Selline puudus on enamikel mõõtvatel spektrofotomee tritel. Nõukogude päritoluga osonomeeter M-124 vajab päikese kõrgust horisondi kohal 20 kraadi või rohkem. Osonomeeter M-83, Breweri instrument, Dobsoni spektrofotomeeter ja Nimbus 7 satelliidil asuvad instrumendid nõuavad päikese kõrgust üle 10 kraadi. Euroopa ühistöö käigus on loodud ka SAOZ spektrofotomeeter. Seda saab kasutada ka siis kui päike on allpool horisonti. Polaaröö korral on see eriti tähtis. M.Chanini(1993) andmeil on selle aparaadiga võima lik mõõta ka osoonikeemias tähtsate ühendite nagu OClO, ja NO2 ning aerosoolide hulka atmosfääris. Osoonikihi paksust võib mõõta ka õhupallilt, raketilt või lennukilt. Ei tohi aga unustada, et raketi ja lennukikütuse põlemisjäägid soodustavad osoonikihi õhenemist. "Üsna kasulikuks on osutunud osoonikihi mõõtmise tehnika, kus vesiniku või heeliumiga täidetud
Päikese liikumistee lõikumine horisondiga väikese nurga all, videvik suhteliselt pikk. Meil ei ole polaarpäeva ega ööd. Tallinnas pikimal päeval 19 tundi, lühim 6 tundi. Mida põhja poole, seda valgemad ööd. Valgete ööde võimalus 60,5 kraadi Valged ööd: · Tiviilne valge öö · Nautiline valge öö Eestis väga selgelt olemas. Nautiliseks nimetatakse meresõidus on vaja sellist hämarikku, kus on horisonti näha ja see on just sobiv aeg määramiseks. Põhjanael paistab Eestile 50ndal kraadil. · Astronoomiline valge öö · Polaarpäev Eestis on kasutusel Ida-Euroopa aeg, kust lisame 2 tundi juurde maailmaajale, suvel +3. Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale. Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril. Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril
horisondi ja ajamasina horisondi vahel oluline erinevus. Esimese moodustavad aina edasi liikuvad valguskiired, teise aga ringlevad kiired. Virtuaalne osakene, mis ringleb kinnisel trajektooril, viib oma põhioleku energia ikka ja jälle samasse punkti tagasi. Seepärast peaks energiatihedus olema horisondil, sellel piirdel, mis ümbritseb piirkonda, milles on võimalik rännak minevikku, lõpmata suur. Siit järeldub, et isiku või ruumilaeva, kes või mis üritaks ajamasinasse pääsemiseks horisonti ületada, pühib kiirgussähvatus minema (joon. 5.9). 33 Et saada ajasrännu võimalikkuse küsimusele kindlat vastust, peame käsitlema mitte üksnes materiaalsete väljade, vaid ka aegruumi enda kvantfluktuatsioone. Võime arvata, et need hägustavad valguskiirte trajektoore ja ka kogu ajajärjestuse põhimõtet. Tõepoolest, mustade aukude kiirgust võib käsitada kui nende
Siis muudetakse nivelliiri kõrgust umbes 20 cm võrra. Viseeritakse tagumisele latile ja saadakse lugem A2 (alati pane lood paika), peale seda jälle eesmise lati lugem ja saadakse B2. siis saab arvutada h1= A1-B1 ja h2= A2-B2. Lubatud erinevus on kuni 5 mm. 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel See käib sarnaselt nagu ühepoolsete lattidega, aga siin ei ole vaja instrumendi horisonti muuta. lihtsalt võetakse tagumise lati must lugem a(must) siiis eesmise must b(must), siis pööratakse latti ja saadakse b(punane) ning viseeritakse jälle tagumisele latile ja võetakse a(punane) . Arvutataske h must= amust-bmust ja h(punane)= a punane- b punane. Lubatud erinevus jällegi 5 mm. Kui erinevus suurem ,siis tuleb lugemeid korrata, kui vahe on lubatud siis keskmine kõrguskasv arvutatakse valemist (h punane+ h must)/2 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62
horisondi ja ajamasina horisondi vahel oluline erinevus. Esimese moodustavad aina edasi liikuvad valguskiired, teise aga ringlevad kiired. Virtuaalne osakene, mis ringleb kinnisel trajektooril, viib oma põhioleku energia ikka ja jälle samasse punkti tagasi. Seepärast peaks energiatihedus olema horisondil, sellel piirdel, mis ümbritseb piirkonda, milles on võimalik rännak minevikku, lõpmata suur. Siit järeldub, et isiku või ruumilaeva, kes või mis üritaks ajamasinasse pääsemiseks horisonti ületada, pühib kiirgussähvatus minema (joon. 5.9). Et saada ajasrännu võimalikkuse küsimusele kindlat vastust, peame käsitlema mitte üksnes materiaalsete väljade, vaid ka aegruumi enda kvantfluktuatsioone. Võime arvata, et need hägustavad valguskiirte trajektoore ja ka kogu ajajärjestuse põhimõtet. Tõepoolest, mustade aukude kiirgust võib käsitada kui nende leket, sest Joon. 5. 9
