Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur. Eestis on üldse kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur +35,6 °C, selline temp. on Manilas üsna tavaline. Eesti sademete hulk on suurem - 500 kuni 700 mm / aastas. Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. See valdab seal mereline kliima. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Asub lähisekvatoriaalses vöötmes. Koha absoluutne kõrgus on kuni 1012 mb. Filipiinide saarestik asub sooja hoovuse Kuroshio kõrval, mis teeb nende kliima pehmeks ja soojaks.
ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava. Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid,
- Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid - Jõuab Kirke saarele, nõid Kirke annab nõu minna allilma ja kutsuda välja pime ennustaja Teiresias, kes käseb vältida Heliose veiseid - Purjetas mööda sireenide saarest - Pääses ka Scylla ja Charybdise käest - Odysseuse kaaslased tapsid näljas Heliose veiseid, Helios paneb laeva põlema - Odysseus ujub Kalypso saarele ja siis jõuab koju
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast
Capri saar Kus see saar asub ? Capri on Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Campania ranniku lähedal Napoli provintsis Sorrentost edelas Natukene saarest... Saare pindala on 10,4 km². Saar on mägine, kuni 578 meetrit kõrge. Reljeef Elanikkond Mägine 31. detsembri 2004 Ta kaldad koosnevad seisuga elas saarel järskudest 7278 elanikku lubjakivikaljudest Capri saare turismipiirkond Tähtsaim linn saarel on Capri. Tema juurde külgnevad kaks sadamad Marina- Piccola ja Marina-Grande Looduslikud objektid Grotto Azzura sissepääs on nii kitsas, et
Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss.Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamise organiseerimisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid aga lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremat gruppi poisse ja ihkas kõigile pealikuks saada. See oli Jack Merridew. Jack aga ei pidanud oluliseks mitte märgutule hoidmist ja onnide ehitamist, vaid saarel ringi jooksvate metssigade küttimist. Ühe jahiretke ajal sõitis saarest mööda laev. Kütid olid aga metsas ja lasid signaaltulel kustuda. Nii magasid verejanulised jahimehed maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Sellest tõusis suur tüli ja rivaalid (Jack ja Ralph), kes algul olid hoidunud kokkupõrgetest, olid siitpeale lepitamatud. Suuremad tülid pealiku ja Jack'i vahel tekkisid aga saarel elava "koletise" avastamise käigus. Koletist tegelikult muidugi ei olnud, kuid poiste hirm pimeduse saabudes aitas kergesti tekkida pettepiltidel
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Arnold Pavlov
kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud tal koju seilata. 5. Millised olid Odüsseuse eksirannikud? -Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. 6. Kes ja kuidas tundsid ära Odüsseuse, kui ta koju naases? -Odüsseuse tundis ära Penelope, tal oli veider tunne, oletas selle järgi. 7. Milliseid elukorralduse Näiteid võib selle loo järgi tuua, näiteks teenijate ja ülikute suhtumine töösse? -Odüsseus oli alati selge mõtlemisega, teenijad kuulasid teda. Mõlemad võtsid tööd väga tähtsalt. 8. Mille võrdkuju on Penelope?
Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi ● 400 liiki linde ● 11500 liiki putukaid ● 375 liiki kala ● Roomajatest ainult 1 sisalik ja mitte ühtegi madu ● Lambaid ja hobuseid
turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele.
järgnenud tsunaami tõttu. • 165 rannikuküla hävines täielikult. 6 • Krakatau vulkaanipurske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. • Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et see põhjustas nn. vulkaanilise talve ning maailma keskmine õhutemperatuur langes viieks aastaks keskmiselt 1,2°C võrra. 7 Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Rakata vulkaan on kustunud vulkaan. 8 1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar - Anak Krakatau. Saar on järjest laienenud ja seal toimub vulkaaniline tegevus. Vulkaanitipu kõrgus on 813 meetrit. 9 Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Krakatau • http://volcano.oregonstate.edu/descr ibe-1883-eruption-krakatau • http://en
Sitsiilia Asukoht · Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Ita alia suurim saar. ·Saare pindala on 25 662 km². · Sitsiilia koordinadid on 38° N, 14° E. · Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised
Iirimaa Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed riigi kohta Eesti keeles on riigi ametlikuks nimeks Iirimaa, tuntud ka kui nime all Iiri või Iiri Vabariik. Riigi ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles Éire, ametlik kirjeldus aga Poblacht na hÉireann. Ülejäänud maailmale tuntud kui nime all Ireland või Republic of Ireland, inglise keeles. Joonis 1: Iirimaa maakaart Iirimaa on saar, pindalaga 70 280 km², Põhja-Atlandi ookeani, Iiri mere ja Keldi mere vahel. Rahvaarv, seisuga juuli 2008, on üle 4 miljoni, täpsemalt 4,156,119 inimest. Rahvastiku tihedus 58,5 in./km². Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel: Iiri Vabariik (hõlmab 5/6 kogu saare pindalast) ja Põhja-Iirimaa (hõlmab ülejäänud osa saarest, mis kuulub Suurbritannia, naaberriik idas, koosseisu). Iirimaa pealinn on Dublin, iiri keeles Baile Átha Cliath. Selle pindala on 117,8 km² koos 495 781 inimesega (seis...
Hawaii saared GEOGRAAFILINE AS END · Hawaii saared on vulkaanilise päritoluga saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestik koosneb 7 suuremast saarest. · Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased KLIIMA
TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid.
Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale. Ta hakkas mööda saart jooksma, kuid see kaugenes aina. Ühtäkki avastas ta enda ees seismas hiiglasest naise. Naine ei lasknud teda silmsit ega endast kaugemale. Naine naeris nõrkemiseni, kui pidi poissi püüdma, seni kuni tõstis ta enda ette. Naine asetas ta maha tagasi. Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes
Hiina välisministeeriumi esindaja ütles teisipäeval, et Venemaa ja Hiina vahelise piirivaidluse lahendamine saarte üleandmise näol on näide keeruliste rahvusvaheliste küsimuste lahendamisest diplomaatilisel teel. Pilt 7. Maja Venemaa andis teisipäeval Vene-Hiina piirilepingu lisa alusel Hiinale üle Yinlongi (Tarabarovi) saare, pool Heixiazi (Bolsoi Ussuriiski) saarest ning Bolsoi saare Arguni jõel, Tsitaa oblastis, Ida-Siberis. Leping sõlmiti 14. septembril 2004 Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini ja Hiina juhtide vahel, teatab RIA Novosti. Nõukogude ajal, kui Pekingi ja Moskva vahel olid pinged, olid Tarabarovi ja Bolsoi Ussuriiski saared strateegiliselt tähtsad Habarovski linna kaitsmisel võimaliku Hiina sõjalise rünnaku eest. Bolsoi Ussuriiski saarest sai Nõukogude ajal võimas tugipunkt.
Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui teised magasid puu all. - Ta ärkas väga hilja. Keegi ei vastanud ta hüüetele. Kaaslased olid ta maha jätnud, ning laev millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale. Ta hakkas mööda saart jooksma, kuid see kaugenes aina. Ühtäkki avastas ta enda ees seismas hiiglasest naise. Naine ei lasknud teda silmsit ega endast kaugemale. Naine naeris nõrkemiseni, kui pidi poissi püüdma, seni kuni tõstis ta enda ette. Naine asetas ta maha tagasi. Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes
-Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von Toll pole otseselt midagi avastanud kuid on läbi viinud mitmeid uurimisretki. Uurimisretkel Uus-Siberi saarestikus nägi ta 1886. a. augustis Kotelnõi saarest kirdes kauge maa nelja mäega siluetti ja pidas seda legendaarseks Sannikovi maaks. 1900. a. alanud ekspeditsioonil viis laev «Zarja» Tolli-i taas Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad : Eduard von Tolli auks nimetati mitmeid geograafilisi objekte. Fridjof Nansen nimetas tema auks
leht. Ma õppisin sellest loovtööst palju. Õppisin paremini lihvimist, värvimist, saagimist, puulehtede ja puude kuivatamist ning liimimist. Õppisin paljude puude kohta asju juurde. Sain teada, millised lehed on puudel, millised on puutüved. Ma ei teadnud enne, milline on mustalepa leht, aga nüüd tean tänu selle töö tegemisele. Tahtsin teada juba ammu, kui kõrgeks võib kasvada kuusk nüüd tean, et Eestis on kuusk, mis on üle 48 m ja kasvab Põlvamaal. Sain teada saarest ühe huvitava asja, mida ma enne ei teadnud - tal on väga halva lõhnaga mahl ja sellepärast putukad ei taha saarepuu ligi minna. Uurides vanarahva tarkusi puude kohta ilmnes, et vanasti istutati pihlakapuid majade ümber, et äike sisse ei lööks ja pihlakaoksast punuti käevõrusid ka enda kaitseks. Sain teada, et vanasti tehti laevamaste männipuust - kuna see oli vaiguga koos, siis ei hakanud mast mädanema. Põnev oli info puude rahvapäraste nimetuste kohta. Kõige vahvamad nimed
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011
tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad
andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
RHODOSE SAARE KOLOSS KUS? Rhodose saar asub Türgi edelaranniku ääres Kreeta RHODOSE SAAREST Umbes 1200 aastat eKr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik ja eriti just võimas mereriik. Linn ise aga oli suur kaubandus- keskus. Atiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. FAKTE · Arvatakse, et koloss ehitati aastatel 292 eKr280eKr ·(ehitus kestis kokku 12 aastat) · Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. · Koloss hävis maavärinas
seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma. Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa loodusõnnetuste, katastroofide vastu ning ka inimene on sellises olukorras täiesti võimetu midagi tegema. Ookeanihoovused toovad endaga kaasa hiidalineid, tsunami ning liigse temperatuuri muutuse. Eelneval aastal oli Hawail hiidlaine, mille tulemusel kadus väike osa saarest vee alla ning tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi. Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud. On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile.
Elu võimalikkusest Gröönimaal Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat
Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad elavad Austraalia idarannikul(Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika Belize rannikul, Hawaiil ja Punases meres. Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. Suure Vallrahu pikkus on 2600 km ja pindala umbes 344 400 km². See koosneb 2900 korallrahust ja 900 saarest. Suure Vallrahu maailmapärandialas, mille pindala on 348 000 km², on 2900 korallrahu. Suur Vallrahu on nähtav kosmosest.
enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud. Minu lemmikumad nahakunsti näited. Väga huvitavate joonistuste ja värvivalikuga. GUDRUN SJÖDÉN. TALV 2013. MUHU KOLLEKTSIOON Gudrun Sjödén on Rootsi disainer ja omanimelise kaubamärgi rajaja, kelle loomingut on sageli inspireerinud mõni tugev rahvuslik eripära. Gudrun Sjödéni talvekollektsioon on Muhu saarest inspireeritud folkloristlik värviplahvatus. Baltimaades tehakse traditsiooniliselt väga fantaasiaküllaseid rõivaid ja aksessuaare, kasutades ootamatuid mustri- ja värvikombinatsioone. TÖÖSTUSTEKSTIILI JA DEKORATIIV KUDUMISE ATELJEE Oli minu jaoks kõige huvipakkuvam, kuna mulle meeldib kõik mis on seotud tekstiili ja moega. SAMUTI MEELDISID KOKKUVÕTTE Mulle väga meeldis see muuseum, eriti jäid silma kullast ja hõbedast ehted, need olid
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi
tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud
Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja paiskuda ka tuhapilvi ja kivimürakaid. Nende nimetus pärineb vahemeres paiknevast Vulcano saarest. Vulkaane nimetatakse ka aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida. Vulkaane eristatakse pursete sageduse järgi.
