6. saj. 4. Millises linnas a sub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? S uure Buddha S aal Todaiji tempel Naras (lk 21 üleval) 5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti süme etriataotluse st (omane Hiinale), tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed (neile maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive), maaliti ka otsest puupulkadega varustatud paberirullidele: vertikaalselt rippuv(kakemono); põikrull(makimono). Põrandal õlgmatid (tatamid) ja maalide kaunist sirmid(lk 22). 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Valge Haigru linnus Himejis(16.saj. Lõpp): täiuslikeim Jaapani vanadest linnustest, Jaapani stiilis katus ja ohtrate
Tunnused: reljeefid madalad; (joonistustena, et lihtsustada); verejanuline kunst; ratas puudub; sõlmkiri; rohkem painutatud geomeetrilised kujundid (moodustub väga põhjalik muster); järskude treppidega astmikpüramiidid; kujutati inimesi ja loomi; piltkiri raiuti kivisse või maaliti; seinad templites kaetud olenditega, kelles on inimese ja loomade tunnuseid; tähtsad olid väljakud, kus peeti rituaalseid pallimänge; ka stseene võitlusest ja sõjavangide ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli sekundaarne; tolteekide templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid Fakte: 1500 inkad, asteegid, olmeegid, tolteegid, maiad olud sõltusid metsikult vihmast ohverdati ka enda hulgast Mõni linn uhkem, teine kehvem Kirja asemel sõlmkiri Tiwanaku Päikesevärav Päikesejumal Virachocha e Kon-Tiki
Caravaggio stiili Rohkem on neid, kes vana kunsti stiile kasutades maalivad kaasaaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündmusi või probleeme Carlo Maria Mariani ,, The city 7'' Postmodernism kujutavas kunstis Stiilide jäljendamise kõrval ,, tsiteeriti'' mõnda minevikukunsti üldtuntud teost Click to edit Master text styles Aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased Second level Pingete loomine uue ja vana vahel, mis paneb Third level märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema Fourth level
· Itaalia võimule fasistid antiikeeskujud · A. Herbin + kontroll · esindab moodsa suunda kubism + · realism valitsev skulptuuris sürrealism · A. Maillol ''Õhk. Monument · üldistatud vormid, värvikirev lenduritele'' · modernistlik realism · C. Despiau · maaliti looduse järgi, lihtsad motiivid · P. Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke
2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure
värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam, kes sündis Belgia.Prantsuse piirilinnas. Kunsti läks õppima Pariisi. Õppis suurmeistrite töid kopeerides. Maalis kahel teemal: Lembestseenid ja aiapeod, teater, näitlejad. ''Sõjalaager'', ''palverännak ziterra saarele'', ''Mezitino kitarriga'' THOMAS GAISSBOROUGH (1727-1788) alustas maastiku maalidega, kuid majanduslikul kaalutustel hakkas portreisid maalima. Eeskujuks Van Daycke parad portreed
· Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675) · Üks suurimaid Hollandi maalijaid. · Kujutas enamasti interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga. · Tegevus maalidel on vähetähtis, võlu peitub maalilises teostuses. · Kasutas enamasti külmi toone.
kunstnikud Näiteks: J.Arrak,Epp-Maria Kokamägi , Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kunstnik). Muralism -ärvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist Vitraaz Koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juur de, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Charterese katedraal vitraazid on maailma suurimad (160 erinevat vitraazi). 700 ruutmeetrit vitraazi pinda. Kõige rohkem on kujutatud Neitsi Maarjat (150 korda). Saint Chapellei vitraazid Pariisis Eesti on Rahvusraamatukogu , D.Hoffmanni Pühavaimu kirikus 10 käsku, Rait Präät Niguliste kiriku otsaaknad ,Keila kirik, Teletroni vitraazid.
Arhitektuur – ehituskunst. Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale. Punasefiguuriline vaas – hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedaks.
kujutamist · Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi · Oli romantismi vastand (romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada) HONORE DAUMIER GUSTAVE COURBET "Transnonaim'i tänav 1834" "Kohumine ehk tervist härra Courbet " VEEL TUNNUSEID · Maaliti seda, mida nähti · Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati · Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone · Toone ei asendatud erksamate või harmoonilisematega · Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas ILJA REPIN "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile" REALISTID
initsiaale, siis nüüd hakati maalima kogu lehekülge täitvaid pilte, millel kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guassvärve, mida täiendati kulla ja hõbedaga. Üks meisterlikumaid selle aja käsikirjadest on Ada käsikiri. Ka romaani kunstis (X- XII sajandil) oli lisaks freskole ja mosaiigile tähtsal kohal miniatuurmaal. Sageli maaliti terved leheküljed täis reas asuvaid pilte, mis pidid selgitama raamatute sisu.
Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Edouard Manet sündis Pariisis 1832. Aastal ja suri 30. Aprillil 1883
Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 sajandil e.m.a.) · korintose sammas · Vabaõhu teatrid ·Ümmargused hooned Hellenistlikud skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid. Milo veenus Maalid Vana-Kreekas maaliti enamasti vaasidel. Ja kasutati kaks värvi punast ja musta. Kreeka ornament on - MEANDER Aitäh tähelepanu eest!
Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni romantism leidis üha enam ametlikku tunnustust Teaduse tormiline areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet
raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged, kuid klassikalisel ajastul juba liikumises nt polykleitose odakandja, riietuse osa tihti kullast või elevandiluuga kaetud. . Hellenistliku ajastu skulptuuris rühutati tugevaid tundeid. Laokooni grupp ka kuulus. Kaks kuulsaimat asuvasd pariisis louvri muuseumis-milose venus ja võidujumalanna nike kuju. Kreeka maalikunsti saame imetleda tänapäeval vaid vaasimaalidelt. Vaasidele maaliti homerose eeposed, müüdid jumalatest, ka olmeelu ja spordivõistlused. 7 maailmaime hulka kuuluvad kreeklaste poolt artemise tempel, hallikarnassose mausoleum, aleksandria tuletorn Vana-kreeka kultuuri tähtsus-teatrikunst oluline osa arengus, filosoofia, templite põhiplaanid eeskujuks, inimmõistuse väärtustamine-teadus arenes, olümpiamängud, vana kreeka kunst aluseks hilisemale kunstile. Vana-rooma Kunst saab alguse rooma linna rajamisest 753ekr
1.Oma maalikunsti hinnati väga kõrgelt, kuid kahjuks teame sellest vaid kirjalike allikate põhjal 2.Hästi on teada vaid kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud vaasimaalid a)erineva kuju ja ülesannetega savinõudel hüdria kolme käepidemega veenõu amfora kahe sangaga nõu veini hoidmiseks krateer lai nõu, milles segati vett ja veini b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili mustafiguuriline 6
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste
antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka porteis ja maastikupilte Elulähedane ja idealiseeriv Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalsust Peter Paul Rubens, barokk ,,Leukippose tütarde röövimine" Paraadportree, Anthonys van Dyck, barokk Paraadportree portree esitab inimest tähtsa ja võimukana ANTHONIS van DYCK Mis on iseloomulik Sollandi maalikunstile ja nim. Zanreid mida maaliti Hollandi maalid on mõõtmetelt väikesed Maale loodi tavalistele kodanikele, nende elutuppa Maalid oli realistlikud, maal pidi olema ilustamata, võimalikult sarnane kujutavale inimesele/esemele Peamised zanrid mida maaliti olid olustikumaal, portreemaal, natüürmort, maastikumaal Kes oli hollandi kuulsaim kunstnik, räägi elust ja loomingust REMBRANDT Harmensz van RIJN "Öine vahtkond", ,,Püha perekond", ,,Kadunud poja tagasitulek"
V: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. 20.Kirjelda Kreeka templit. V:Ehitusmaterjal oli marmor ja lubjakivi, koosnes akendeta ruumist, seal asus jumala kuju, ümber olid sambad, nelinurkne ja tal oli viilkatus. 21.Iseloomusta Kreeka vaasimaali. ( 2 erinevat varianti). V:1) mustafiguuriline - punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) punasefiguuriline- u. 530Ekr. Hakati kujundama vastupidist viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. punased ja detailid kanti peale musta värviga.
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO
seltskonnainimesena. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena · Ta ei abiellunud majandusliku kitsikuse pärast · 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali ,,Daam hallis" millel portreteeritavasse neidu tugevasti kiindus. · Hoopis maisem ja hilisem kiindumus on seotud portree-etüüdiga ja hiiu rahvarõivais portreega ,,Kassari neiu" (1920), mis maaliti Hiiumaalt Tallinna tulnud Leenu Suusterist. Too teenis Paul Raua ateljee naabruses koduailisena ja oli kahekümnendate algusaastail tema lähedane sõber. Pilte ,,Lilleniit" ,,Ema käistega ja kirjatud tanuga" ,,Magav koer" ,,Mees soldatiriietuses" ,,Naise portree" ,,Etüüd kasega" talumaastik ,,Taluõu päikesepaistes" ,,Poolakt"
Pablo Diego Jose Francisco de Paula Juan Nepomuceno Maria de los Remedios Cipriano de la Santisima Trinidad Ruiz y Picasso Ehk Pablo Picasso Johann Georg Villmann Kust on kunstnik pärit? Hisppaniast Millal oli tema eluaeg? 25 oktoober 1881 Malagas, hispaanias sündinud, surnud 8 aprill 1973 mougins'is, prantsusmaal. Millise kunstiajastus või -stiili ta esindab? Esindab kubismi, sürrealismi ja ka klassitsismi. Mis tehnikas on ta om kunstitöid peamiselt viljeles, kas leidub ka tema joonistusi? Enamuslt tegeles maalikunstiga. Tegi ka lavakujindust ja illustratsioone. Vähesel määral skulptuure ja tegeles keraamikaga. Kas realistlikult või kuidagi moonutatult/stiliseeritult? Moonutatult. Nagu varem mainitud, esindab ta kubismi ja sürrealismi. Millises koloriidis? Millise joonega? Sinine periood- periood iseloomustab sünsust, kurb...
1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli
Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel. Inimeste individuaalsed jooned polnud üldse olulised, kuid rõhutati rassilisi iseärasusi. Hiljem hakati kasutama ka silmade inkrusteerimist mis tähendab, et vastavasse silma süvendisse pandi teine materjal. Juba sumeri aegadel pandi valitsejalosse valvama inimpeaga härjad või lõvid. Need tekitasid igas sisenejas aukartust. Maal oma süzeedelt sarnanes reljeefiga. Algul maaliti lubjaseguga kaetud pinnale mustad kontuurid ja siis täideti need teiste värvidega. Enamasti kasutati erksaid värve. Põhilised värvid olid punakaspruun, ultramariinsinist, musta, valget, roosat ja helesinist värvi. Mesopotaamia eripäraks oli värvilistest glasuuritud tellistest dekoor, mille parimaks näiteks on Istari värav. Märkimisväärne on oskus kujutada mõlemat õlga külgvaates.
Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega Reimsi katedraal naerev ingel, prantsusmaa, 13 saj Fresko it värske, maaliti märjale krohvile Giotto- inimestel on kehad ja ruumil tekib sügavus, jõulisus, maalikunstnik ja arhitekt Notre-dame- jumalaema katedraal Eesti : 15 saj, lüübeki meistrid: 1)bernt notke- surmatants niguliste kirikus, antoniuse kabelis, moodne, kõik surma ees võrdsed, lõpp on piirkonniti erinev, alustades kõrgemast astmest 2)Hermen Rode- niguliste kiriku altar
rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast.Kuulsamad olid Antonio Canova(Itaaliast) ja Bertel Thorvaldsen (Taani).Nad lähtusid oma loomingus vaid oma antiiksetest ilu ideaalidest.Skulptuuri rakendati ka ehituses.Palju kasutati ka reljeefseid kaunistusi. MAALIKUNST Kuna antiikajal maalikunsti peaaegu ei olnudki hakati väljendama antiikskulptuuri.Kõik piirjooned ja inimeste kehavarjud maaliti välja.Värvid on üldiselt tuhmid,kanti pinnale ühtlaselt ilma varjunditeta.Maalidel kujutati kangelaslikke tseene antiikajast.Mida püüti seostada kaasaja sündmustega.Klassitsismi maalidel näeme heleda valgusega,ülekullatud ruumi,kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed.Klassitsismi peamine meister oli prantslane Jacques Louis David tema tuntuim töö ,,Horatiuste vanne" maalisündmustik pärineb Rooma ajaloost. Jacques-Louis David (30. august 1748 Pariis 29
IV. Kreeka maal ja tarbekunst · Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt · Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve
Maalikunst. See on värvidega (tempera, õlivärv, akrüül vms.) tehtud kunst. Maalikunsti alla loetakse ka mosaiik (värvilistest klaasitükkidest tehtud pilt) Vitraazkunst- (värviline klaas) seotud enamjaolt akendega, kuid on tehtud ka terveid seinu. Miniatuurkunst- raamatu käsitsi kaunistamine. Head näited on säilinud keskajast. Tänapäeval peaaegu välja surnud (seoses trükikunsti leiutamisega) Tahvelmaal- kõige tüüpilisem, kergesti liigutatav. Tekkis Kreekas (seal maaliti puutahvlitele) Seinamaal- vanim maalikunsti liik (koopamaalingud). Esialgu tehti neid ainult temepra värvidega (looduslikud- veri, süsi, sideaineks muna). Õlivärvidega eriti teha ei saa, sest see koorub. Tempera värvid imenduvad kui pind on niiske (fresko). Kui pind on kuiv, nimetatakse tehnikat seccoks.
Ehted (aukudega teokarpidest), koopamaalingud 6. Värvide valmistamine, saamine esiajal Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt(roheline ja sinine puudusid) Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. 7. Koopamaalingute kujutamine: keda kujutati, kuidas kujutati ehk kujutisi edasi anti ja milliseid tehnikaid kasutati Enamasti kujutati loomi(piisonid, põhjapõdrad jt. Harva inimesi) Kujutised kraabiti koopaseintesse ja osa maaliti peale. 8. Esimesed skulptuurid, Willendorfi Veenus Austriast leitud Willendorfi Veenus viljakussümbol (u. 30000 a tagasi) 9. Mõisted: megaliitilised ehitised ehk monumendid: menhir, dolmen, kromlehh Megaliitilised ehitised suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal. Stonehenge'i kivid on ringikujuliselt paigutatud(kromlehh). Arvatakse, et see on vaid usuline ehitis, samas võib olla ka päikesesüsteemiga seotud. See on u. 4000 a vana.
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoon...
ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis
maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kujundite sekka hakkas ilmuma: 1. Inimeste skemaatilised kujutised 2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus
Enamlevinud ja traditsioonilisemad on siiki viis põhilist stiili: 1. tikksirge 2. sirge 3. kaldus 4. kaskaad 5. pool-kaskaad Kasvatamise protsess ise on kultusliku iseloomuga religioosne tseremoonia mis kestab aastakümneid, baseerub Zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud. Maalikunst Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade
tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud põlema. Maalikunst Kunst oli anonüümne. Levis neitsi Maarja kultus. Lüübekist kutsusti kohale meistrid Hermen Rode ja Bernt Notke. Maaliti peenmaalitehnikas (peenikese pintsligamaalitud, peensusteni). Maalimine oli üsna looduslähedane, loodust maaliti palju, keha proportsioonid olid õiged, kuid keha polnud riiete alt ära tuntev. Hermen Rode suri 1504.aastal ja tema sünniaeg on teadmata. Ta valmistas aastal 1481 Niguliste kiriku altari. Tema maalidel on kujutatud püha Nikolause ja püha Victori elu ning märtri surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7
Ka selles zanris olid hollandlased eestvedajateks. Nad leidsid, et maalimisobjektiks ei pea alati olema inimene, vaid võivad olla hoopis teda ümbritsevad asjad. Hollandi natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, kristallpokaalid, luksusköites raamatud, eksootilised puuviljad jne. Kunstnikud tahtsid jätta muljet, nagu oleks see kõik laua peal juhuslikult. Selle rõhutamiseks lubati lohakust: kortsus laudlina, kummulikukkunud pokaali. Et pilt oleks veelgi tõepärasem, maaliti kuhugi kärbes või koer seda korralagedust nuusutamas. MAASTIKUMAAL 17.sajandil avastati äkki loodus kui maalimisobjekt. Kunstnik tegi looduses puudest, kividest, veesilmadest etüüde ning seadis neist hiljem ateljees kokku uhke kompositsiooni, mis ei vastanud ühelegi konkreetsele paigale looduses. Maal pidi mõjuma piduliku ja harmoonilisena.
Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. Mulle meeldib, kuidas autor on üritanud anda maaliga edasi tundeid, mis võivad olla inimese sees. 3) "Tähine öö"(1889) Vincent van Gogh (30.03-1853-29.07.1890) Impressionism. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Maal kujutad vaadet väljaspool tema sanatooriumi akent, Kuigi see maaliti mälust päeva jooksul. Mulle jäi mulje, et maali autor ihkab saada enda sanatooriumist välja, justkui elu väljaspool seda oleks põnevam. Mulle meeldib, kuidas V. van Gogh on kujutanud taevast, sest ta on teinud seda graatsiliselt. 4) "Mälu Püsivus" (ka "Sulanud Aeg" või "Pehmed Kellad") Salvador Dali (11.05.1904-23.01.1989) Sürrealism. Üritab avadrada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusesse, tunnete ja aistingute maailma
Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada.Ei jäänud muud üle,kui ristiusk omaks võtta. Mida maaliti Bütsantsis: kuplile? Kristus inglite vahel apsiidi ülaosale? Jumalaema Maarja lääneseinale? apostlid Joonista ristkuppelkiriku võimalikud põhiplaanid! Joonista tsentraalehituse võimalikud põhiplaanid! Joonista vene ikoonimaali kompositsioonitüübid!
ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva. Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow, Russia. Väga palju maaliti portreid. Vaene koloriit. Tagaplaan on teisejärguline. Lihtsus, selgus, kindlus. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile. Jean Auguste Dominique Ingres
naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) 12). Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstas? Enamasti valitses usulin temaatika. Kuid siiski ilmalikus ja pühalikus sulasid kokku.( Meelelise maailma väärtustamine muutis piibli tegelased kaasaegsete inimeste taoliseks). Saj. lõpus kasutati ka aniikmütoloogilist teemat. 13). Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Niii.. freskotehnika( sellises teh. maaliti kiriku ja kabelite seinu). Temperavärvidega värviti puutahvlitele. Kasutati veel õlivärve, mis võeti esimesena kasutusele Veneetsias. 14). Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad". Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Botticelli maalid. "Venuse sünd"- Botticelli "Venuses" püüti leida sidet Neitsi Maarjaga. "Kevad"- piltvaiba taoline maal. Ei ole hoolitud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.
väljendamine. Neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega (nt. Peetrust võtmega). Sageli kaunistas romaani kirikuid ornamentika. Ornamentika-see on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeerilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust
6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides
portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest eelistati sinist,punast,kollast,mis eraldati yksteisest tumeda piirjoonega.Kirikute aluseid katsid vitraasid.Omamoodi kunstiteoseks peetakse Bayeux vaipa.Vaibal kujutatakse Normandia hertsogi William Vallutaja s6jaretke Inglismaale.Vaiba pikkus on umbes 70 m ja sinna on tikitud 623 inimfiguuri,202 hobust ja lisaks veel laevu ja muid asju.
