Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul ...
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega
II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoo...
LAHTISE TEODOLIITKÄIGU ARVUTUS Vasakpoolsed nurgad Direktsioon Koordinaatide juurdekasvud Punktide nr Tabelinurgad Mõõdetud Tasandatud -nurgad Arvutatud Tasandatu Joonte Vee- pikkused d ° ´ ° ´ ° ´ ° ´ ± x ± y ± x rand 11 82 29,4 I 82 29,4 +...
Laboratoorne töö nr 10 Prisma konstanti määramine Eesmärk: Õppida määrata prisma konstanti ning elektrontahhümeetriga tööde tegemist. Metoodika: Selleks, et määrata prisma konstanti tuleb ühele sirgele märkida võrdsete vahekaugustega kolm punkti A, B ja C. Seejärel tuleb mõõta lõikude AB, AC ja BC pikkused. Esmalt asub instrument punktis A ja prismad punktides B ja C. Seejärel asub instrument punktis B ning prisma punktides A ja C. Tulemused: Elektrontahhümeetri kõrgus punktis A=1,564m. Elektrontahhümeetri kõrgus punktis B= 1,422m. Kõrgus prisma keskkohani punktis C= 1,582m. AB= 42,951m BC= 40,056m. AC= 82,978m. Prisma konstant: k=AC-(AB+BC) k=82,978-(42,951+40,056)=-0,029
Jarsak �",.. ..- " Heinamaa p55sastega [ J/ II O 11 Madalpingeliini post Muru 5huliiniga [y TT o GEODEESiA oPPErooL --=-- V V LEPPEM;t:;.RGiD Sideliini post ':_i 1----------.-------- I Q I 5huliiniga
Kuupäev: 24.10.2011 Kell: 13.32-14.58 Vaatleja: I rühm Instrument: Nikon DTM-322 Seisupunkt Sihtpunkt Horisontaal Keskmine Horistontaal Punkti märkused -suuna nurk - kõrgus lugem projektsioo n SP1 TV 0°0'0'' 8,265m 51,621m 1RV 357°48'20'' 10,463m 51,627m 1RP 177°46'24'' 177°47'22'' 10,446m 51,629m 2RV 32°16'23'' 8,652m 51,626m 2RP 212°16'41'' 32°16'32'' 8,652m 51,626m 3RV 32°59'17'' 7,472m 51,625m 3RP 212°59'2'' 32°59'9'' 7...
Ülesanne: 1) Tähista Eesti baaskaardil geodeetiline võrk 2) Määra oma kolmele punktile geodeetilised kordinaadid 3) Tähtista Eesti baaskaardil TM-võrk 4) Määra oma kolmele punktile tasapinnalised ristkoordinaadid 5) Arvuta koordinaatide järgi joonepikus 1-2, 2-3, 3-1 6) Arvuta joone mõõtmise suhteline viga (flub<1/100) 7) Konstrueeri eelmisele laboratoorsele tööle L-EST koordinaatvõrk 8) Määra veel kolmele nurgale koordinaadid L-EST süsteemis Lahendus: 2) ja 4) Punkt B L X Y 1 59°12'42" 26°23'3" 6565,7 635,8 2 59°13'41" 26°18'48" 6567,5 631,7 3 59°15'47" 26°13'16" 6571,4 626,45 B1= 59°12'+42"=59°12'42" 3,7cm=60" 2,6cm=x" x=42" L1=26°23'+3"=26°23'3" ...