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m).
keraamika kasutuselevõttu (kamm esemetena tuntakse sellele ajale Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad keraamika kultuur). Muhust leitud nn. Kunda kultuuri. Jahi ja tööriistade valmistamis odaotsa ja Kivi Elati tõenäoliselt 1530 liikmeliste oskused olid varasemaga võrreldes saarest saadud sirpi. kogukondadena. tublisti arenenumad. Vanemal pronksi Kivimitest oli kõige parem tulekivi, Paremini tuntakse elanike matmis ajal jätkus Eestis aga selle kõrval kasutati ka kvartsi. kombeid Surnuid sängitati asula kivist tööriistade
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik...
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid,
ÜLEVAADE INDONEESIA MAJANDUSE STRUKTUURIST Indoneesia asub Kagu-Aasias, Aasia ja Austraalia vahel, ning koosneb 17000 saarest. Indoneesias elab üle 237 miljoni inimese ning on seetõttu rahvaarvult neljas riik maailmas. Indoneesial on rikkalikult erinevaid loodusvarasid, näiteks nafta, maagaas, tina, vask ning kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained.
9.klassi geograafia (klint) Ölandi klint (u 150 km) algab saarest ligi 10 km lõuna poolt merepõhjast ja kulgeb sealt piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise
luksushotellid, mida on Bora Boral eriti ning Teise Maailmasõja aegsete arvukalt. Omaette saarekesel, Motu Mutel, punkritega. asub ka Bora Bora lennujaam. Lennujaamast hotellidesse ning saare BORA BORA keskusesse pääsemiseks tuleb kasutada veesõidukeid. Peasaare ning väikesaarte vahele jääb SAARED imeline laguun. Kõikjalt saart ümbritsevad AKTIIVNE PUHKUS korallid ning saarekesed muudavad ...
Gümnaasium ...................... klass TAHITI Referaat Juhendaja õpetaja ......... 2009 Sissejuhatus. Tahiti on maaliline saar Prantsuse Polüneesias. Tänu oma imeilusale loodusele ja võrratule rannale võib teda pidada täielikuks paradiisisaareks. Valisin selle referaadi teema, kuna soovisin rohkem teada saada sellest kaunist saarest, mida olin varem korduvalt piltidel näinud. Kunagi lugesin ka ühte blogi, kus kirjeldati Tahitit nii kaasakiskuvalt, et tekkis soov isegi seda saart oma silmaga näha. Seniks rahuldun aga selle referaadi koostamisega. 2 Nagu juba eelnevalt mainisin, asub Tahiti Polüneesias. Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus.
Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss. Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamise organiseerimisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid aga lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremat gruppi poisse ja ihkas kõigile pealikuks saada. See oli Jack Merridew. Jack aga ei pidanud oluliseks mitte märgutule hoidmist ja onnide ehitamist, vaid saarel ringi jooksvate metssigade küttimist. Ühe jahiretke ajal sõitis saarest mööda laev. Kütid olid aga metsas ja lasid signaaltulel kustuda. Nii magasid verejanulised jahimehed maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Sellest tõusis suur tüli ja rivaalid (Jack ja Ralph), kes algul olid hoidunud kokkupõrgetest, olid siitpeale lepitamatud. Suuremad tülid pealiku ja Jack'i vahel tekkisid aga saarel elava "koletise" avastamise käigus. Koletist tegelikult muidugi ei olnud, kuid poiste hirm pimeduse saabudes aitas kergesti tekkida pettepiltidel
....................................... 12 2 Sissejuhatus Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad. Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. 3 Tulemaa Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka
rannarootslastelt. Kirjalikes ürikutes on Vormsit esmakordselt mainitud 1391. aastal. Asustus on kindlasti vanem, umbes 11.-12. sajand, kuid arheoloogilisi kinnitusi pole. Esimesteks asukateks olid rootslased, keda 1934. aastal elas saarel ca 2393, lisaks sellele ka 122 eestlast. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys, ehitatud 1864. Veestik Vormsi asub kahe suure veekogu Väinamere ja Läänemere - vahel. Saare lääne-, lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele. Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest
põhja- ja idarannikule kannab Ida- Grööni hoovus vahel talviti triivjääd · Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi · Platoo pangastel või laavavooludel paiknevad kärestikud või joad (44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas) · Järvi on Islandil vähe, üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27 Taimestik ja loomastik · Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest · Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel · Metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud · Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Olulisel kohal on linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki · Roomajad ja kahepaiksed puuduvad · Saart ümbritsev meri on väga kalarikas Vulkaanid · Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe
käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks, pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde, seal kohtab ta oma poega · Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta, nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid · Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. · Ithakale saabub jälle rahu!
Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas
Ta oli hallide silmadega ja väga uudishimulik. Talle meeldis päeval ringi rännata ja uusi asju avastada. Teda kutsuti Hallsilmaks. Ühel ööl kui tondinahad magasid, otsustas ta teha parve ja minna merele, et uus koht elamiseks leida. Ta võttis kaasa korvi seemnete ja viljadega. Samuti võttis ta kaasa noored tondinahad. Merel tekkis torm ja tondinahad oleksid peaaegu ära uppunud, kuid neil vedas, sest merekoerad tulid neile appi ja vedasid tondinahad ühele saarele. Sellest saarest sai tondinahkade uus kodu. Nad ehitasid koobastesse pesad ja hakkasid kasvatama viljapuid. Neile üllatuseks ei paistnud sellel saarel alati päike vaid oli hoopiski neli aastaaega. See aga tähendas seda, et vahel oli päris külm ja toidu nimel tuli palju vaeva näha. Vahel olid tondinahad Hallsilma peale väga pahased, et ta nad nende heast kodus oli ära toonud, kuid tegelilult austasid nad Hallsilma väga. Nad lihtsalt pidid harjuma oma uue eluga.
kohad. Turistidel palutakse seda arvesse võtta ja nimetatud paikadest koguni eemale hoida. Samuti on kultuurilistel põhjustel mõndadesse piirkondadesse sisenemine keelatud; küll aga on olemas kindlad puhkealad, mis on spetsiaalselt mõeldud avalikuks kasutamiseks. · Tõeliselt informatiivne video Groote Eylandti asukate elust (kuidas lapsi koolis õpetatakse jne). · Helisalvestis Anindiljakva keele hääldusest. · Mõned pildid Groote Eylandti saarest ja selle elanikest: Kasutatud kirjandus: http://www.google.com http://www.eki.ee/knab/lgv/aug.htm http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=aoi http://en.wikipedia.org/wiki/Enindhilyagwa_language http://et.wikipedia.org/wiki/Carpentaria_laht http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Australia_Groote_Eylandt.png?uselang=ru http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Anindilyakwa.htm http://books.google.ee/books?
Jaapan Asukoht Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Riigist Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp Jaapani rahvuslipuks on valge kangas, mille
aastatuhandeid omi asju ajas, koosneb suuremas osas fosforiidist. Väärtuslik tooraine vajas kaevandamist ja seetõttu jäi mainitud saareke põlluväetisi tootvate suurettevõtete küünte vahele. Tänapäevaks on kolmveerand saare looduslikust pinnast hävitatud. Friisimaal asub Põhjameres Borkumi saareke millele sai saatuslikuks turvas. Seda toodeti seal muuhulgas ka merepinnast allpool nii, et tänapäevaks on suur osa saarest taas veega kaetud. Need on muidugi vaid mõned näited, kuid annavad siiski selge suuna kuhupoole areng kulgeb. Eriti kui silmas pidada asjaolu, et Maailma rahvaarv kolossaalse kiirusega suureneb. Praegu on meid 7 miljardit ja peoga peale. Suur osa sealjuures nälgas. Aga mis saab siis kui meid on 10 miljardit, 20 miljardit, 100 miljardit. Ja kõik need miljardid tahavad kehakatet, ulualust, toitu. No sellega võib
saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. 39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest- tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must). Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad, skeletid(keskm pikkus 1m, kolju väike; 8-12tuh a vana). Elusloodus hävines vulkaanipurske tagajärjel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