tsükli" variant. Tähelepanu said ka ,,ilu ja armastuse" ning ,,hauakivi kaunistuse" variandid. 6.3.6. Maastik ja talumotiivid Mõnikord ei piirduta hauakivide graveeringutel ainult puude või lindude kujutamisega, vaid kombineeritakse neid ühte pilti, mõnikord tekib terve maal. Tavaliselt on niisugustel maalidel kujundatut päikest, puid ja linde, kes tavaliselt lendavad päikese poole, aga ka jõge või muu d veekogu, taevast, horisonti jne (Lisa III: pilt 25). Niisugused looduslikud pildid meenutavad paradiisi või teed sinna. Mõnikord on pildil kujundatud lihtsalt jõge, taevast tähtedega, talu või hobusega põldu kündvat meest. Taevast on alati seostatud üleloomulike jõududega, ülemvalitsusega, vaimse ülenemise ja püüdluste sümboliga. Enamikes kultuurides on taevas olnud kihtidena korraldatud ala, läbi mille võis hing tõusta lõpliku valguse ja rahu poole (Tresidder 2002: 233). Taevas on päikese, kuu ja
augud, mida omakorda on võimalik tõlgendada ka aegruumi tunnelitena. Näiteks aegruumi auku kirjeldab Schwarzschildi ja objekti raadiuse suhe. Mida enam aegruumi augu poole söösta, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Schwarzschildi raadius määrab ära aegruumi augu suuruse ja taevase objekti raadius määrab objekti enda suuruse. Aegruumi auk asub enamasti taevaste objektide tsentris. Schwarzschildi raadiust ehk sündmuste horisonti Rs, mida arvutas välja Schwarzschild ise, kasutatakse paljudes üldrelatiivsusteooria võrrandites ja tähtede ehituse mudelites, mida arvutatakse välja klassikalise gravitatsiooniteooria võrranditest. Olgu meil täht massiga M, tema Schwarzschildi raadius Rs ja tähe tegelik raadius R. Järgnevalt uurime tähe tegeliku ja Schwarzschildi raadiuse suhet. Valguse punanihkest saadud valemi järgi on võimalik välja arvutada sageduse muutus Δf = f – f´
sete hoonetega. Kõik kolm linnajagu, Vanalinn, OH' koolilinn, Uuslinn, on risti-rästi täis tänavaid. Neist 126 voolab risti läbi Seine, «toitev Seirte», nagu paater du Breul ütleb, oma saarte, sildade ja lotjadega. Ümberringi näeb päratut lagendikku tuhat laadi põldudega ja ilusate küladega. Vasakul Issy, Vanvres, Vaugirard, Montrouge, Gentilly oma ümmarguse ja oma kandilise torniga jne.; paremal kakskümmend teist asulat, alates Conflans'ist ja lõpetades Ville- 1'Eveque'iga. Horisonti palistavad ümberringi künkad nagu suure veehoidla servad. Lõpuks kaugel idas asetseb Vincennes oma seitsme neljatahulise torniga, lõunas Bicetre'i teravad tornikesed, põhjas Saint-Denis' tipp, läänes Saint-Cloud oma kindlusetorniga. Sellist Pariisi nägid 1482. aasta paiku varesed Jumalaema kiriku tornide otsast. Ometi on see sama linn, millest Voltaire ütles, et «enne Louis XIV oli tal ainult neli ilusat
augud, mida omakorda on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelitena. Näiteks aegruumi auku kirjeldab Schwarzschildi ja objekti raadiuse suhe. Mida enam aegruumi augu poole söösta, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Schwarzschildi raadius määrab ära aegruumi augu suuruse ja taevase objekti raadius määrab objekti enda suuruse. Aegruumi auk asub enamasti taevaste objektide tsentris. Schwarzschildi raadiust ehk sündmuste horisonti Rs, mida arvutas välja Schwarzschild ise, kasutatakse paljudes üldrelatiivsusteooria võrrandites ja tähtede ehituse mudelites, mida arvutatakse välja klassikalise gravitatsiooniteooria võrranditest. Olgu meil täht massiga M, tema Schwarzschildi raadius Rs ja tähe tegelik raadius R. Järgnevalt uurime tähe tegeliku ja Schwarzschildi raadiuse suhet. Valguse punanihkest saadud valemi järgi on võimalik välja arvutada sageduse muutus f = f f´
Tegelikult tähendab see seda, et aega ja ruumi seal enam ei ole. Niimoodi see ,,lõpmatus" tulebki. Aeg nagu ,,veniks" lõpmatult kaua. Aegruumi auku kirjeldab Schwarzschildi ja objekti raadiuse suhe. Mida enam aegruumi augu poole söösta, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Schwarzschildi raadius määrab ära aegruumi augu suuruse ja taevase objekti raadius määrab objekti enda suuruse. Aegruumi auk asub enamasti taevaste objektide tsentris. Schwarzschildi raadiust ehk sündmuste horisonti Rs, mida arvutas välja Schwarzschild ise, kasutatakse paljudes üldrelatiivsusteooria võrrandites ja tähtede ehituse mudelites, mida arvutatakse välja klassikalise gravitatsiooniteooria võrranditest. Olgu meil täht massiga M, tema Schwarzschildi raadius Rs ja tähe tegelik raadius R. Järgnevalt uurime tähe tegeliku ja Schwarzschildi raadiuse suhet. Valguse punanihkest saadud valemi järgi on võimalik välja arvutada sageduse muutus f = f f´
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