Laboratoorne töö nr. Koostaja Kuupäev: Juhendaja Lähteandmed: (1) 272,719° (2)111° 27' 27" (3) 391,11272g (4) 2 72719m (5a) 127,27m (5b) 127,19m Ülesanne: 1) On antud kümnend-süsteemi kohtadega nurk (1), mis tuleb teisendada 60-nd süsteemi nurgaks (kraadid, minutid, sekundid) 2) On anutud 60-nd-süsteemis nurk (2), mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks. 3) On antud nurk goonides (3), mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks 4) (4) ruutmeetrit tuleb väljendada hektarites ja ruutkilomeetrites 5) Ühte joont on mõõdetud kaks korda (5a ja 5b). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahuv lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) Lahendus:
· Trilateratsioon transpordikulukus Trilateratsiooni põhilised tüüpkujundid on geodeetiline nelinurk, tsentralsüsteem ja nendes koosnevad ahelad antud nurgas, ahel kattuavatest geodeetilistest nelinurkades ja ahel rombikujulistest geodeetilistest nelinurkadest Trilateratsioonid puudus: nurkade täpsus on mittmevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane 2. Kõrgtäpne nivelleerimine (Kõrgema geodeesia alused) 1. Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1 Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm mõõdistaimistele.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolemeks täpsuskalassi esimesed 2 kõrgtäpsed ja kolmandat täpseks. Kohalike võrkude hulka kuuluvad ehituste, kaevanduste jms
3 4 1. GEODEESIA Geomaatika Geodeesia ( kr. - Maa jagamine ) on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti Maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustel, sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja mujal. 5 Kumera pinna kujutamine tasapinnal 6 Tagasi 1.1.GEODEESIA HARUD
Samas aga vihjas see aga fantaasial lennata. Nagu filosoofide puhul ikka, oli väite loodusnähtus Maa tegelikule kujule. Kuna nendele esitaja sõnaosavus palju määravam kui selle õigsus. küsimustele saadi astronoomiliste meetoditega kõige Arvestades aga toonast tehnoloogiat ja eluviisi, siis mõnest tõesem selgitus, siis toimuski järgnenud sajanditel täna nii naeruväärsena tunduvast arvamusest astronoomia ja geodeesia tihedam läbipõimumine. kaasaegsetele mingit erilist materiaalset kahju ka ei tekitatud. Joonis 1. Geodeesia sugupuu tänapäeval (idee P. Vanicek, UNB). Seoses ulatuslike kaardistamistööde algusega jaoks üsnagi hägusaks muutunud. Siiski, mõnedes mõnisada aastat tagasi tekkis enneolematult suur geofüüsikalistes ülesannetes piisab lokaalsest
1.ülesanne Arvuta kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal Lõigud (SD): 1-2: 94.12m 2-1: 94.020m 2-3: 412.01m 3-2: 412.12m Lahendus: Lõik 1-2; 2-1 94.12+ 94.020 =94.07 m 2 Lõik 2-3; 3-2 412.01+412.12 =412.065 m 2 Vastus: Esimese kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal on 94.07 m ning teisel 412.065m. 2.ülesanne Arvuta lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi Lahendus: Lõigu 1-2 kaldenurk (ν)=-2°30“ HD= SD*cos ν=94.12*cos(-2°30“)=94.06m Vastus: Lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi on 94.06m. 3.ülesanne Arvuta lõigu 2-3 horisontaalprojektsioon kõrguskasvu järgi Lahendus: Lõigu 2-3 kõrguskasv (dh): 11.8 m HD=√ SD 2−dh2=√ 412.012−11.8 2 =411.87m Vastus: Lõigu 2-3 HD kõrguskasvu järgi on 411.87m. 4.ülesanne Rehkenda lõigu 1-3 horisontaalprojektsioon Lahendus: HD=(94.12+412.01)...
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust)
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega. Selle käigus rombi arvutamine, nurkade teisendame nii kuuekümnendsüsteemi kui ka kümnendsüsteemi. Töö käigus õppin paremini kasutama Excelit. 1. Ülesande eesmärk oli nurk...
docstxt/11975888002.txt
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus lo...
Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus l...
docstxt/133759827993387.txt
1. Tähista oma Eesti baaskaardi lehel geodeetiline võrk Ühendan punased ristikesed. 2. Määra oma kahele punktile geodeetilised koordinaadid PL 5’=18,55 cm=185,5 mm; 185,5*50=9275 m IP 5’=9,55 cm=95,5 mm; 95,5*50=4775 m 9275 PL: 300“ – 9275 m x= ≈ 31 m 300 1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x PL 1“=31m IP 1“=16 m Looduses 1:50 000 sek “ A Δx 16 mm 800 m 26“ (ΔPL) A Δy 30 mm 1500 m 94“ (ΔIP) B Δx 98 mm 4900 m 158“ (ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“...
Vasakpoolsed nurgad Parandatud nurgad Direktsiooninurgad Joonepikkused x y x - parandatud y - parandatud X koordinaadid Y-koordinaadid D D +0:00:01 110:45:07 E 180:05:06 180:05:07 +1,248 +0,027 6170,060 10860,900 E +0:00:01 110:50:14 430,010 -152,961 +401,885 -151,713 +401,912 7 174:28:48 174:28:49 +1,243 +0,027 ...
NIVELLEERIMISKÄIGU TASANDAMINE Sektsiooni nr. Reeperi Sektsiooni Kõrguskasvud (m) Vahed Parandid Parandatud Kõrgus H, (m) Kõrguse Ruutviga nr. pikkus L (km) E T Keskm. dh (mm) däärmine (±), mm d2 d2/L kõrguskasvud kaal (Ph) (Mh) M-200 138,615 I 3,5 +16,311 -16,322 +16,317 -11 18,7 121 34,6 0,88836 17,2049 Rp. 1 155,820 0,147 7...
1. . 2. . 3. . 4. . 6. . , - ) . - . . . , . . . , ( ) "-", . "+". () . , "" 0, - , . . . () . , , ) - . : , - , (24-) . PP'. PNM0P' ...
Laboratoorne töö nr 2 1 ülesanne Joon 1:25000 1:10000 1:50000 1:2000 117m 0,468cm 1,17 0,234 5,85 306m 1,224cm 3,06 0,612 15,3 333m 1,332cm 3,33 0,666 16,65 2 Ülesanne Nr S (m) 1:2000 1:5000 1:1000 1 87,67 4,3835 1,7534 8,767 2 213,09 10,6545 4,2618 21,309 3 200,34 10,017 4,0068 20,034 4 154,22 7,711 3,0844 15,422 5 57,24 2,862 1,1448 5,724 6 100,25 5,0125 2,005 10,025 7 81,66 4,083 1,6322 8,166 8 450,26 ...
Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m 5 288,0 +2,8 m 6 340,08 -5,3 m 340,15 1 1 Leida: I S=?, IIS=?, d = ? , = N ? Keskmine joone pikkus: 340,08 + 340,15 dkesk= = 340...
1,925 cm plaanil · Määra kaardi ligikaudne mõõtkava: 18 cm pikkune joon vastab looduses 4,5 meetrile; 1:25 2,5 mm pikkune joon kaardil vastab 1 kilomeetrile looduses; 1:400 000 5 cm pikkune joon kaardil vastab 12,5 kilomeetrile looduses; 1:250 000 1 mm pikkune joon kaardil vastab 42 kilomeetrile looduses. 1:42 000 000 · Kui pika joonena kujuneb 3 km pikkune sirge tee kaardil, mille mõõtkava on 1 : 25 000? 12 cm kaardil. Kasutatud õppematerjal: Ranne, R. 2006. Geodeesia alused Geodeesia II, Tallinna Tehnikakõrgkool, 76 lk;
____ Koor pare Direk dinaa m___ tsioon Tabel tide Koor __po i inurg Joone juurd dinaa PT olsed nurga ad e. pikku did PT ekas nurga d rumbi sed vud d d mõõd paran arvut paran etud datud atud datud ° ' '' ° ' '' ° '" ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 0 1 90 05 ...
mõõtmisandmete põhjal nad määratakse? asendist tingitud viga ja kuidas seda saab Astrogeodeetiline(kaasajal on selle tähtsus väike), vähendada?- Antenni faasikeskpunkt ei 18. Geodeesia otseülesandel ellipsoidil on antud: geomeetriline(määratakse nivelleerimise ja GPS pruugi asetseda antenni geomeetrilises lähtepunkti kordinaadid B1, L1; lähteasimuut A1,2, mõõtmise abil), gravimeetriline.
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed
Laboratoorne töö nr 1: "Projekteeritud võrgu täpsuse arvutus" 1.1 Algandmed S=500 m =206 265'' 1.2 Arvutused Tabel 1.. Arvutuste tulemused Joonte arv Käigu Põikinihe Käikude Käikude Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ; b) ; c) . 3) Käikude arvutatud krv-d ; a) b) c) 4) Käikude kaalude arvutamine a) ; b) ; c) 5) Sõlmpunkti a kaalutud keskmise asendi krv arvutamine ( a) 6) Käikude süsteemi kõige nõrgema punkti asendi oodatav krv a) ; b) c) d) e) . 1.4 Käikude skeem Joonis..4.1. Käikude ...
