Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksam spikker (1)

1 Hindamata
Punktid
Eksam spikker #1 Eksam spikker #2 Eksam spikker #3 Eksam spikker #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badanto Õppematerjali autor
eksam spikker

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Shpora

1. . 2. . 3. . 4. . 6. . ) . - . , ­ , . . . . ( ) "-", . 0 90, "+". () , , "" 0, - , . ­ . . . () . , , ) - . : , 0 180 6- , (24-) , . . .

Vene keel
thumbnail
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, d

Geodeesia
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit ­ pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt

Geodeesia
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksami kordamine

1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit ­ pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ

Geodeesia
thumbnail
56
xls

Kõrgem geodeesia, kõik kodused tööd lahendatud. Vello Kala

Punktid Vasakpoolse rad dir nurgad Kaugused (m) sin cos RPV240 119.72 RPV241 137º15' 2.3954644 77.0º 0.97425215 0.225 137.25 1.34337993 200 PP1 165º00' 2.8797933 62.0º 0.88270166 0.47 165 1.1º 200 PP2 206º30' 3.6041049 88.5º 0.999643 0.027 206.5 1.5º 200 PP3 222º00' 3.8746309 130.5º 0.76074591 -0.65 222 2.3º 200 PP4 186º00' 3.2463124 136.5º 0.68873429 -0.73 186 2.4º 200 PP5 152º10' 2.6558082 108.6º

Kõrgem Geodeesia
thumbnail
64
pdf

Kolokvium 1 materjal

TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestril esitatu kirjapanekuga. Lisatud on

Matemaatiline analüüs
thumbnail
571
doc

Mikolaj Kopernik

#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#? #SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv? #P^###ocQEz0#qq#z4?Um? #a#z##[#[##J%#J@ ##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg# 3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X #<#Q##> 4mT~*i6#- - ,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{ :uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90# zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E## #s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR- _6mx-U#y#y!d3h&?u.-,'#'- `8Vvoq#}3Km4h2O6Nv<- 9/w+FkF"+! R2#R#dOuc#Gi9[#s# #V#MQB#]#S##O7u#wnV 8'#:#m($#:| Q?}su[## P~<#g7#kAj#Kj^/#$U#JR X$Kx ? p#~4+7(} QY#V U?y# Y#p? AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#? [#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@? ###?K}B#5S aEF#@#{ ## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t&####M# L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i- m##=8 o@,n1e#o3X- ~, $n)#n##)PN^v@nNO8'5Z+##nDw b#vy$|^.TM;#Li N#o##'? o.##N

Füüsika
thumbnail
16
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist

Geodeesia




Meedia

Kommentaarid (1)

siimtarros profiilipilt
siimtarros: VENE KEELES
13:07 11-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun