Blogi on avalik ja polegi mõeldud kaitsmiseks. Kinnine foorum on kaitstud. · Esemeline kaitseala. Kaitseala, mis on põhiõiguse normi esemeks. · Isikuline kaitseala. Isikute ring, keda põhiõigus kaitseb. §9 lg2 problemaatika (juriidiline isik). b. Riive Meie õiguskorras umbes 15 aastat vana mõiste, mida ei hakatud ise nullist aretama, vaid Riigikohus võttis sisuliselt üle korraliku, välja arenenud dogmaatika. Algselt oli tekkinud Saksamaal. Riivel oli kolm tunnust: · Tegu pidi olema õigusaktiga, vastandina toimingule · Pidi olema finaalne ametikandja peab seda riivet soovima, see on tema eesmärk · Pidi olema vahetu, ilma vahelülita Kui politsei jagas korraldusi, siis see oli riive. Liiga suurte aukudega sõel. Seetõttu avati riive mõiste kõigis kolmes tunnuses. Riive ei pea olema enam õigusakt, piisab toimingust,
Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks. Mõjutas kogu järgnevat Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. "Narruse kiitus" tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Narrus esitleb end naisena, kiidab end oma ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatus. Raamatu algul pilab elukauget teadust nii kesk- kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimaplusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatism; ahned mungad, paavstid, piiskopid; poliitikute kisklemine). See on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lausa lordkantsler. Seotus poliitikaga sai talle saatuslikuks: ei kiitnud heaks kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda. More jäi seega oma peast ilma peale teda langes osaks sama saatus veel 2-le kuninga naisele 6-st. ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516 ilmunud
· Perioodid tõest. · Patristika · RETROSPEKTIIVSUS · Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike · Igasugune muutus viib paratamatult langusele. põhiõpetuste fikseerumine). · "Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse." · Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb · Valitseb mimeetililine kultuur. kristliku dogmaatika ja filosoofia · Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised. väljakujunemisega. · Keskaja õpetlase suurimaks väärtuseks peeti · Skolastika: eruditsiooni (paljuteadmist), mitte loomingulisust. · Varajane skolastika 9. 12. saj. · Kasvatuslik suunitlus · Kõrgskolastika 13. saj
meditsiiniteenustest või tegeleti muu passiivse vastupanutegevusega. 19. saj lõpul ning 20. saj algul tekkisid aga Aafrika kirikud, millel oli oma roll vastupanuliikumisel. Nende teke oli suuresti protest valgete valitsemise vastu Aafrikas. Mustanahaliste kogudusi tekkis väga palju just Esimese maailmasõja ajal ja sellejärgsel perioodil. Peamiselt tekkisid need Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Need eraldusid Euroopa kirikutest, neil oli oma dogmaatika ning omad riitused. Kirikukoguduse ees oli vahel prohvet, selles võis olla keeruline kirikuhierarhia. Tihti usuti seda, et piiblitegelased olid mustanahalised. Üks näide selle liikumise mõjust on John Chilembwe ülestõusuliikumine 1915. a Njassamaal (Malawis). Ta ehitas uhke kiriku ning enda misjonijaama. Ta tegi seda aga valgete asustuse lähedale ning see tekitas probleeme. Ta rääkis, et Esimene maailmasõda on eurooplaste konflikt ning neegris ei peaks selles osalema.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlike lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates: 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 7 · rumalus siit siis ka nimi, valgustada inimeste vaimu. Rumalust levitas eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata
maakantonitelt lüüa, Zwingli ise hukkus. See peatas mõneks ajaks reformatsiooniliikumise Sveitsis ning kindlustas osades kantonites katoliku usu püsimajäämise. Uue hoo reformatsioonile andis Pariisist protestantlike vaadete pärast Baselisse põgenenud Johann Calvin (prantsuspäraselt Jean Cauvin) (150964), kelle 1536. aastal avaldatud ,,Ristiusu õpetus" (Christianae religionis institutio) võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli tees jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Paul, T. 1989. Juhatus Uku Masingu juurde. Akadeemia, 5. Pearson, L., Stamford, L. 2009. Distsipliini võluvägi. Kuidas kasvatada rõõmsaid, terveid ja viisakaid lapsi. Tallinn. Peck, M. 2001. Tavatu tee. Tallinn. Peters, R. 1969. Perspectives on Plowden. London. Polansky, N., Buttenwieser, E., Williams, D. 1981. Damaged Parents: An Anatomy of Child Neglect. Chicago. Põld, P. 1993. Üldine kasvatusõpetus. Tartu. Põld, P. 2006. Lastest tuntakse meid. Tartu. Pöhlmann, H. 1994. Dogmaatika põhijooned. Tartu. Rannamaa, S. 1995. Sinule, ema. Tallinn. Ravitch, D. 1985. The Great School Debate. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Ristikivi, K. 1996. Viimane vabadus. Tartu. Rothenberg, J. 1989. The open classroom reconsidered. - The Elementary School Journal, 90, 1. Rousseau. 1995. Uitaja mõtisklused. Tallinn. Rubinstein, S. 1967. Bõtije i soznanije. Moskva. Saat, M. 2004. Surija üksildusest. Tallinn. Saat, M. 2009
3.2.Pandektistika 1850-ndatel toimub ajaloolise koolkonna hääbumine, pandektistika, mõistejurisprudents. Mõnikord need samastatakse. Õiguse ajaloo seisukohalt läheb lahku dogmaatika ja õiguse ajalugu kui teadus. Mõiste jurisprudentsist areneb välja huvijurisprudents (hiline Ihering), Filip Heck?? Ajalugu Sotsiaalpoliitiline taust BGB Code Civil Saksa rahvusriik on alles tekkinud. Sellele Revolutsiooniga pääsevad kodanlased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
