Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
Olulised on ka lisavalgud (nt nef). Immuunvastus piirab infektsiooni, kuid aitab patogeneesile kaasa. Gp120 vastased neutraliseerivad antikehad osalevad ADCCs, aga virion haaratakse antikeha–kaetult makrofaagidesse. CD8 suudavad aga otse rakke tappa, supresseerida viiruse replikatsiooni ning blokeerida koretseptoritega seostumise. Nad vajavad aga CD4 aktivatsiooni, nende arv väheneb koos CD4ga, nende vähenemine korreleerub arenemisega AIDSiks. Immuunsüsteemi eest põgeneb HIV: (1) mutatsioonid, antigeensuse muutmine, (2) terve immuunsüsteemi kompromiteerimine tsütokiine tootvaid CD4 hävitades, (3) persisteeruv infektsioon makrofaagides ja CD4 rakkudes: immuunpriviligeeritud rakud ja koed. Alguses on suur hüpe viiruse tootmises, vireemia. T–rakkude proliferatsioon ja vastused infitseeritud lümfoid– ja müeloidrakkudele põhjustava mononukleoosilaadseid sümptomeid. Kliiniliselt latentses perioodis viiruse tase langeb, kuid lümfisõlmedes toimub replikatsioon rõõmsalt edasi
aluselises keskkonnas. NhaA on E. coli'l hädavajalik valk, kohanemaks leeliseliste tingimustega kui keskkonnas on piisavas hulgas naatriumi. NhaA on väga kiire transportvalk, ühe minuti jooksul NhaA katalüüsib 105 Na+/2H+ vahetust. NhaA on tugevasti pH- sõltuv valk. Selle valgu aktiivsus tõuseb kolm suurusjärku kui väline pH tõuseb 6,5-lt 8,5-le. Bakter ei suuda toime tulla aluselises keskkonnas kui nhaA geenis on toimunud mutatsioonid, mis muudavad valgu kiirust, pH-sõltuvust või Na +/2H+ transporti. 4.1.2. Prootonite tarvitamine või genereerimine metaboolsete ensüümide abil. Teise võimalusena hoida tsütoplasma pH stabiilsena on metabolismi reguleerimine. Happelistes tingimustes on soodustatud sellised metaboolsed protsessid, mis tarbivad tsütoplasmas H+, siia alla kuuluvad hüdrogenaasid ja aminohapete dekarboksülaasid. Anaeroobsetes tingimustes kui keskkonna pH on väga madal pH 2,0 2,5, aktiveerib E
taastamiseks ning kaitseks hävitamise, degradatsiooni ja saastamise eest. Mullaökoloogia, pedoökoloogia on teadus muldkatte ja elusorganismide vastastikustest suhetest. Et muldkatte kui kasvukeskkonna omadused oleksid elukeskkonnaks sobivad, tuleb muldkatet kaitsta negatiivsete kõrvalmõjude eest. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutualism e. sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
Evolutsiooniteooria 20. sajandil, moodne süntees, neutraalne evolutsioon 20sajandi evolutsiooniteooria läbimurre saabus koos 1937. aastal kirjutatud raamatuga „Genetics and the Origin of Species“, mille kirjutas Theodosius Dobzhansky (1900-1975). Raamat võeti bioloogide poolt hästi vastu ja moodne süntees ehk neodarvinism oli sündinud. Seitsmekümnendatel täiendas Jaapani teadlane Motoo Kimura evolutsiooniteooriat veel oma nn neutraalse evolutsiooni kontseptsiooniga. Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste põhjusena peamiselt geenitriivi nimelist mehhanismi. 12. Eluslooduse jaotamine riikidesse, probleemid? Elusloodus on jaotatud viide riiki- Animalia (loomad), Plantae (taimed), Fungi (seened),
Neil geenidel on ülitähtis roll. Samas ainevahetuse ja energeetika eest vastutavad geenid on enamasti 21 sarnased bakterite geenidele. Pagaripärmil (ca 6000 geeni) on olemas mutantide kollektsioon, milles on geenid ühekaupa välja lülitatud igas mutandis üks geen. Osa sellistest deletsioonimutantidest ei ole eluvõimelised, neid nimetatakse letaalseteks mutantideks. Selgus, et enamasti põhjustasid surma mutatsioonid neis geenides, mis olid arhede päritoluga. Seega, need geenid on elutähtsamad kui bakteritelt pärit geenid. Ka on arhede päritoluga geenid kõrgemalt ekspresseeritud seega rakule vajalikumad. Ka inimese genoomis on geene, mis on kõige sarnasemad kas arhede või siis bakterite geenidele. Kui otsiti üles samad geenid hiire genoomis ja tehti vastavad knockout hiired, siis arhedelt pärinevate geenide inaktiveerimine osutus enamasti surmavaks, bakteritelt pärinevaid
Sama tehnoloogia järgi saab tõsta ka taimede haigus- ja kahjurikindlust. Ebateadlik valik toimus ennem teadlikku sordiaretust, kui kasvatamiseks valiti välja viljakamad taimed. Ebateadlik kunstlik valik toimub ka näit. looduslike rohumaade niitmisel, kus säilivad niitmist taluvad liigid, mis õitsevad ja viljuvad, kas ennem niitmist või pärast niitmist (karjatamist). b) mitmesugused juhuslikud protsessid. Missugused protsessid mõjutavad uute organismide ilmumist? 1) mutatsioonid Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 2) geneetilise ainese rekombineerumine.
Reservrea ravimitest määratakse tundlikkus amikatsiini, kanamütsiini, ofloksatsiini, protioonamiidi, kapreomütsiini suhtes. Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi samastamine koos ravimitundlikkuse määramisega isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes- MTBDR plus test HAIN Lifescience GenoType, kus amplifitseeritakse neid geeni piirkondi, mis vastutavad kahe põhilise tuberkuloosiravimi - isoniasiidi ja rifampitsiini - ravimtundlikkuse eest. Mutatsioonid kindlates geenides viitavad resistentsusele nimetatud ravimite suhtes. Testi saab teostada nii mükobakterite puhaskultuurist kui ka bakterioskoopial positiivse tulemuse andnud algmaterjalist. Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi samastamine koos ravimitundlikkuse määramisega fluorokinoloonide, aminoglükosiidide/tsükliliste peptiidide ja etambutooli suhtes-MTBDRs/test HAIN Lifescience GenoType meetod, kus amplifitseeritakse neid tuberkuloosibakteri geeni piirkondi, mis
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Kogutud saaki oli kerge tagavarana säilitada. Enamik neist põllukultuuridest olid isetolmlevad. See tähendab, et iga sort tolmeldas end eraldi ja andis soovitud geenid muutumatult edasi, selle asemel et moodustada teiste sortidega hübriide, mis oleksid olnud inimestele vähem kasulikud. Looduslike eellaste kultuurtaimedeks muutumiseks oli vaja väga vähe geneetilisi muundusi. Näiteks nisu puhul olid mutatsioonid ainult terade mittevarisevus ja ühtlane kiire idanevus. Esimeste koduloomade hulgas olid 5 tähtsamat: lammas, kits, veis, siga, hobune. 9 vähemtähtsamat olid: üksküürkaamel, kaksküürkaamel, laama ja alpaka, eesel, põhjapõder, vesipühvel, jakk, baaliveis, gajaan. 14 muistse liigi looduslikud esivanemad olid üle kogu maakera jaotunud ebaühtlaselt. Tervelt 13 liiki 14-st elas Euraasias. See
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
