Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes ooperis. Caballé on andnud ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Caballé on tegelenud ka heategevusega ja on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia
Montserrat Caballé Maria de Montserrat Viviana Concepción Caballé i Folc, sündis 12. aprillil 1933 Barcelonas. Hispaania ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto (* mõiste selgitus konspekti lõpus) laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Sveitsi, Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" nimirollis. Hooajal 196061 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, arendades oma laia repertuaari.
ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper
30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired
Gioachino Antonio Rossini Madli Allikas Eleri Laanemets 11.A Tartu Tamme Gümnaasium 1792-1868 Itaalia helilooja Kirjutas (koomilist) ooperit, vaimulikku muusikat, kammermuusikat ja klaveripalasid 39 ooperit Teda kutsutakse Itaalia-Mozartiks Ajaloo üks populaarsemaid ooperi heliloojaid Bel canto stiili üks suurimaid esindajaid Bel canto - laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus Elulugu Sündis Pesaros, Itaalias muusikute perre. Tema isa, Giuseppe, mängis sarve ja oli tapamajade inspektor. Tema ema, Anna, oli laulja ja pagaritütar. Tema vanemad hakkasid Rossinit varakult muusikaliselt treenima, kui ta oli 6-aastane, mängis ta isa ansamblis trianglit. Rossini isa oli Prantsuse revolutsiooni poolt ja
Samal ajal käis ta jumalateenistustel soolot laulmas ning töötas ooperiteatrites. 1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks. 20 aastaselt oli ta kuulsam kui Napoleon. Ta on kirjutanud palju kuulsaid oopereid, nagu näiteks ,,Sevilla Habemeajaja", ,,Othello" ja ka ,,Tuhkatriinu". Ta suri 1868 aastal. Rossini vokaalselt särava komöödia Metropoltani esmalavastuses teeb suurepärase rolli bel canto sensatsioon Juan Diego Flórez. Ta rivaalitseb meherõivais Isolierit kehastava metsosoprani Joyce DiDonatoga üksildase krahvinna Adéle'i armastuse nimel. Bartlett Sher, kes on Meti lavale toonud sellised populaarsed lavastused nagu Sevilla habemeajaja ja Hoffmanni lood, kirjeldab Ory krahvi maailma kui ,,paika, kus armastus on ohtlik. Inimesi tabab seal tihtipeale südamevalu. See võib olla ühtaegu naljakas ja valuline. Rossini on
I loomeperiood 1839-1849 Ooperid: "Oberto" "Kuningas üheks tunniks" "Nabucco" "Lombardlased" "Ernani" "Attila" "Macbeth" "Röövlid" "Legnano lahing" 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi 6. õnnetu armastuse teema 19 ooperit Esimene periood kõige rohkem mõjutatud Bellinist, Rossinist, Donizettist
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid
Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus, vaadata,pööras dirigendi orkestri poole
Montserrat Caballe Monserrat Caballe, sünninimega Maria de Montserrat Viviana Concepion Caballe i Folch on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga. Ta õppis laulmist kloostri koolis. Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa
Trabajáis Leéis Escribís Vosotras Vosotras Vosotras Ellos Ellos Ellos Ellas Trabajan Ellas Leen Ellas Escriben Ustedes Ustedes Ustedes Cantar Beber Abrir laulma jooma avama Yo Canto Yo Bebo Yo Abro Tú Cantas Tú Bebes Tú Abres Él Él Él Ella Canta Ella Bebe Ella Abre Usted Usted Usted Nosotros Nosotros Nosotros Cantamos Bebemos Abrimos Nosotras Nosotras Nosotras
Дармштадтские курсы новой музыки в 1950 году Биография 50-е Булез, Штокхаузен и Ноно Стал членом итальянской коммунистической партии в 1952 году Опера «Под жарким солнцем любви»; поставил Любимов В 1955 году Ноно женился на дочери Арнольда Шёнберга — Нурии 'Il canto sospeso' («Прерванная песня») кантата Биография 60-е 'Intolleranza‘ - «Нетерпимость» - опера http://youtu.be/65QPTF5npwQ Электронное сочинение — «Omaggio A Emilio Vedova» Приношение Эмилио Ведове Сочинение «La fabbrica illuminata» https://www.youtube.com/watch?feature=play er_embedded&v=mMvrhkF6VlQ Биография 70-е
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa
Ooper Eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,keskaegsed liturgulised draamad,müsteeriumid,renessasiaegsed õukonna etendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed barokkooperid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" Mõisted Bel canto- kõrge laulukultuur ,,kaunis laul"-kaunis toon,väljendusrikkus Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisulisel...