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
docstxt/11975886622.txt
docstxt/126277530357838.txt
Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned Kivist eluhoone KE Katusealune Kivist kõrvahoone KK Kõrgusarvud 342,7 TTÜ GEODEESIA ÕPPETOOL LEPPEMÄRGID Stobert Ilja matr.105150 Rühm EAEI-18 11.09.2010
Joone mõõtmise täpsus ning parandid 1. Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,17). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,13 = 174,21 m D2 = 174,00 + 0,13 = 174,13 m Leida: D ja kas 1 N 1 2000 ? d = D1 - D2 d = 174,21 - 174,13 = 0,08m ( D1 + D2 ) D= 2 174,21 + 174,13 348,34 D= = = 174,17m 2 2 1 d 0,08 8 8 1 = = = N D 174,17 17417 17417 2000 Vastus: Joone tõenäolisim väärtus D = 174,17 m ja mõõtmiste täpsus (kvaliteet) jääb lubatud piiridesse. 2. Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku ka...
13.09.2011 Töö jaamas- nivelleerimine kahe horisondiga · Kompensaatoriga nivelliir seatakse tööasendisse tõstekruvide pööramisega, kuni ümarvesiloodi mull on keskel. 48 49 Väliraamatu lehe kontrollarvutused ...
Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00...
Laboratoorne töö nr. 4: mõõtmised topograafilisel kaardil III Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda rohkem kaartidega ja nendel kujutatuga. Samuti harjutada, kuidas leida punkti kõrgust kaardil. 1. Määrata kaardil märgitud punktide kõrgused. Kuna punkt A asub täpselt samakõrgusjoonel, siis saame selle punkti kõrguse lugeda kaardilt: HA= 52,5 m Punkt B asub samakõrgusjoonte vahel, seega tuleb selle punkti kõrgus kaardilt mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB suhe on selle joone kaldenurga tangens, mis protsentides avaldatuna on joone kalle i. SAB= 750 m ; h= HB-HA= 64m- 52,5m = 11,5m Valemid: tanAB= ; AB= arctan; i%AB= ; iAB= ; Joone kaldenurga tangens : tanAB= 0,02 Kaldenurk: AB= 052'43'' ...
Laboratoorne töö nr.2: mõõtmised topograafilisel kaardil I Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda mõõtkavadega ja aru saada kuidas neid lugeda. 1. Leida kaardilt mõõdetud punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades. Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse (Tabel). Kaardilt mõõdetud joonte pikkused: a. Joon 1-2: 6,25 cm b. Joon 2-3: 3,55 cm c. Joon 3-1: 7,55 cm Tabel 2-1. Punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joo 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m 2-3 887,5 m 355 m 1775 m 71 m 3-1 1887,5 m 755 m 3775 m 151 m Põikjooneline mõõtkava: 2. On antud kahe punkti vahelise jo...
docstxt/126277549657838.txt
Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ...
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m ...
_____ Koor Direk dinaa ____p tsioon Tabeli Koor oolse tide i nurga Joone dinaa PT d juurd nurga d e. pikku did PT nurga ekasv d rumbi sed d ud d mõõd paran arvuta paran etud datud tud datud ° ' '' ° ' '' ° '" ° m x ± y ± x ± y x y ...
Niveleerimis Töö nimetus käik Kuupäev 31.05.2011 Instrument niveliir Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus ...
Punkt Selgitus PK Kaare pikkus Kesknurk Koordinaadid kõveral a A 0+00 0+25 0+50 0+75 1+00 1+25 1+50 1+75 2+00 2+25 KA 2+44,36 2+50 5.64 3` 14`` 5.64 2+75 30.64 17` 33`` 30.15 2+00 55.64 31` 52`` 52.79 =237 KK 3+01 57.2 32 `46`` 54.12 =171,51 KK 3+01 57.2 33 `46`` 54.12 3+25 33.72 19` 19`` 33.08 3+50 8.72 4` 59`` 8.69 ...
15. Milline on kartograafia seos teiste teadustega? a. Keskkonna alased teadused (keskkonnakaitse, maastikuarhitektuur, bioloogia, geograafia, geoloogia, klimatoloogia) b. ,,Ühiskonna teadused" (territooriumi haldamine, planeerimine, demograafia, keeleteadus (kohanimed), ajalugu) c. Kognitiivsed teadused (tunnetus, tajupsühholoogia, mälupsühholoogia) d. Infotehnoloogia e. Geodeesia f. Matemaatika 16. Kartograafia ajalooline jaotus? a. Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr) b. Teadusliku kartograafia sünd (1. saj pKr) [Vana-Kreeka->Geomeetria konseptsioon (maa kuju, geograafiline pikkus, objektide vahelised kaugused), Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e. Triangulatsioon (17 saj) (trükipress) f. Topograafia (18 saj)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
