I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
7. Millised neist planeetidest on Päikesele lähemal kui Maa? a. Merkuur b. Veenus 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? Saturn 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,1-10 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1- 1000 km asteroidid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks v...
süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. o Meteoorid Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see
vaenu ja rahulolematust. Samas tegi ta palju ka riigi edasiarendamiseks. Õiget hinnangut Mussolini elule anda on raske ilma teadmata kõiki tegureid ja motiive, kuid kindel on see, et päris hukka tema tegutsemist mõista ei saa. 22 KIRJANDUSE LOETELU 1. Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion 2. Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK 3. Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona 4. Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst 5. Williamson, D. 1997 From Socialist to Fascist. London: Hodder & Stoughton 6. Ideon, A. 3. märts 2004. Eesti Ekspress. Benito Mussolini Eesti Vabadusristi kavaler. [http://blog.ekspress.ee/viewdoc/58C6CFF7804A52ECC2256EA60044EEBD]
Päike on eluliselt tähtsaim taevakeha, kuna ta mõjutab enamikku Maal toimuvatest protsessidest. Olles taevasfääri kõige suurem ja heledam taevakeha, on Päikesel eriline koht ka meresõiduastronoomias. Gravitatsiooni kaudu on Päikesega seotud terve kogum taevakehi, mida tervikuna nimetatakse päikesesüsteemiks. Päikesesüsteemi kuulub peale Päikese enda veel üheksa suuremat planeeti oma kaaslastega ja tuhanded asteroidid, komeedid ning meteoorid. Kõik nad liiguvad üksteise ja kinnistähtede suhtes. Astronoomia eristab kaht põhilist liikumisliiki päikesesüsteemis. Pöörlemine on taevakeha ringliikumine ümber oma sisemise telje, tiirlemine on taevakeha orbitaalliikumine ümber teise taevakeha, kusjuures taevakeha, mille ümber tiirlemine toimub, loetakse teise suhtes primaarseks (Päike planeetide suhtes, Maa Kuu suhtes jne). Suurest hulgast päikesesüsteemi taevakehadest kasutab
põhjustades temperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. Pilet 11. 1. Atmosfääri koostis ja ehitus. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. 2. Põllumajandus. Põllumajandusliku tootmise vormid tänapäeval. Põllumajandus jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks. Põllumajandusest saadakse toorainet peamiselt toiduainetetööstusele ja kergetööstusele. Põllumajandust mõjutavad kõige rohkem looduslikud tegurid: kliima (soojuse ja niiskuse olemasolu), aga ka reljeef. Aga põllumajandust mõjutavad ka majanduslikud tegurid (tööjõud, kapital, riigi poliitika)
põhjapoolkeral b) Millises kohas on vaadeldavad kõik tähed? ekvaatoril 27.11 Millises kohas Maal näeb vaatleja V tähe ööpäevast teed taevasfääril nii, nagu see on kujutatud joonisel 27.2? a) Põhjapoolusel b) lõunapoolusel c) ekvaatoril d) põhjapoolkeral mingil laiusel 27.30 Miks päikese kõrgus keskpäeval aasta jooksul muutub? 27.31 Miks ei ole tähekaardil märgitud planeetide asukohti? 28.14 Milliseid järgmistest nähtustest võib vaadelda Kuul: a) meteoorid, b) komeedid, c) varjutused, d) virmalised, e) vikerkaar 28.15 Millist nähtust näeb Kuul viibiv astronaut siis, kui Maal on kuuvarjutus? Päikesevarjutust 28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või 28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud? 29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega: a) öö ja päeva vaheldumine b) virmalised; c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides
valguskiire suund, kui see levib hõredamast (väikese tihedusega) keskkonnast tihedamasse (suurema tihedusega keskkonda), muutub ka laine suund. Seetõttu saame maavärina lainete levides andmeid ka Maa kihilise sisestruktuuri kohta. • Maa võnkumiste füüsika on keerulisem ja mitmekesisem, kui siin kirjeldasime, aga ehk saite veidi aimu sellest põnevast füüsika ja geograafia puutepunktist. • Aga kuidas saaks teada, mis on Kuu sees? Maavärinaid asendavad seal meteoorid. Seismojaamad toimetati sinna erinevatel kuumissioonidel. Mis on gravitatsioonilained ja kuidas neid mõõta • Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainetena. Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas üldrelatiivsusteooria põhjal Albert Einstein 1916. aastal. • Gravitatsioonilained läbivad pidevalt Maad, kuid isegi kõige tugevamatel neist on imeväike mõju ning nende allikad on üldiselt kaugel. Näiteks 14
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