1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperisüzee otsinguid peatus Glinka Zukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 1813-1901 Koostas:Egert Ertel Elulugu Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas organisti abilisena 1832. Aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi 1842.aastal esilinastus "Nabucco"- ülemaailmne tunnustus Tegeles heategevusega, avas haigla. looming Ooperiloomingus on bel canto stiil. Kasutab kirjandust Shakespear, Schiller, Hugo. Süzeed põhinevad psüholoogilistel ja sotsiaalsetel prbleemidel. 26 ooperit. Roll Itaalia ühendamises Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega . vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" (" Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist
Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle Euroopa (eriti õukondade juures), helilooja pidi arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper
Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *Peaosatäitjate kapriisid *Liiga julged uuendused Ooperid kirjutati väga kiiresti. See oli põhjuseks, miks paljud heliloojad läksid hulluks (näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati oopereid müüma täna temale hoopis kirjastusele ja nad said autoritasu igalt ettekandelt. 19. Sajandil sai tuntuks bel canto. See tähendab kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. See oli stiil, millega said ooperid näidata oma hea taset. Ooper koosneb osadest aaria (soololaul), duett, koor jne. Ooperiosadele pandi numbrid. Libretto võeti kirjandusest (Shakespeare- Othello; Victor Hugoe-Rigoletto). Verdi seadis endale eesmärgiks teha ka ooperietenduse sisu heaks. Õrn/kannatav inimene - süütult kannatav inimene, keda mittemõistmine võis viia hulluseni või enesetapuni. Peaosa laulsid sopran või tenor.
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ...
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud f...
Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas. Nimelt laulis ta koos rokklaulja Freddie Mercury´ga laulu "Barcelona", mis sai ka hittlauluks. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga
õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetuse. 1839 mil elas Milanos lavastati La Scalas tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79 esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem. ,,Othello"; ,,Oberto". eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit.___Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. heliloojaid. Isa arst ja väga lugup. linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma 1 teose. Isa soovil Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Suur ooperihuviline.
Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid; stiil Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad.
2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati esimene ooperiteater Veneetsias. Ooperis valitseb bel canto stiil- ilus laul e laulev stiil. Primadonna- ooperi esilaulja, primo uomo-esimene armastaja-meesroll. Numbriooper- ooper koosnes terviklikest numbritest e osadest(aariad, duetid, tantsud). Instrumentaalmuusika hulka kuuluvad ka intermeedium ja intermezzo, mis olid ooperi vahemängud. Kasutati ka singspiele-tõsise ooperi vahemäng. Inst.muusika teoseid nimetati sonaadiks.(kammer-, soolo-, kirikusonaat)helilooja-a.conelli
· Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed
II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Milline on soolokontserdi ülesehitus? Kes esitavad? Solist ja orkester mängivad vaheldumisi 4. Millistest kunstiliikidest koosneb ooper? Näitekunst, muusika, kirjandus, lavakujundus, kujutav kunst 5. Iseloomusta bel canto laulustiili! Lauldakse hästi kõrgelt, tundeküllane. 6. Millisele zanrile pani aluse Heinrich Schütz? Oratoorumile III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik
Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt" Prantsusmaa- Meyerbeer ,,Hugenotid" Gounod ,,Faust" Teemad- inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris,süü ja lunastus Verdi Viisid meeldejäävad ja rahvalikud Wagner Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad Libretodel suur rühk Kõnelaul on retsitatiivi asemel Meelelis-reaalse maailma kujutamine eesmärgiks 4kordne orkester Rahvuslikud traditsioonid Ooper jaotus stseenideks mitte numbriteks
Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . ,...
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Populaarsed oboe ja plokkflööt. Võeti kasutusele haamerklaver. Orkestrimuusika buum. Uued vormid: ooper, oratoorium, kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, contcerto grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat õnnestunud on tema karakterid ooperites, need otsatu, kus mõtiskletakse rõõmu ja valu, kui jutustavad heroilistest inimestest ja nende inimelu igaveste kaasalaste üle. Viimane tegudes, tegelased on kangelased. Kangelasi helilooja, kes rajas oma muusika kujutab ta lihtsate inimestena. protestantlikule koraalile. Ta viib kontrapunkti Ta oli suur kõlamaalingute meister
tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid – opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge –
Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10. Tema ooperite muusika on kaunilt meloodiline (bel canto still), suur tähelepanu on ansamblitel ja kooristseenidel, ooperis jagunevad lõpetatud numbriteks. Kes on see muusik, kelle kohta on nii kirjutatud? Giuseppe Verdi 11. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused! Opereti erinevus ooperist: kergesti meeldejäävad meloodiad, sõnal suurem osatähtsus, tantsunumbritel tähtis roll 12. Wagner viis Bayreuthi ooperimaja ehitamisel sisse 3 olulist uuendust, mida tänapäevani rakendatakse: 1) Kustutas saalis tuled
Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus
Diego Rivera 18861957 Triin Tammann Fakte Riverast: Sündis 8.detsembril 1886 Mehhikos. Oli kuulsaim Mehhiko muralist ja monumentalist. Uuris väga palju Mehhiko rahvakunsti traditsioone ja eksperimenteeris Itaalia freskomaalijate tehnikaga, luues oma isikupärase kujutamislaadi. Oma freskodes kujutas ta füüsilist tööd, vaesuse ja kiriku kurjuse hävitamist ning kapitalismi kadumist. Tema kujundikeel oli ääretult jõuline. Oli skandaalses abielus Frida Kahloga. Sellest abielust on kirjutatud ka raamat "Diego ja Frida". Suri 24. novembril 1957 südamerabandusse. Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest kalduvustest, sõprusest Lev Trotskiga, ülivarajasest seksuaalhuvist, suhetest paljude naistega jne. Võib öelda, et peale suurepärase kunstnikule oli Riveras ka palju muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avali...
Claudio Monteverdi "Orpheus" Jacopo Peri "Eurydike" Heinrich Schütz "Daphne" *Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173- 174) Helikeel...Temaatika..., Olulisemad ooperid... Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. *Seleta mõisted: bel canto kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon, väljendusrikkus, virtuoosilikkus primadonna ooperi naispeaosaline kastraat kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria domineeriv tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium - meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis *Ooperi definitsioon, Iseloomulikud tunnused:aaria, ritornello jne.
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega.Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 1833 -1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperisüzee otsinguid peatus Glinka Zukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussanini st. Varsti pärast "Ivan
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). 17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud
Fourth level Fifth level Koolkonnad Napoli ooper Kujunes välja 17. sajandi lõpul See stiil valitses 18. sajandi I poolel peaaegu kõikjal euroopas Süzee ajaloo- ja mütoloogiaaineline Vaatemängulisuse asemel oli suurem rõhk muusikal ja laulul Draama jäi tagaplaanile ning lavaline tegevus oli väike ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk bel canto (kaunis laul)- kaunis toon, virtuoosus, väljendusrikkus Igas loos oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane Meespeaosad olid kirjutatud kastraatlauljatele Tõsine ooper (opera seria) Koomiline ooper ( opera buffa) Alessandro Scarlatti Kastraatlaul Kastraadilaulu tava on pärit Hispaaniast See levis alugl kirikumuusikas Mehed kastreeriti ära, et säilitada nende poisilikku häält Nende juures hinnati kuntslikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses
· Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkamad lauljad). Kontratenor väga kõrge häälega lauljad (alt enam maha ei lõigata:D) Veneetsia koolkond, esindaja Claudio Monteverdi (1567 1643), 1607 ,,Orfeus" NB! Esimest korda avamäng. 1608 ,,Ariadne" 1642 ,,Poppea kroonimine" 1597 Peri ,,Daphne" 1600 Peri ,,Eurydike" Da capo aaria ABA 3 osa, esimene ja viimane osa korduvad(on samasugused)
Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Esimesi barokkoopereid: Jacopa Peri ,,Daphne" Claudio Monteverdi panus: Helikeel kasutas suurt orkestrit, dünaamika oli kontrastne ja vahelduv, muusika oli väljendusrikas, kasutas muusikalisi kujundeid. Temaatika ainestikku võttis põhiliselt antiikmütoloogiast, palju kujutatakse antiikkangelasi. Olulisemad ooperid ,,Orphens", ,,Odysseuse kojutulek", ,,Poppea kroonimine"; bel canto laulmisviis, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna ooperi naispeategelane kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus,
vaskpillide osas. * ,,Parsifal" * Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed, müüdid, legendid. * Harmoonia pingeline, kohati kadus tonaalsus. 9. G. Verdi Itaalia * Meloodiarikkus * Aktiivne - - - 26 ooperit: bel canto stiil. poliitik. * ,,Nabucco", * Meeldejäävad Valiti * ,,Rigoletto", motiivid, jõulised rahvus- * ,,Trubaduur", rütmid. kogusse. * ,,Traviata", * Kulminatsioonis * ,,Maskiball", suured kooristseenid
Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 Veneetsia ooper - ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper - valitses 18. saj. I p. enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto. Tekkis opera seria (tõsine ooper) ja opera buffa (koomiline ooper). Mõisted: lk. 101 - bel canto ilus laul (kaunis toon, virtuoosne kaunistustega improviseerimine, esituse väljendusrikkus) - intermeedium meelelahutuslik vaatemäng opera seria vaatuste vahel - prima donna ooperi naispeategelane - prima uomo ooperi meespeategelane - kastraatlaulja kunstlikult säilitatud poisihäälega meeslaulja - opera seria tõsine ooper
Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor"
Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso
Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja väljendusrikkus. Tekkisid tõsine prantsuse laulumängude ooper ja koomiline ooper. 17. eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Saksamaale tänu rändtruppidele. 18. Sajandi
00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades ning kinnitanud kanda muusikamaailma ühe uusima staarina tänu oma kaunile häälele,
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