1) ,,Horatiuste vanne", 2) ,,Marat' surm", 3) ,,Proua Recamier", 4) ,,Napoleoni kroonimine". · Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867): 1) ,,Preili Riviere", 2) ,,Suur odalisk", 3) ,,Preilid Montagu'd". Klassitsistliku maalikunsti olemus: · Maalikunsti tarvis puudusid eeskujud antiikajast, seetõttu hakati jäljendama klassitsistlikus maalikunstis hoopis antiikskulptuuri; · kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud; · maalid enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta; · maalidel kujutati tavaliselt kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega arusaamiseks vajalikud eelteadmised; · teoste eesmärgiks oli olla õpetlikud ja eeskujuandvad; · leidus ka portreemaale.
Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR Elgste palee. Versaille loss. KLASSITSISM ehk ampiirstiil „empire“ pr.k. Keiskriik tujunes Prantsusmaal ( relsee Napoleon 1 ) kuni 19 saj. keskpaigani. muutus inimeste meelelaad taas läks moodi antiigi mattimine hakati antiikaega jaljendama isegi mööbel valmistati seesugusena, kui ta oli Pompejis kunst pidi olema õpettir ning võtlema panede vastu. Süzzeed ülitasid vaprust. Inimeste kehavamid maaliti noolikat välja Näided: Tartu Ülikooli peahoone Helsingi Südalinn ROMANTISM Kujunes Prantsusmaal 19 saj. 2 veerandil romantism ehk romantiline Romantism on raskem märetleda , sest reeglite asemel rõhutasid kunstnitud oma isikupära tähtis oli kunstniku sisetunne Imetletakse keskaega Tekkis vastukaalus külmele klassitsismile. Tundakse huvi eksootiliste maade ja ajaloo vastu. Romantismi eelkäiaks oli saksa ja inglise mostikumaal Nõided: ARHITEKTUUR Tartu Jaani kirik
Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus Sisekujundus Maalikunst Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel kus maaliti pühapilte ehk ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada. Maalikunst Maalikunst Aitäh vaatamast!
● võeti täielikult eeskuju antiigist. ● Sile marmorpind, selge siluett ● Tagasihoidlilikud liigutused ● Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti ● Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina” ● Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena Canova “Paolina Borghese Venusena” Maalikunst ● Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. ● Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja ● Värve ei rõhutatud ● Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. ● Teosed õpetlikud või eeskuju andavad ● Suur tähtsus portreemaalil Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk”
intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Programmiline kunst. Peateemad on revolutsioonilise proletariaadi klassivõitlus ekspluateerimise vastu ja töölisklassi ülistamine. Abstraktsionalismi vastand. Impressionism: 1870-ndatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Pearõhk on hetke edasiandmisel. Tegeles eelkõige valgus- ja värvirpobleemidega. Vastandus akadeemilisele kunstile. Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali. Loetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks. Uusrealism:1960-ndatel Pariisis tekkinud liikumine. Kunsti loodi materjalidest ja objektidest, misolid saadaval. Enamasti jääkidest. Eesmärgiks reaalsuse neutraalne registreerimine ja individuaalsest eneseväljendamisest loobumine. Tõrjuv hoiak puhta abstaktsionalismi suhtes. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti?
3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7. Millal levis Jaapanisse zen-budism? Al.12.sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub selle mõju? Kalligraafias ja maalikunstis 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti tihe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati pintsliga värvid. 10
Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taimi, muinasjutu tegelasi ja piiblitegelasi, pühakuid. Värvitud skulptuurid, seinamaalid, raamatumaalid, tahvelmaalid, vaibakunst. 6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus.
Vana-Idas leiutasid inimesed asju ilma milleta ei kujutaks me oma igapäeva elu ettegi Egiptuses kujunes kiri,mis meenutas välimuselt piltkirja ja oli tõenäoliselt sellest ka välja kujunenud. Kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju kasutusel,ligi 100 hieroglüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega,siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine. Kui suri silmapaistev mees, siis määrisid kõik naised pea ja näo mudaga, jätsid surnu majja ning läksid kõigi tema naissugulastega välja ja peksid end. Hiljem viidi surnukeha palsameerimisele. Mesopotaamia tsivilisatsioonile on tunnuslik kiilkiri, mis vajutati pehmele savitahvlile märja pulgaga, millel oli kiilukujuline ots Hariduse andsid preestrid ja koolid rajati templite juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
